Justament. Vahepeal olen leidnud, et sama laul on tuntud ka venemaal, ühenduses jällegi hilisema "valged akaatsiad" lauluga, ent varasem variant ehk sarnasus viisi suhtes lubab arvata, et meil tuntud laul on tõlgitudki venemaalt.
1940 a. "Lemmik-laulud" lk. 31 on enamvähem meil levinud variant, laulik on digaris olemas (www.digar.ee), sealne konarlik riim lubab omakorda arvata, et laul on kirjutatud üles "rahva suust" ning kindlasti mitte algne tõlkevariant - laul on kindlasti tõlgitud palju varem. Millal, ei tea. Muu jutt on sama, mis Timo toodud eelneval viitel siitsamast foorumist.
**
Venekeelne rahvalik "romanss" läheb umbes nõnda (osade andmete järgi on lauluautoriks jällegi Яков Пригожий vt. [www.google.ee]):
Помнишь ли, милая, ветви тенистые,
Ивы над тихим ручьём?
Тихо катились струи серебристые,
Там мы сидели вдвоём.
Там поклялись мы при лунном сиянии
Вечно друг друга любить.
Мне вспоминаются наши свидания,
Впрочем, их трудно забыть.
Пел соловей свою песню могучую.
Стан обнимая рукой,
Ты мне дарила лобзания жгучие,
Я разделял их с тобой.
Так же теперь там при лунном сиянии
Громко поёт соловей,
А у меня слёзы горькие, жгучие
Льются на грудь из очей.
Помнишь ли, милая, ветви тенистые,
Ивы над тихим ручьём?
С неба катились струи серебристые,
Там мы сидели вдвоём.
Esimene salm peaks olema:
Kas mäletad kallim neid kaunimaid aegu
seal kiire jõe kallaste peal
hõbedased lained meist tõttasid mööda
kui õnnelik olin ma seal
aga rohkem ei mäleta minagi.
Kaks viimast rida on J. Smuul valinud oma "Sõgedate küla" ühe novelli motoks, allkirjaga "vanast laulust".