Teema: Re: Metsavenna laulikust
Sõjamehe haledus.
Armas öö, su waikne rahu warjab,
Mind maailmas ehk weel wiimist kord.
Homme mõek ehk püssi kuul miud surmab,
Elawate seast saan lahutud
Homme lähme isamaa eest sõtta,
Waendlasi siit ära tõrjuma,
Mitu saawad seal ka elu jätta,
Ei saa enam sõbru nägema.
Surm seal niidab hulgaliste maha
Mehe poegi suure ruttuga,
Aga ei ma kohkuda sest taha;
Õiguse eest olen wäljas ma.
Mõnel laps jäänd koju ema sülle,
Ema nutab, — laps ei märka sest,
Jumal ise walwab nende üle
Kedagi ei unusta ta tõest.
Suurem laps, see rõõmsalt emalt küsib;
„Millal tuleb isa tagasi?
Ema pühib silmi ja siis ütleb:
„Ei ta tule enam iialgi"!
Siin üks wapper mees sai pandud mulda
Keda naene, lapsed leinawad;
Seal üks teine noorem ka sai surma,
Keda isa, ema nutawad.
Neiu ära oota pulmapäewa,
Sinu peigmees on ehk mulla all;
Ei sa saa siin teda enam näha. —
Aga usu — teises ilmas seal. —
L.L.
Sõa laulud
kokkukorjanud ja väljaannud
"Laene" (R. Laene)
Narwas, 1902
***
Ainuke lisasalm, mida siin ei ole, on lauldud Muhus, vaadates ka noid teisi laule võib järeldada, et need on mõne saarte mehe laulikust?
***
Kuldne kuu sa oma rahu saadad,
üle minu veel üks viimne kord,
enne veel kui vaenlaskuul mind tabab,
me elavatest saame lahutud.
Täna lähme isamaa eest sõtta,
vaenlasi maalt välja ajama,
mitmed peavad oma elu jätma,
ja kodumaad ei näe me iialgi.
RKM, Mgn. II 2435 (67) < Muhu, Igaküla - J. Oras < Salme Abe, snd. 1925. a. (1990). Lit: E. Tampere 1992.
"kuldne kuu" on muidugi stereotüüpiline, sellega algab üks teine tore laul kuulsast riigipeast Peterburist (kuldne kuu sa varjad üle looduse/lootuse) ent too rütm ei lähe..
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _