Panen siia laulu leegionär Kalju Pähklametsa päevikust. Ei mina siia osanud viisi leida. Täielik vabavärss, mis kohati ka riimub, aga tekst on hea:)

.......



45.Rüg. I Btl. 4.kp. rahvaeeposlik lugulaul, joruta seda omal viisil. Panen selle rindel levinud lugulaulu kirja kuna praegu pole midagi erilist juhtunud. Ainult et punasõdurite snaiprid on alustanud tegevust meie I pataljoni Siivertsi lõigus. Nüüdsest peale ei tohi kaeviku kallastel enam kõmpida et vältida surmajuhtumeid. Lugulaul kõlab järgmiselt:

Meil meistrimeheks röövel usha, vana Kevvai. Meisterdab küll igat värki aga seljas pole särki. Samagonni tossutab, kulla eest ta seda pakub. Lahingus ta kõige ees, Joala tema kõrval mees. Ei nad karda püssipauku, ega pista sõrme sitaauku.
Rindejoone taga kilomeetrit pool või paar Tamura talu keldris Riipalu ja tema staap. Kus sõdur perset plaasterdab ja rummivaadist tilga saab. Vammusest saand sõelapõhi, kuuliauke imetleb.
Mõisahoones Olginos suured saksad elavad. Vana Vent seal pahvib, ägab, kes küll teda tohterdab. Kui sul käsi, jalg on pikk, kohe saad ta lühemaks, selle eest sa konjakit ka saad. Kütt siis ütleb: “ole julge, pea vastu, ära kärva, puhkusele sõidad sa!”
Piirsalu ja Pärtel mootorratastel, kullerite paradiisis staabi otsas elavad. Konse poiss on nende ülem, vaaritab seal igat sorti.
Riipalul on perse lahti, jookseb nagu kevadine mahl. Konse poiss ta sitapotti valvab, rüüpab konjakit ja peab jahti, ajab taga sitikaid.
Kui kuuliprits sul nässu läeb, Kalju ta sul korda säeb. Annuka siis pritsi säristab, Kalju sihikut tal õgvendab. Need kaks selli ei mõista nalja kui juhtud nende teele alla. Parem anna alla, muidu viskad vedru välja. Vantkadest ei hooli nad – sodiks lasevad su padavaika voodri.
Hansu poiss meil käkke veab, Aadule ta õnne soovib. Nüüd tal Küchenorden, . . ., Kochgeschirr ja pudrunui. Ipolitov ushaks löödi, Kanepile riste anti. Toredad on meie mehed, spiess ja tema abilised.
Käkke loobib Mägi meil, Tohv on tema abiline. Kuradi kurat, Paju kähku tule, vaata kus on punker seal? Laidoner keerab vänta, õhku lendas punapunker.
Tiblad jorutavad, kutsuvad – tulge külla, saate naisi, iluravi ihule, Siberisse hauakünka ilma ristita.
Uscha Piir meil lehmi karjatab, mõni mullikas ka lahti läeb . . .
Stalini orel möirgab väljas. Pähklimägi tolmu sees. Poisid taovad atsi , seega mõni mees on rahast paljas. Rüüpa rummi, pahvi suitsu, oota oma obadust.
Jawohl, jawohl, ich bin verückt geworden, so sagt mir mein Kind. Sag mir, Mensch, was willst du haben? Hier ist eine Juno Rund mit knäcker brötchen! Was? Du willst ein Urlaub haben? Nein, nein, mein Kind, das geht es nicht. Ein Urlaub ist nur führ Herren volker – weist du nicht, das du bist kein Mensch. Du bist ja nur ein echt Schweinehund. So sagt mein Kamerad, wer ist verückt.
Selline on see eestlase saksa keel.

Kolmas päevik
9.aprillil 1944



Muudetud 1 korda. Aeg: 17.09.16 23:05 kasutaja: Wiking poolt.