Kuna ka selle loo kohta ei ole võrguavarustes piisavalt infot, siis olgu ta siingi:

Kippar Kliiverpoom

Mina olen see kippar Kliiverpoom
Hoo-iia-hei!
Kel aastakümneid meresõitu selja taga on
Hoo-iia-hei!
Neist võiksin mina teile jutusta,
Hoo-iia-hei!
Kui te, jungad, ainult viitsite kuulata
Hoo-iia-hei!

R: Räägi, räägi veel,
Küll me usume,
jutusta aga julgesti,
küllap meie usume!

Kord sõitsime Atlandis Honolulu
Kuid kinni oli Panama kanalisuu.
Seal tõusis orkaan ja korraga
Meid kandis üle Kesk-Ameerika.

Kord sõitsime paksu udu sees
Ja pootsman ujus, käärid käes, laeva ees.
Udu katki lõikas ta
Ainult nii saime edasi purjeta!

Korda kümme meid torpedeeriti
Igal teisel oleks läinud kole-kehvasti.
Aga meil oli kaks meest alati sees
Ja lingudega püüdsid torpeedosid veest.

Kord meremadu nägime
Tõest', hirmus elukas oli see!
Tema pea oli suur ja ümarik
Ja saba oli kakskümmend kaabeltaud pikk.

Mered on nüüd igalpool miine täis,
Laevatee nende vahel vinta-vänta käis
Meie tulime otse, jäime terveks ka,
Aga seda nõksu teile ei ütle ma!

***

Laulu eestikeelse teksti kirjutas Helme mees Johannes Pillikse (ehk Juhan Pillikse) Pseudonüümi Eerik Laidsaar all arvatavasti 30-date aastate lõpul või 1940.

[et.wikipedia.org]

***

Pillikse tegi teksti soome laulu "Intian kuu" ainetel:

Intian kuu

Intiassa kuukin on kuumempi
oo-hiio-hei
Kuin aurinko meillä vaan suurempi
oo-hiio-hei
Ja kerran se lakkini sytytti
oo-hiio-hei
olin silloin päissäni tietysti
oo-hiio-hei

:,:Hei juttele sinä vaan,
kyllä sinut tunnetaan
Ja vaikka sen valeheksi vannotkin
niin kyllä sua uskotaan:,:

Linnut siellä paistuivat lennossa
ja voi siellä myytiin pullossa
Ja jok'ikinen kala joka ongittiin
Oli keitettynä kun se nostettiin

Intiassa ankkuri nostettiin
ja Punaiseen Mereen taas laskettiin
Ja sen minä voin vaikka vannoa,
että seilasimme puolukkahillossa.

Näin minä Niilin rannikot
näin krokotiilit ja faaraot
Siellä muumiot eli niinkuin ennenkin
ja lähettivät terveiset teillekin

Pyramidin huipull' oli majakka
ja majakass' oli kapakka
Ja siellä me kävimme ryypyllä
ja muumioiden kanssa hypyllä

Siellä näin minä Otakutyttösen
niin sievän, hennon ja herttaisen
Vaan yksi Yamalainen juoksi mun perääni
ja halkaisi kirveellä kalloni

[www.youtube.com]

"Intian kuu" sõnadeautor on Martti "Masa" Jäppilä, kes kirjutas loo 1920-datel, märkides viisialgeks ameerika rahvalaulu.

[url]https://fi.wikipedia.org/wiki/Masa_Jäppilä[/url]

vt. ka Veikko Lavi, "Ankkurilaulu"

***

"Masa" võttis laulu aluseks viisi, mis avaldati 1850 ning mille autor oli Stephen Foster (tuntum laul: "I come from Alabama with my banjo on my knee..". Laul "Camptown races" (orig. pealkiri "Gwine to Run All Night").

[en.wikipedia.org]
[en.wikipedia.org]

Gwine to Run All Night

De Camptown ladies sing this song,
Doo-da, Doo-da,
De Camptown racetrack's five miles long,
Oh, de doo-da day.

Gwine to run all night,
Gwine to run all day,
I bet my money on a bob-tailed nag,
Somebody bet on the gray.

Oh, de long tailed filly and de big black horse,
Doo-da, doo-da,
Come to a mud hole and dey all cut across,
Oh, de doo-da day.

Gwine to run all night,
Gwine to run all day,
I bet my money on a bob-tailed nag,
Somebody bet on the gray.

I went down South with my hat caved in,
Doo-da, doo-da,
I came back North with a pocket full of tin,
Oh, de doo-da day.

Gwine to run all night,
Gwine to run all day,
I bet my money on a bob-tailed nag,
Somebody bet on the gray.

[www.youtube.com]
[www.youtube.com]
[en.wikipedia.org]

**

Mulle isiklikult tundub ka, et Skandinaavias tuntud "Ost Indiens Velkomst" on sama viisialge..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laulust peaks olema veel paroodia "Doktor Hoorapunn" (või kippar Hoorapoom), mis mul kuskil on ülestähendatud, vähese kasutusvõimaluse tõttu aga kusagil paberil tuhmumas, kui kellelgi on huvi, andke teada, võtan ehk kunagi sissetoksida. Aga võib olla ka, arvestades eesti originaali noorust, et need Hoorapunnid ja Kliiverpoomid on kontamineerunud.

Lisaks tasub veel mõelda "tuntud eesti rahvalaulu" "Saiö" viisi peale..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kas keegi teab "Ämmamoori maja" laulu algeid? See ehk hajutaks mu mõtteid, et ka ämmamoor on tollest viisist kujunenud..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lühikene otsing ajakirjanduses ning sain teada, et seda laulu laulsid kuulus "Laulvad Seilorid".

Eino Pillikse (Juhan Pillikse/ Laidsaare vend) kirjutab Sirbis ja Vasaras (28 nov 1980) artiklis: "Osnapi esimene roll" Voldemar Panso esimesest rollist ansambliga "Laulvad Seilorid" ning pundi sünniloost järgmist:

/../
Aga laulud? Nendega läks algul päris mööda. Ringhäälingu reportaa˛iauto («hõbehall») oli oma ringsõitudel heliplaadistanud küll kenakese hulga toredaid meremeeste laule, kuid enne esimest saadet lausa viimasel tunnil tehtud kontrollimisel tuvasati, et need eetrisse andmiseks ei sobi. Ebatsensuursed…

Lootusetuna tunduvast olukorrast (saade on kavas ülehomme!) siplesime välja sel moel, et kombineerisime olemasolevatele viisidele uued sõnad. Laulude ettekandjaiks kutsusime koos Hardi Tiidusega üleöö salga vägeva häälega kaasüliõpilasi. Kõiki enam ei mäleta, üks oli aga kindlasti Johannes Aare. /../ Nii nägi 1940. a. varakevadel maailmavalgust ansambel "Laulvad seilorid", kes laulis rahvalikeks lauludeks loo kuival maal elanud heeringast ( [meestelaul.metsatoll.ee] ), Tossu Antsust, meremeeste pruutidest ja paljust muustki. Esimene mereteemaline ajaviitesaade "Ohtlikul merel" (meremeeste lugusid ja laule tormidest, miinidest ja jääst") läks eetrisse 3. aprillil 1940. aastal.

/../

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tänan, Lauri!!!
Tase, nagu alati;)

Ja suur tänu ka teema püstitaja P.Volkonski poolt!

Muidugi huvitab Hoorapunni versioon, meil mereäärseid mehi palju:)

Kunagine jazzimees Hans Speek mängis oma Bigbändiga 1941 a. Plaza's (endise kino „Modern“ ruumides Tartu maantee alguses /4A/, hävis 1944 märtsipommitamisel) juba seda lugu, mis annab tunnistust populaarsusele. (1980-datel teadsid fraase sellest laulust ka mõned meie hoovipoisid)

Speegi kavalehel oli märgitud väidetavalt laul "Kapten Kliiwerpoom".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.youtube.com]



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

50-datel teati, et on veel üks salm:

Kord oli vees üks allveepaat
Kokk arvas, et on vesivaat
ja ruttas suure jooksuga
kaptenilt pootshaaki küsima.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selle päritud laulu lugu on täna aadressil:
[vikerraadio.err.ee]

(seal millegipärast ikka veel trükiapsakatega, küll "kiiverpoom", küll "Kipper Kliiverpoolm")

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _