Sattusin lugema Eesti sõjamehe laulikut, aastast 1916

Selline tore sõjaväljalt saadetud laul.

Sealt Bosporuse kalda pealt
On kuulda Türgi nutu healt
Ta kurdab oma rumalust
Ja soovib willul hukatust.
Oh Willu miks mind petsid sa,
Et hakkasin ma sõdima
Ma murdsin erapooletust
Kuid nüüd on kadund sõjalust.
Ju Dardannellid kaovad
Stambuli müürid vaovad
Sofiast maksa rääkida
Oh Muhamed mind aita sa.
See Limann-Sanders hulluste
Mind mässis saksa võrgusse
Ja von der Goltz see aitas ka
Et hullu tembu tegin ma.
Oh Enver-paša sul ka süüd
Et siplen hukatuses nüüd
Sa äraandjaks hakkasid
Mind Saksa võrku tõukasid.
Sa Enver oled tõeste hull
Tead küll ,mis ütlesin ma sul
Et Venemaaga sõdida
Ei tohi iial Türgimaa.
Nad Plevna all meid peksivad
Batumi ammu võtsivad
Kuid ikka ma ei parane
Vaid ennast peksta laseme.
Oh Allah, Allah Muhamed
Tea, et on viimsed päevad need
Mis veel Europas elame
Meid aasiasse aetakse.
Seal Türk ja Willu Fransuga
Oma päevi võtvad lõpeta
Konstantinoopolis kuldne rist
Saab aga ilutsema vist!

Mälestuseks Sani jõe ääres langenud Belomorski polgu Eesti sõja seltsimeestele, kellega mina seltsis võitlesin ja keda halastamata vaenlase kuul tabas sani jõest üleminekul ja kelle matuse juures mina olin nende ühise lahtise haua ääres seistes kõrge ja liivase jõe kalda peal - rahu teie põrmule, kallid suguvennad ja sõjaseltsimehed.
Sani ääres Austrias 21.oktoobril 1914 Haavatud Eesti sõjamees Paide kreisist Esna wallast, Johannes Strööme

*Kommentaariks, et I MS 89 Belomorski polgus olid üle poole koosseisust eestlased! Nt. eestlasetest Georgi risti kavaleride andmebaasist on 24% selle polgu mehi.

*Huvitav, neid ridu lugedes tuleb kohe meelde laulikutest kohatud laul: Sealt Läänemere kalda pealt, on kuulda Linda kaebehäält (kuigi selle viisi m,a ei tea)
Aga veel sobiks siia viisiks "See kuulus Kars ja Erserum", mis on ka Türgi temaatiline jällegi!

Jah, see on kindlasti Kuhlbarsi teksti "Linda laulu" eeskujul. Viisi "Sealt Läänemere kalda pealt on kuulda Linda leinahäält" on teinud Ado Piirikivi. "Linda laul" oli laulupidudelt vist nii omaks lauldud, et vastavaid märkusi, et laulus kasutada seda viisi, on erinevatel tekstidel paljudes trükilaulikutes. Ka näiteks 1893 a. "Sõa laulikus".

Sõjatemaatilistesse laulikutesse treiti tekste muidugi ka sõjaväljalt eemal olles nägusa kirjutuslaua taga. Pidi ju tundelisi ning traagilisi sõjatekste avaldama, rahvas armastas neid - eriti, kui "sõjaväljalt saadetud". Nagu umbes ajakirjanduses fabritseeriti uudiseid, et jõuda teistest ette; ennustati, mida ja kuidas võis seal lahinguväljal parasjagu olla ning virutati siis see lehte kui "sõjaväljalt otse saadetud".

Johannes Strööme Esnast (ehk siis Johannes Ströme) ent tundub päriselt olemas olnu. Kas ta ka selle teksti kirjutas ehk haavata sai, seda ei tea vist enam keegi. Kuigi - see polnud ju nii kaua aega tagasi, ehk mõni Esna mees oskab öelda?

Kaja, nr. 240, 10 oktoober 1932 on teadaanne;




Linda laulu noodi võib nt. leida siit:

[digar.nlib.ee] lk. 33


Laulu on parodiseeritud ka nt. "Meie Matsis", ilmselt kuna laulu algus on selgelt äratuntav ning väga sobiv materjal parodiseerimiseks - et mis seal Läänemere kalda pealt siis kuulda on :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja tulebki välja, et luuletus on fabritseeritud ning Ströme on "tanki pandud" nii otseses kui kaudses mõttes - Meie Matsis 1915 nr 42. on luuletus:



J. Kuulipilduja/ Juku Kuulipilduja pseudonüümi all peidab end Juhan Kruustee (Kruberg) (1884-1941)

ISIK andmebaas ütleb muuhulgas ka:

Tsiteeri:

Pseudonüüm: J. Kuulipilduja
Märkus: Eesti sõjamehe laulik. Tln., 1916. - Meie Mats 1915; 1916.
Allikas: Alus: V. Kruustee teade 1951.

Kes uurida tahab, usun, et kirjandusmuuseumis saab vastava Kruustee kirjaliku teatega tutvuda.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..meenus kohe mu üks tuttav kuli, kes omalajal "Maajadesse" ja teistesse eesti lõbuajakirjadesse naisterahvaste nimede all "tõestisündinuid" kihku ja kiimatäis lookesi kirjutas - ikka usutavam ning kindlasti ka loetavam kui kellegi Gustavi või Adalberti kirjutatu..

Aga ma arvan, et see teema vajaks uurimist, kuidas, kelle nime all ja milliseid laule "sõjameeste laulikutesse" trükiti.. sealsamas 1916 a. laulikus on veel palju "sõjaväljalt saadetud" tuttavaid ning ülipopulaarseid laule - "Oli kevade õhtu nii vaga.."ärapõletud majad ja külad.."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aga Margus, kas see 1916 a. laulik oli Sul käsikirjaline või too trükitu? Eesti Sõjamehe laulikut lasti välja vist kaks trükki; 1915 ja 16, esimeses ei ole toda laulu üldse, teises on allkirjas "Kuulipilduja" ent sisaldab ka paari Strööme laulu. (või pseudoströöme)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ..meenus kohe mu üks tuttav kuli, kes omalajal
> "Maajadesse" ja teistesse eesti lõbuajakirjadesse
> naisterahvaste nimede all "tõestisündinuid" kihku
> ja kiimatäis lookesi kirjutas - ikka usutavam ning
> kindlasti ka loetavam kui kellegi Gustavi või
> Adalberti kirjutatu..
>
> Aga ma arvan, et see teema vajaks uurimist,
> kuidas, kelle nime all ja milliseid laule
> "sõjameeste laulikutesse" trükiti.. sealsamas
> 1916 a. laulikus on veel palju "sõjaväljalt
> saadetud" tuttavaid ning ülipopulaarseid laule -
> "Oli kevade õhtu nii vaga.."ärapõletud majad ja
> külad.."


:)
Jah, kes Šveijki lugenud teab, kuidas võisid omal ajal need asjad käia! Seal ka vabatahtlik Marek mõtles välja oma polgu ajalugu ja kirjutas marsipataljoni päevaraamatusse juba ette meeste kangelastegusid! :)

Ja eks ka propagandateenistus töötas täie auruga mõlemal pool.

Aga tänud Lauri, põhjalik, nagu alati. See teema vajaks tõesti uurimist!

Aga Sa jätsid, Margu, märkimata, kust Sa said teksti: "Mälestuseks Sani jõe ääres langenud Belomorski polgu Eesti sõja seltsimeestele..." Minu 1916 a. laulikus seda ei ole!

Ja nende autoritega - õnneks (mõnikord ka kahjuks) on inimesele loodud selline asi, nagu eneseuhkus - kui kord luuletus trükis ilmunud mingi teise nime all, siis autor sellele ka tavaliselt vihjamisi viitab hiljem, või siis kasutab sarnaseid riime ja paralleele.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Mälestuseks Sani jõe ääres langenud Belomorski polgu Eesti sõja seltsimeestele, kellega mina seltsis võitlesin ja keda halastamata vaenlase kuul tabas sani jõest üleminekul ja kelle matuse juures mina olin nende ühise lahtise haua ääres seistes kõrge ja liivase jõe kalda peal

Unustasin ennist lisada, peale väikest lugemist - Need; laul ning kommentaar on tiba entusiastlikult kokku pandud, laul ise on trükilauliku teises trükis lk 36-37 (vasak-parem külg) koos "Kuulipilduja" allkirjaga ning kommentaar on lk 43-44 (parem-vasak külg). Või siis on laulik olnud räbalais ning puuduvate lehtede ehk leheosadega ning entusiasm on olnud seda kõvem.

Juhan Kruustee ise aga vajaks kindlasti mainimist, peale selle et kogemata kombel oli tema lapselaps "Linda Järve" (millise kalda pealt siis Linda laul nüüd kuuldub?), osales ta Eesti ajakirjanike 1. kongressil Tallinnas 1909. aastal ja oli mõni aeg hiljem üks Eesti ajakirjanike liidu rajajatest. [et.sciencegraph.net]ärve
Infot leiab veel, kui otsite Juhani vana nime järgi: "Johann (Johan) Kruberg".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ka siin ei tundu Strömet olema: [www.ra.ee] Ei ole ka Krubergi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _