Jäin mõtlema tolle teise Kuusalu unelaulu peale, mille litereeringuküsimus omalajal õhus oli ning millest kunagi Veljo Tormisega kõneldud sai - nimelt Anna Paalbergi lauldud "lase kiike käia" Kus Anna sulaselgelt laulab "tuli muori vasta" ent seejärel "muri tuli vasta", sellest on välja kuuldud kunagi "tuli Muri vasta" ning vastavalt ka enne seda küsimust arvatud:

[www.folklore.ee]

Eia, tuia,
lase kiike käia!
Ää-tulla lasta,
tuli muori vasta,
... muori tuli vasta,
keppi kääs, kotti seljäs,
suuret tossut jalas.
Ää-tulla lasta,
muori tuli vasta,
keppi kääs, kotti seljäs,
suuret tossut jalas.

ERA, Pl. 82 A2 < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1938. a. < Anna Paalberg, 64-a.
[LP III a 2; CD1-29]. Mirov, Rüütel, Tormis 1977, 66 (nr. 21).

Kus "kiik" on arvatavasti häll, kui te just vastu ei vaidle. Ning "tossud" on muidugi jalanõud (tossut – pehmest nahast jalanõud, sussid).

Põnev on sellejuures arusaamarägastik - olen näinud lavastatud tükke, kus koeraks maskeeritud näitleja tuleb kuskilt, suur kepp käes ning jõhkrad tossud jalgas..

tõlked mitmeski keeles vastavalt arusaamamuutustele:

Sch, schlafe, lass die Wiege schaukeln!
Lass den Schlaf kommen!
Das Hündchen kam zu uns, mit einem Stock
in seiner Pfote, einem Sack auf seinem Rücken,
und es hatte große Stiefel an

Dodo, dodo
Laisse-toi bercer
Endors-toi doucement.
Toutou est venu nous voir
Avec un baluchon sur le dos
Un bâton dans sa patte
Et de grandes bottes.


Hushaby, lullaby, let the cradle swing!
Let sleep come!
Doggy came to meet us,
a stick in its paw, a sack on his back,
and large boots on

Lullaby lumber,
let the cradle rock!
Hush-a-by the child,
here comes a granny,
with a stick in his hand, and a pack on his back,
and great big slippers on his feet.


Eia, tuia, lase kiike käia!
Ää-tulla lasta! Tuli Muri vasta,
keppi kääs, kotti seljäs, suured tossud jalas.

Heia tuia, lase kiike käia
Hää tulla, lasta, tuli Muri vasta
Kepi käes, koti seljas, suured tossud jalas
Heia tuia, lase kiike käia
Hää tulla, lasta, tuli Muri vasta
Kepi käes, koti seljas, suured tossud jalas

jne..

Võiks arutleda teemal, et kes siis vastu tuli, mõnes sarnases laulus tuleb vastu Muri asemel jällegi hoopis uni. Sarnane sõna.. ent vürtsi lisab mu meelest see, et too Muri ei pruugigi väga vale arusaam olla - mõttelise poole peal lõuna-eestis on mõistatusi, mille lahend on karu, vasikas, lammas vms. elaja:

Meile tuli muri mõisast, kuri mõisast, egapäise kinga jalan, karune kasuk sel'lan? Karu
Trv 1894/1901 (J. Kala)

Meile tulep Meeri vallast, Meeri vallast, Keeri vallast, egäpäine võhivõõras, karupidi kask sälän, egäpäivä kängä jalan? Lehm
Võn 1889 (T. Lätti)


Meile tuleb meelevõõras ja keelevõõras, karopidi kask sälän ja igävetse kängä jalan? Vasikas sünnib
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)

Venelase tuleva kiidsa-kaadsa, karvupidi kaska sälan? Lamba
Plv 1932 (M. Torop)


**

Kas ja kes siis vasta tuli, on igaühe otsustada, ent kas pole mitte võimalik, et "muri" sealjuures ei ole hoopis mitte nö. murjan, muri-jaan:

murjan : murjani : murjanit 'must, määrdunud inimene'; van 'neeger, mooramaalane'
← rootsi morian 'murjan (neegri kohta)'
← alamsaksa morian 'neeger; maur'
← soome murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane'
Murretes on sõna levinud peamiselt Eesti põhjaranniku läheduses, seepärast võib olla laenatud ka soome keelest. Soome sõna on laenatud rootsi keelest. Laenatud on ka tüve alamsaksa või saksa vaste, moorlane. Vt ka muri.

St., nagu mõistatustest lähtub, koerakoonlane v. mingi tegelane, kes ei mõista keelt ega kombeid - keeletu-meeletu kes riietub kentsakalt ja ei jaga ööd ega mütsi.

arusaamatud algusesõnad "äia/ eia" ning "tuia" võivad olla sattunud kõrvuti unelaulu häälduse sarnasusele. Äia on vast sama sõna, mis "äiu/ äio", mingi tundmatu algupära sõna, mis mõne teooria kohaselt on see vaim vms, mis viib inimese unemaale, teise ilma. Ehk suguluses sõnaga "heija" eestis "häll"?
Tuia, lisaks häälduse sarnasusele võib ehk olla suguluses sõnaga "tuuti", "tuutilaulu" - tutt/ lutt/ unelaul.. võib olla ka tundmatu algupäraga, ehk lapse häälitsusi matkiv, "ää-ää, tšuu-tšuu".

Kas Kuusalus on võimalusi veel, kuidas tõlgendada sõna "kott" või sarnase kõlaga sõna? Kõik mõistatused lõunapool viitavad hoopis äraspidi kasuka kandmisele - muundumine sõnast "kas'ka" oleks vist liialt jabur..

Äraspidi kasukat, keppi, rohmakaid rõivaid kanti rituaalides/ rahvakommetes enda maskeerimiseks, et halvad või mittesoovitavad hinged sind ära ei tunneks, ka lõbupärast ilmselt. Meenutagem kasvõi mardisante, jõuluhane, jõuluvana.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mina olen kogu aeg teadnud, et tuli muori vasta, ehk siis vana naine. Esimest korda Murist kuuldes olin silmini üllatunud.

Kuulasin praegu igaks juhuks üle, igakord kuulsin laulikut laulmas "muori". Kui järele mõelda, siis teisel korral võib murdeoskamatule tõesti tunduda "muri". Sealt siis see koera-versioon.

Minu jaoks on siiani arusaamatuks jäänud hoopis rida "ää-tulla lasta" - kas see on lihtsalt mingi refräänrida või on sel ka mingi tähendus?

Samas, eelmise (st. villakombalii) laulu juurde tagasi tulles oli unel käes samuti piits või roosk, millega nuhelda laisku magajaid:

H II 44, 606 (18) < Otepää khk., Arula v. < Sangaste khk., Pringi v., Kuigatsi k. - J. Tammemägi < Mai Liping, s. Waher, 83 a. (1893)
Uni
Uni tulli huike'enna,
Läbi laane lauldenna -
Regi perän pedäjene,
Härjä haavatse iin,
Kaarakõrsite kõdare,
Miis roiunna riin,
Roosk1 peon rohiline.
Mine minusta unekene,
Astu minust haigukene!
Mine suurele talule,
Suure talu tütterile:
Noil om tettü uneteki,
Laotedu unelina,
Pestu padja pöörelidse.
Uni vasta palleli:
Ärä minu puile löögu,
Puile löögu, maile löögu,
Raudahargile rabaku!
1 (ru-usk)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

randlane kirjutas:
-------------------------------------------------------

>
> Minu jaoks on siiani arusaamatuks jäänud hoopis
> rida "ää-tulla lasta" - kas see on lihtsalt mingi
> refräänrida või on sel ka mingi tähendus?


kui tegu on laenulauluga lõuna-eestist (võimalusi miljooon - nt. kohustuslikud vooriskäigud Riiga vms), siis võib olla tegu topeltarusaamatusega ning sobiva värsi kõlalise sarnasuse leidmisega, see ei pruugigi midagi tähendada Kuusalu-mail. Samuti nagu muori ja muri on ehk läinud vahetusse. Makrotasandil võib see tähendada vast et und ei lasta tulla. Ehkki last laiskuses süüdistada on sulaselge jaburdlus, eks :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Äia-tuija on ilmselgelt lihtsalt unele äiutamise sõnad - äiu-äiu, lisatud kõikumisele viitav sõna (tuiama - tuikuma-kõikuma)

Kott tähendab murdes ikka kotti. Laulus kirjeldatud vanamoori, kes tuleb vastu kepp käes, kott seljas ja suured saapad jalas (tossud ei ole sussid, sussid on sibud). Võis tähendada küll sellist unemoori, kes kotiga uneliiva toob vms. Aga see on ainult minu oletus enda lapsepõlvest meeles olevast olendist, kes uneliiva silma puistab (ei mäleta enam, oli see tooja mees- või naissoost või kas tal üldse mingit sugu oligi)

Muri, murjan, keeleta-meeleta tüüp esineb ka Harjumaal:

EÜS VIII 2235/6 (543) < Kuusalu khk., Kolga v., Tappurla k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mai Kravtsov, 67 a. (1911)

/../
Sinne olid tullud toised rahvad,
Oige ullu ja rumalad,
Muri mustad ja pimejad.

**

EÜS XI 1244 (88) < Kose khk., Triigi v., Kantküla < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - G. Vilberg < Jüri Tein, 82 a. (1914)
Kiigelaulud

Äia ja tuia,
Lase kiigu käia,
Kus see lapse viia?
Muri Joani pulma,
Mis sial siis süüa?
Kaupmehe kanamune,
Talupoja ane mune.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Miis roiunna riin,
Roosk1 peon rohiline.
Mine minusta unekene,
Astu minust haigukene!

Mina loen sealt välja, et mitte unel ei ole rooska, vaid mehel, kes püüab und endast eemale peletada.

randlane kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Äia-tuija on ilmselgelt lihtsalt unele äiutamise
> sõnad - äiu-äiu, lisatud kõikumisele viitav sõna
> (tuiama - tuikuma-kõikuma)
>

Loomulikult! Igal näiliselt tähenduseta sõnal ning sõnapaaril võib olla mingi algne tähendus, mida enam ei mäletata. "Alle-aa", "vallerii" jne.. Kasvõi "villakombalii". Kas me seda algtähendust enam üles leiame, polegi väga tähtis, eriti selles valguses, et laulja tõenäoliselt ei mõelnud mingeid tähendusi, laul oli laul. Huvitav on oletada sellegipoolest - hoiab tähelepanu aktiivsena ja ajurakud töös!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

randlane kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miis roiunna riin,
> Roosk1 peon rohiline.
> Mine minusta unekene,
> Astu minust haigukene!
>
> Mina loen sealt välja, et mitte unel ei ole
> rooska, vaid mehel, kes püüab und endast eemale
> peletada.

Nõus, ei süübinud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Võibolla lõbus mõte on veel säärane, et mõni laul meil räägib sellest, kuidas karjane magama jääb ning kuis tollepärast kogu ta kari laiali jookseb - lambad, sead jne..

Nt:

EÜS VII 1229/31 (41) < Karula khk., Vana-Antsla v., Patupera k. - M. Pehka & R. Tamm < Eeva Antsov, 73 a. (1910)
Kubja peksja
Uidu tuidu uni tuli pääle
Tsiga sitõ sinepi aida
Kana karas kanepi aida
Lehm läts lella rüa pääle
Härg herra haina pääle
Kubijas tull üle mäe
Puu sälan poome1 säla
Lõiksi ma üte pihelvitsa
Toomitse toome malga
Naksi ma kubijast kupatama
pag. 1231
Kubijal juuski julga takan
Sita raasu silla pääle
Pasa raasu paiustule
Pika pulga pedastule
1 kang (suur pik, kivide kangutada)


***

EÜS II 919 (77) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Suureranna k., Lauri-Hansu t. - P. Süda & G. Lauri < Maret Lauri, 53 a. (1905)
uuem rahvalaul
Ui ui, ui ui, uni tuli peale.
Ui ui, ui ui uni tuli peale
Kits läks küla kapsa aida.
Vitsu, vitsu vennikene,
Kase-raagu kaimukene -


***

EÜS IV 1631 (102) < Põltsamaa khk., V.-Põltsamaa v., Paduvere k. - M. Saar & H. Siimer < Jaak Pärtel, 77 a. (1907)
tüübinimed kontrollimata
Loomad vilja söönud
Looduslaulud
Hästi käisin äia karjas,
Hästi käisin ämma karjas.
Hästi söötsin äia härjad,
Hästi söötsin ämma lehmad,
Nao aga ruunad nastulised,
Küi küürakad hobused.
Ui, ui, ui, ui uni tuli peale.
Sead läksid sinepi aeda,
Kanad läksid kanepi aeda,
Härjad läksid äia heinamasse.
Sead sõivad sinepi juured,
Kanavad sõivad kanepi juured
Härjad sõid äia heina juured.
vt. v. 25


jne..

Meil on siin laulus ehk sees karjase õnnetu magamajäämise lugu ning sellele liidetud mõistatus karust või pudulojusest, kes sellepeale ulapeale läks.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Noojah, aga vaatame siis välismaa poole. Tundub, et rägastik on veel suurem, Soomes igaljuhul on teatud sääraseid laule:

6810. Joutseno. Alava, V. n. 899. --1890.

Hämäläisten kylä. Kaisa Turkia, n. 60 v.
Heija, tuuti, lasta,
Muori tuli vastaa(n)
Keppi käess', pussi seläss',
Pitkät tallukat jalassa.

**

382. Itä-Karj. Kallio A, n. 9. -10.

Aa-tuuti lasta,
muori tuli vastaan,
keppi käessä, pussi selässä,
suuret tallukat jalassa.

**

2088. Asikk. Aaltonen. HO 1 835. 14.

Hillilä. Adolfina Hamberg, 50 v.
Tuuti tuuti lasta,
muori tuli vastaan
keppi kädes, kontti seläs,
tallukaiset tassaa.

**

87. Lehtimäki. Murtomäki n. 125. -09.

Tuuti lauluja.
Piu pau lasta,
Simmer korva lasta,
Muori tuli vastaan
Pussi selässä,
5 Keppi kädessä,
Isot tallukkaat jalassa,
Herrat nosti lakkiansa,
Talonpojat takkiansa.

**

11203. Tytärsaari. Laiho, L. 3687. 36.

Hanna Kiiski, 79 v.
Lapsille:
Lullan, lullan lasta,
muori tuli vastaa,
muoril oli säkki seläs,
kontti peräs,
5 kontin nenäs vinkerpori.


**


378. Kymi. Husu, A. 4. 15.

Kuutsalo. Eeva-Stiina Piipari, 61 v.
Aa lullaa lasta,
Muori tuli vastaan piikkitossut jalassa.

**

1054. Alatornio. PLK. A 1072. -20.

Pirkkiön kk:n oppilaat.
Tussan lullan lasta!
Muoripa tuli vastaan
Pussi selässä, keppi käessä,
Isot tossut jalassa.
A 1074 = 1072.

**

379. Kymi. Husu, A. 40. 16.

Huruksela. Lempi Lassila, 15 v.
Tuuti lulla lasta,
Ukko tuli vastaan
Keppi käressä,
Pussi selässä,
5 Pistää Eskopojan pussiin.

**

381. Kymi. Husu, A. 48. 16.

Kuutsalo. Loviisa Seppälä, 58 v.
Aa lulla lasta,
Muori tuli vastaan,
Sill' oli keppi kädessä,
Pussi selässä,
5 Ottaa lapsii pussihin.

jne jne..


PS.
kontti [from PFU *konte. Cf. Lap gonte] : bag
tallukat - jalanõud kootud või vildist säärega?
[www.sarka.fi]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Järelikult Kuusalu variandis "ää tulla lasta" on, Soome "Aa lulla lasta"

Ja moor või vaar, kes vastu tuleb, paneb lapsed kotti.

Huvitav, millises suunas laul liikus? Lõunast põhja või vastupidi? Ütlused-mõistatused säilivad mõnikord kauem, sest nende keel saab muutuda erinevalt laulust.. Kumb oli enne, kas muri või muori?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mul oli ka kahtlusi, et see "lasta" on keda-last. Sest laskma-lasta oleks murdes olnud lassa. Segadusse ajaski see "ää-tulla".

Soome versioonist selgub, et vastu tuli nö. kotivana. Ei toonudki uneliiva, vaid viis pahad lapsed minema. :D
Äge leid!

Julgen olla siiski üpris veendunud, et Muri on tekkinud sellesse laulu üsna hiljaaegu.

..veel põnevaid metamorfoose murist ja muorist:

1020. Eura. Järvinen n. 8. — 52.
tahi:

Tuuti lullaa lasta,
Moron kommer fasta.
Muori istuu kistun päälT
Liikuttaa lasta.
5 Faari menee Saksaan,
Tuo sielt' punaset sukat.
Kultaset nöörit päälT.

**

1022. Kullaa. Tuomi n. 60. —90.
Amanda Kortelahti, 18 v.

Aa tuuti lasta.
Moron kommer fasta.
Piika istuu kistun pääll,
Liikuttaa lasta,
5 Muari meni Turkuun,
Faari kaunis kaupunkiin.
Ostaa lapselle punasukat,
Korkko kemiat, tina tiskit,
Hoppeet priiskit, kulta kruunun,
io Parhaan linnun siivet.


**

1025. Siikainen. Laiho n. 312. —90.
Leväsjoki. Kaisa Nauriskoski, 70 v.
Tuuti lullaa lasta,

Murun kommet vasta.
Muuri istuu kistun päällä,
Kerii siinä lankaa;
5 Vaari nimi isolle sillalle, pitkälle

sillalle
Tuomaan sieltä koriat kengut,
Kultaa uöörit päällä.

**

1026. Siikainen. Helomaa Kyllikki,
„. 73.-30.

Ison-Salon emäntä 76 v.

Tuuti lullaa lasta

moron kommer vasta,
muori liikuttaa lasta,
muuri istuu 1 kirstun päällä
s kerii siinä lankaa;
faari menee pitkälle sillalle
tua sieltä punasel sukat,
keltasel kengäl
kultahopea snööril päällä.

**

1049. Tölli järvi. Rekola n .437*.— 04.
Sorva. Iivari Lintanen, 22 v.

Lasten loru.

Muari istu kistuni päällä
kerii lankaa lastun päälle,

vaari sf käveli laati ialla
piippu suusa, koppi käressä,
santaa Aarolle punaset sukat
koltase k ^ kenkäl .
silkkiset nyärip w pääle.

tekstiuvastaja vead on sees..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Morgon kommer fasta?

[skvr.fi]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

hommik saabub kiiresti?

Nii need laulud levivad - veidraid ja ootamatuid teid pidi

siis võiks ju olla kasvõi "Morgen kommt der Weihnachtsmann" (twinkle twinkle) :D Ja kott võib olla Gott.. nali naljaks.
Kui kellelgi on mõnd Rootsi tuttavat, võiks ehk esmalt uurida seda..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Oleks see küsimus varem tulnud, oleksin saanudki uurida - eile Rootsist tulin.