Lauri, sinul seda lauluvara ikka jagub, palun, kas sa ei leia kuskilt seda Krapi-Kaie laulu täisteksti? Google ei aita...

Jah, mul on käsikirjades olemas, kas täielik või ligilähedane, ei tea..
mäletan, et seda lauldi "Meie Matsi" viisipeal - Kai elas ilmas lõbusalt, ja maitses elumõnu.. jne
oli see?

otsin.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mul polegi see veel litereeritud, tegu on pika lauluga, vaevalt et ma täna jõuan.

Laulu on peetud Virumaa kuulsa Hulja-Uude ( [kultuur.postimees.ee] ) lauluks ( [www.folklore.ee] ) ent tegelikult tõlkis ja kohendas selle loo omalajal eesti keelde Georg Eduard Luiga ning luuletus ilmus esimest korda "Eesti Kodu Kalendris" 1909 a. pealkirja all "Kuidas Krapi Kai wiimaks taewa sai". Allmärkusega "Bürgeri järele"

Kas on tegu Gottfrid August või mõne muu Bürgeriga, tuleks otsida.

Hiljem (1936) ilmus lugu ka omaette raamatuna "Kuidas Krapi Kai taewa sai?"

[search.books2ebooks.eu]

Krapi-Kai ise on aga vana, võibolla väljamõeldud, tegelane meie lugudes, kui tagarääkija-laimaja-kuulujutumeister. ( "`siukest löterdaead kutsuti krapi-kai" Plt )

Võimalik, et tegelane on alguse saanud regilaulust - loost kitsest ja krapist kus krapp pannakse Kaie kaela kui kits ära on söödud. Mitte siis Krapi talust, vaid krapiga naisterahvas, kes oma jutte laia ilma peal kellab - juskui kits kelle kaelas krapp koliseb, kusiganes ta käib.

***

Sakala 1878-03-11:

"kuda sa mõtled, ei mitte nõnda mõtlemise was ta , et Lori Laur ja Krapi Kai sind selle eest tänawad"

***

Postimees 1891-11-18:

"See oli Krapi Kai, waene lesk, kes walla leiwal elades ümber käis"

jne..


***

Ladrakai. Valetab, mis sõna kuuleb, paneb juure, suurendab.

Va krapikai öeldakse, kis tühja juttu aeab.

Ta nagu krapikai, käib küla mööda kõlksutab keelt.

Eks sie saatana krapikai olegi juo kõik suure kella külge riputand.

Näet krapikail tuli taga, saaks aga külasse latrama.

[www.folklore.ee]


***

Rohkesti on nimetusi lobiseja kohta. Lobamokk naine on turukadri, kedrakai, krapikai, ladrakai, ladraleenu, lorileenu, pläraläralee- nu (lühikujul pläraleenü) ja mees pudruandres, jutujaak, jobijaan. Segaselt kõneleja on pudrujüri.

"Pindejürist prügikastikustini"
Eesnimelised isikunimetused, Sirje Mäearu

***

[www.eki.ee]

***


H, R 3, 500 (3) < (?) Põltsamaa khk. - (?) T. Sander

Oli minul rikas ristiema;
Kinkis mulle kitsekese,
Kitse kaela krapikese.
Unt sõi kitse, krapp jäi mulle.
Panin krapi kuke kaela,
Kull sõi kuke, krapp jäi mulle.
Oli minul naine Kaiekene.
Panin krapi Kaie kaela:
Kai oli kange tukkumaie,
Krapp oli kange paukumaie.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ega nüüd kindel ei ole, et need kõik salmid siin olemas on, sest on ju kentsakaid tegelasi veel, keda piibliteemalistes lauludes on heaks arvatud ära tuua ühes nende tegudega.
Siinsed tegelased vajaksid ehk selgitust neile, kes piiblilugudega tutvust pole teinud, ma arvan, et Ivo võib piisavalt pädeva ja kauni kommentaariga lagedale tulla küll..

Kuidas Krapi Kai viimaks taeva sai.
("Mats alati on tubli mees" viisil)

Kai elas ilmas lõbusalt
ja maitses elumõnu
ja kes vast teda pahandas,
küll see sai kuulda sõnu.

Ta suu kui tatraveski käis,
keel ligemisi nõelus
kõik teiste head ja vead ka
ta hoolsalt läbi sõelus.

Kui Liiva-Annus tuli siis
ja Kaie ära kutsus,
ta läks, ei olnud parata,
ehk süda tuld küll turtsus.

Kai jõudis taeva värava,
see oli aga lukus,
siis hakkas Kai seal mürama
kui oleks tuli takus.

Kes mürab seal küll nagu hull,
nii Aadam seestpoolt hüüab.
Siin olen mina, Krapi Kai,
kes taeva saada püüab.

Või sina, vana patukott,
kas meelest sul ehk läinud,
kuis elasid sa ilma peal
ja mis sa kurja teinud.

Sa pühi oma nina alt
ja ära teisi siuna,
või arvad, et mul teadmata,
kuis sõid sa keeldud õuna.

Kuid taevasse said siiski sa,
miks peaks ma jääma välja,
nüüd pistis Aadam punuma -
ei naine mõistnud nalja.

Seal Jaakob tuli sõideldes:
Kai, minema siit kasi.
Mis, karjus Kai tal kisades,
eks katsu kus mul asi.

Siin oled sa kui pühamees
mind põrgu saata tahad,
kuis petsid isa, venda sa,
kus jäid su kitsenahad?

Siis Jaakob vait jäi sedamaid
ja katsus, et sai minna
ning vaga Noa saatis ta
siis Kaie vastu sinna.

Kui Noa tuli tõreldes,
Kai eemalt hüüdis juba:
Näe lakkekauss, või temagi
saand siia tulla luba!

Kuid kas sul häbi polnudki,
nii joobnuks ennast tehes,
et ajasid end alasti
just oma laste nähes.

Ei tahtnud Noa kuulata
sest vanast viperusest,
ta pühkis kiirelt minema,
et pääseks kimbatusest.

Seal ilus Judit tuli siis
naist taltsutada püüdis.
Ah tere, kõrilõikaja,
Kai eemalt vastu hüüdis.

See kahvatas ja punastas,
mis kosta, ta ei tea,
kuid Taavet näeb ta kimbatust,
tal tuleb abi pea.

Mis, Juudas, sa seal lõugad nii,
käi minema siit ruttu!
Ja oleksin ma Batseba
siis räägiks sa teist juttu.

Küll oskasid sa teise naist
ju omal meelitada
ja ilmasüüta Uurijat
ka teise ilma saata.

Hull naine, hüüdis Salomon,
tal viinahais on taga,
nii koera kombel kõnelda
ta julgeb kuningaga.

Ei poolt nii hull ei ole ma
kui maa peal ise olid,
või arvad, et mul teadmata,
mis tükkisid sa tegid.

Sul oli seitsesada naist,
liignaisi veel kolmsada,
vaat kus mul oli karske mees,
et siin võid uhkustada.

Ja tarkust polnd sul teragi
Jehoovat maha jättes,
ja ebajumalate ees,
sääl ohverdama tõttes.

No, küll on lõuad, hüüdis siis
sääl Joonas vihas suures,
pea sina suu, tal karjus Kai,
sul oksehais on juures.

Ka Toomas ütles jalamaid,
eks seda ikka nähtud,
et naise keel ei seisa vait -
ta haavalehest tehtud.

Ja, jah eks seda usud küll,
mis mõni loll vast ütleb,
kuid, et su Issand tõusnud on,
sest kaksiti sa mõtled.

Maria-Magdaleena just,
siis juhtus sinna jaole
ja arvas, et ta vagadus,
viib Kaie õige vaole.

Eks kulla, Kai, te mõelge ka,
kuis ilmas elasite,
ei niisugune iialgi
või taeva saada mitte.

Niisugune, tal karjus Kai,
eks näe mul puhast neitsit,
kas oma vagaduse eest,
sa taeva õndsust leidsid.

Kord seitse kurja vaimu sees
sul oli, vaat kus häbi
ja taevasse said sinagi
vaid ainult armu läbi.

Apostel Paulus kuulas päält,
sest kära lääb ju liial,
ja ütleb, vanad patud sind,
ei lase taeva iial.

Need jätan välja, kostis Kai,
ei sinagi olnd vaga,
kuis kiusasid sa turtsudes,
kord ristirahvast taga.

Siis ütleb Peetrus pahaselt,
kas vagusi kord jääte,
siin käramist ei sallita,
sest katsuge, et lää’te.

Mul minekuga, kostis Kai,
ei nõnda kiiret ole,
ma sinu moodi Issandat
veel ära salgand pole.

Sääl tulli Issand ise siis,
ka vaidlejate ligi,
ta pale nagu päikene,
ta ümber inglivägi.

Siis heitis naine põlvili,
ja härdast armu palus
ning kahetsuse pisaraid,
ta valas hingevalus.

Mu armu häält ei kuulnud sa,
nii ütles Issand talle,
sind kutsusin, kuid patuteed
sa jooksid kaugemale.

See tõsi on, tal kostis Kai,
mul põrgus oleks ase,
kuid oma eksind tallekest,
sa siiski taeva lase.

Ei kedagi sa põlgand ju,
kes sinu juurde tõtsid,
ka vaese röövli risti päält,
sa armust vastu võtsid.

Sa teadsid küll, kuis sinu eest
ma läksin surma sisse,
mis aga oled teinud sa,
et tahtsid Eedenisse.

Ei midagi, arm üksi võib
mind sinu riiki lasta,
nii kuidas võttis isagi
veel kadund poega vasta.

Siis astu sisse, eksind hing,
tal ütles halastaja,
mu arm ka puhtaks peseb sind,
ma ära sind ei aja.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Võibolla lokaalselt tõesti veel mõned salmid kuskil juurde tehtud, üldine variant oli aga tõesti selline. Laul on omapärene sellest, et tegelikult kannab ta ju endas luterliku õpetuse sisu: ükski inimene ärgu arvaku, et ta on õige, üksnes Jumal on õige ja inimene mõistetakse õigeks armust, usu läbi, isegi krapikai...Tegelasteks on siin nii Vana kui Uue Testamendi tegelased, Krapi-Kai aga hea piibliloo tundjana teab kõigi eksimused ja patud ning teeb selgeks, et nemadki on taevas vaid Kristuse armust ja et ühelgi inimesel pole õigust teise üle lõplikku hinnangut anda - on ta väärt paradiisi või mitte. Saksa keeles on samasuguseid rahvalikke lõõpivaid ja samas moraaliga rahvalikke laule omajagu...eesti keeles tuleb meelde Kellalaul.
Kellä laul
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üks jo löönu ära.
Üks om tarvis nõuda nüüd
Et saaks kätte taiva-hüüd.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaks jo löönu ära.
Kaks teed om sul jalgu all:
Taivatee ja põrgutee.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kolm jo löönu ära.
Kolm om taivas ülevan:
Isa, Poig ja Püha vaim.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om nelli jo löönu ära.
Nelja sugu põllu pääl,
Kasvab eluseeme sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om viis jo löönu ära.
Viis, kes tarka taiva sai,
Viis, kes ussõ taga jäi.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kuus jo löönu ära.
Kuvvõ pääväga on loond
Jummal ja kõik ette toond.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om säitse jo löönu ära.
Säitse sõnna risti pääl
Rääkis Lunastaja sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa jo löönu ära.
Kaheksa om päästnu tääl
Jummal uputuse väest.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üheksa jo löönu ära.
Üheksa ei tänanud,
Kui neid Jeesus aidanud.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kümme jo löönu ära.
Kümme käsku ülevalt
saie Mooses Jumalalt.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om ütsteist jo löönu ära.
Ütsteist jüngrit Jeesul jäi,
Kui see Juudas tedä möi. (müüs)
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om katsteist jo löönu ära.
Katsteist kiri kuulutab
Püha linna väravat.
Kaheksast kuni kaheteistkümneda salmini lauldakse ka kaks esimest rida nii:
Vanad, noored, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa (üheksa, kümme, üksteist, kaksteist) jo löönu ära.

Sakslastel Piiblilaul, kus kõik Piibli osad üles loetud:
ALTES TESTAMENT

In des Alten Bundes Schriften
merke in der ersten Stell:
Mose, Josua und Richter,
Ruth und zwei von Samuel.

Zwei der Kön´ge, Chronik, Esra,
Nehemia, Ester mit
Hiob, Psalter, dann die Sprüche,
Prediger und Hoheslied.

Jesaja, Jeremia.
Hesekiel, Daniel.
Dann Hosea, Joel, Amos,
Obadja, Jonas Fehl,

Micha, welchem Nahum folget,
Habakuk, Zephanja.
Nebst Hagai, Sacharja
und zuletzt Malechia.


NEUES TESTAMENT

In dem Neuen stehn Matthäus,
Markus, Lukas und Johann.
Samt den Taten der Apostel
unter allem vornean.

Dann die Römer, zwei Korinther,
Galater und Epheser.
Die Philipper und Kolosser,
beide Thessalonicher.

An Timotheus und Titus,
an Philemon, - Petrus zwei,
drei Johannes, die Hebräer,
Jakob´s, Judas Brief dabei.

Endlich schließt die Offenbarung
das gesamte Bibelbuch.
Mensch, gebrauche, was du liesest
dir zum Segen, nicht zum Fluch.

Youtubes on selle laulu viis ka olemas nüüd. Eks nad olid sellised kodupedagoogilised laulud: üks lastele kellaaegade ja Piiblilugude , teine Piibli raamatute mänguliseks selgeksõpetamiseks. Seda saksakeelset laulsime omal ajal UI tudengitena viisi peal "Buenos Diaz, Argentina."

Meil on ka mõned kõverad piiblilaulud siin levinud, Üks neist, kindlasti kuulsaim: "Vanasti kui maailm loodi, seitse siga ära söödi". Üsna paljude eriredaktsioonidega.

On veel, ka üsna kuulsad rahvalikud autorilaulud: "Kui Iisrael läks kõndima" ja "Omas noores lapsepõlves, vaga isa silma all.." jne..

Esimese võiks küll siia tippida, läheb ilmselt veidi aega, üht varianti oleme meestega ka laulnud, niipalju kui meelde on tulnud..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _