Kas mõni teab viise või arvab ära, mis loo viisile tehtud sõnad ( mis on tegelikult reaalsem)

EESTI SÕDUR on kindlasti Kauges Venes viisile.
Ja viimase loo sõnu olen ka palju trehvanud, aga näed viisi ei tea!




Tutvustame teile ennast
Tutvustame teile ennast
Nagu komme nõuab ju
Kuulgem laulu metsavennast
Eestile kes olnud truu

Kerkib küsimus vast huulil,
miks me nõnda rändame
Pillutuna tormist tuulest
Valind selle raske tee

Teadke siis, et seda nõuab
Meie armas Eestimaa
Ja et aeg pea kätte jõuab
Kus ta jälle vabaks saab

Ehkki tallatud all jalge
Peaaegu iga eestlane
Siiski sini- musta- valge
ükskord jälle heiskame

Palju palju langend mehi
Verest punetavad raad
Siiski leidumas veel mehi
Kes kord Eestit kaitsevad


Nüüd mul koduks põllurada
Sois ja metsis varjan end
Et kord Eestit abistada
Selleks olen metsavend.
Vigala Valges Majas 21.12.1945 Reedel kell 22.25
Heldur

Eesti neiu

Mina olen idarindel võitlemas
Minu neiu kodus Fritsu lõbustab
Eesti neiu süda kuulub sellele
Kes ju ammust ajast Eesti vaenlane

Eestlane ma olen eestlaseks ma jään
Ehkki minu neiu Fritsu ohvriks jääb
Põlgan eesti neidu, kes mind on unustand
Vihkan eesti neidu, kes vaenlast armastab

Lahingmöllus kuulen tihti salahäält
Et mu neiu Eestis istub Fritsu põlve pääl
Unelmate neiu kuulub, kuulub Fritsule
Varemed vaid jäävad, pärast minule

Eesti neiu miks nii kerge sinu meel
Et Sind iga võõras kohata võib teel
Tormi eest Sa tihti oled vintsutud
Igast sissetulnust saad sa kaisutud

Idarinne ohvreid nõuab Eesti eest
Kodurindel neiu flirdib vaenlaste
Andub hellal käel lõpuks sellele
Kes ju aastasadu, Eesti vaenlane

Eesti neiu häbist vähe hoolid Sa
Salgad maha oma armsa kodumaa
Et kui võõrad läinud, ära Eestimaalt
Pisaraid siis valad pettund lootuses

Vihkan Sind siis eesti neiu kõigest väest
Kui ma olen alles jäänud sõja käest
Hindan ainult Eestit, kus mu kodupind
Kus nii palju mehi lunastanud Sind!

Eesti sõdur
Seedan püha kus on kõrgus
seisab sõdur vahi peal
Tema kõrval sõber langeb
Kellel surm on juba huulte pääl

Vaikselt ütlevad ta huuled
Kuule sõber veel mu häält
Loodan, ehk et saatus lubab
Sul veel näha kallist kodumaad
Eemal eestis väike küla
Valge maja keset maad
Roosid nelgid maja ümber
Sääl on minu väike armas neid

Võta sõrmus minu sõrmest
võta sõrmus minu käest
Vajuta mul otsa ette
Viimne suudlus vii tal minu käest

Sõdur see on seda öelnud
Tema huul seda sosistand
Nüüd ta ammu puhkab mullas
Kaugel Siberis on tema haud

Eesti sõdur, eesti sangar
Jumal suur Sind täname
Ehkki surm on meie palgel
Siiski vägivalla võidame

Rünnakul

Ahervartest veel kerkib vingu
Kõrgel taeva all tiirles kull
kohal metsatuka ja kingu
mille võitsime rünnakul

Suitsu ja väävli ja toomingate lõhnu
Kandis me juurde kevadetuul
Uurisin vargsi Su palesid kõhnu
Väsinud naeratust valusal suul

Mürskudest ülesküntud kesas
Olime sisse peitnud end
Külg, külje kõrvale ühises pesas
Lamasin mina ja sina, mu vend

Isamaa eest sõtta

Täna lähme isamaa eest sõtta
Venelase välja tõrjume
Mitmed saavad oma elu jätma
Ei näha saa meid enam omaksed

Täna sai üks vapper sõdur surma
Keda isa ema leinavad
Ja üks teine noormees kanti hauda
Keda pruut jäi maha leinama

Armas pruut ära oota pulmapäeva
Peig sul langenud on võitluses
Pühi pisar kanna leina loori
Küll taevas jälle kokku puutume

Mõnel mehel naine lapsed kodus
Naine nutab laps ei aimagi
Taevas isa nende üle valvab
Ei maha jäta ta neid iialgi

Kuldne kuu sa kalla oma rahu
Viimast kord veel minu südame
Ennem veel kui püssi kuul meid tabab
Me saame elavatest lahutud

Ahoi!

Ega ma siia eriti midagi lisada ei saa,

Tutvustame teile ennast:

Tundub olevat originaallooming, on parasjagu naiivsust, ent sõnadelooja on kindlasti olnud luulelugeja, kui mitte ise luuletusi varem sepitsenud. Arvan, et tal oli ka originaalviis, sest sõnad on kaunis originaalsed, eeldan, et sõnadetegija originaalitses ka viisis, kindlasti polnud see tal esimene laul teha; "sois ja metsis", "all jalge/ valge" jne.. vs labakindalikud: "punetavad raad", "palju palju"..

Eesti neiu:

See on väga tuntud laul, minu subjektiivne arvamus põhineb sellel, et see kargab pea igas 40-date klades ette (või noh, tiba vähem). Ainult et viisi ma küll praegu ei tea. Olen seda kunagi ka uurinud ning tean, et kirmuses on vähemalt kaks salvestust saartelt. Mul on vist paaris sõjameheklades allmärkustena toodud, milliste viisidega "uued" sõnad lähevad, äkki on ka seal..

Eesti sõdur:

Muidugi "kaugel venes", lüürika sarnasus ei anna kahelda.

Rünnakul:

Tundub kuskilt luulekogust võetud, Ralf Parve "sõduri südamest" oli selajal juba väljas, ent mõni metsavend põletaks selle luulekogu küll juba puhtalt esikaanegi pärast ära :) Muud taolist poeesiat vist enne eriti ei avaldatud..

Isamaa eest sõtta:

See on 1902 a. "Sõa laulud" vist, kontrollin ja saadan mõne ajapärast teksti, kui on.. viisi küll ei tea.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Eesti Neiu" on mul allmärkusega "viisil: Läänemere Lained" kuna rütmistruktuur varieerub, võib arvata, et mõnes teises paigas lauldi teda ka mõne teise viisiga.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sõjamehe haledus.

Armas öö, su waikne rahu warjab,
Mind maailmas ehk weel wiimist kord.
Homme mõek ehk püssi kuul miud surmab,
Elawate seast saan lahutud

Homme lähme isamaa eest sõtta,
Waendlasi siit ära tõrjuma,
Mitu saawad seal ka elu jätta,
Ei saa enam sõbru nägema.

Surm seal niidab hulgaliste maha
Mehe poegi suure ruttuga,
Aga ei ma kohkuda sest taha;
Õiguse eest olen wäljas ma.

Mõnel laps jäänd koju ema sülle,
Ema nutab, — laps ei märka sest,
Jumal ise walwab nende üle
Kedagi ei unusta ta tõest.

Suurem laps, see rõõmsalt emalt küsib;
„Millal tuleb isa tagasi?
Ema pühib silmi ja siis ütleb:
„Ei ta tule enam iialgi"!

Siin üks wapper mees sai pandud mulda
Keda naene, lapsed leinawad;
Seal üks teine noorem ka sai surma,
Keda isa, ema nutawad.

Neiu ära oota pulmapäewa,
Sinu peigmees on ehk mulla all;
Ei sa saa siin teda enam näha. —
Aga usu — teises ilmas seal. —

L.L.

Sõa laulud
kokkukorjanud ja väljaannud
"Laene" (R. Laene)

Narwas, 1902

***

Ainuke lisasalm, mida siin ei ole, on lauldud Muhus, vaadates ka noid teisi laule võib järeldada, et need on mõne saarte mehe laulikust?

***


Kuldne kuu sa oma rahu saadad,
üle minu veel üks viimne kord,
enne veel kui vaenlaskuul mind tabab,
me elavatest saame lahutud.

Täna lähme isamaa eest sõtta,
vaenlasi maalt välja ajama,
mitmed peavad oma elu jätma,
ja kodumaad ei näe me iialgi.

RKM, Mgn. II 2435 (67) < Muhu, Igaküla - J. Oras < Salme Abe, snd. 1925. a. (1990). Lit: E. Tampere 1992.

"kuldne kuu" on muidugi stereotüüpiline, sellega algab üks teine tore laul kuulsast riigipeast Peterburist (kuldne kuu sa varjad üle looduse/lootuse) ent too rütm ei lähe..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

seoses temaatikaga, Margus, kas Sa tead laulu: "nüüd olen ma metsavend, jooksik"?
Tekst täpipealt sama igalpool kui 41-aaste Sakalas:
[dea.digar.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Ainuke lisasalm, mida siin ei ole, on lauldud Muhus, vaadates ka noid teisi laule võib järeldada, et need on mõne saarte mehe laulikust?

..on siiski ka mujal lauldud seda kuu-salmi, on siiski arusaamata, kust see pärit on, ilmselt peab olema ilmunud kuskil trükis koos kuu-salmiga, on kaunis ebatõenäoline, et laul suust-suhu üle eesti liikus sõjaajal. Aga tont teab.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Miskipärast see ei avane!varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> seoses temaatikaga, Margus, kas Sa tead laulu:
> "nüüd olen ma metsavend, jooksik"?
> Tekst täpipealt sama igalpool kui 41-aaste
> Sakalas:
> [dea.digar.ee]
> akalaew19411129%26type%3Dstaticpdf&sa=U&ved=0ahUKE
> wiAqfrWoozQAhWFKCwKHTHCA-MQFggSMAA&usg=AFQjCNGblGk
> hoie4fDCJxKWLhvMiyn600Q

Oh neid digari linke küll :)

Proovi seda:

[dea.digar.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _