Ärge laske väikest Jaani...ookeani ujuma, ookeanis suured kalad, söövad ära Jaani jalad...sellist salmikest mäletan lapsepõlvest, kas see laul ka pikem on ja kuna tean, et seda laulukest on Jaan Tõnissoni pilamiseks tarvitatu, siis kas äkki pole see temaga kuidagi seotud? Või on tegu omaaegse lastelauluga? Kui keegi ei tea, siis Lauri ikka teab.

Tere jah, see on ikka laste laul, mäletan ka seda oma lapsepõlvest ning hiljem lasi Tuule Kann meil seda kanneldel mängida. Siim Sarv teadis sõnu juurde.

Ärge laske väikest Jaani
Ookeani ujuma,
Ookean on suur ja lai,
Jaan võib ära uppuda

Ärge laske väikest Jaani
Ookeani ujuma
Ookeanis suured kalad
Söövad ära Jaani jalad

Rõuges on lauldud refrääni:

Pum-pai piniliha,
piniliha-haniliha
keevad paas,
üheskoos.

Veel on olnud reilendrirütmis refrääniks:

Vat-vat sedaviisi,
vat-vat sedaviisi
tuleb meil ilmas elada.

See on vist ilmunud uuel ajal nüüd Unelaulude raamatus minu mäletamist mööda ning kolmekümnendatel Noorkotka laulikus, mul on see olemas, otsin päevajooksul (seal olid pikemad sõnad, ent vist rahvapärasest liialt erinevad, arvan, et need on noorkotkastel ümber tehtud ning siis avaldatud seal laulikus).

Viis tundub selline lätilik olevat, mine tea.

Kas see laul on Tõnissoni pilkamiseks tehtud, ei usu. Igasuguste Jaanide udimiseks on seda kindlasti tarvitatud läbi aastakümnete, samamoodi nagu saunamees Antsu laulu on Antsude pilamiseks kasutatud.

Arvan, et see laul on tehtud võrumaal mõne õpetaja poolt lastele prohvet Joonase raamatust vanast testamendist ümber seletades, kuidas ta seal vaalaskala (tõlkes nö. kaduma läinud suur kala või mere-elukas) kõhus ikka oli ja mida ta seal tegi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tänud! Mäletan ise seda laulujuppi mingi imeliku viisi peal, kui eaga saan ja mingi muusikariista juurde jõuan, katsun meelde tuletada.Mälu hakkab alt vedama.

Noorkotke laulik, 1935:

Ärge laske väikest Jaani
ookeani suplema
ookean on suur ja lai
meie Jaan on poisu pai

ookean teeb palju kurja
ajab kõik me plaanid nurja
ta võib Jaani ära viia
ja kes jääb siis meile siia

:,: Ära mine merele,
ära mine merele,
ära mine merele Jaanike. :,:

Räägib ema, räägib isa,
räägib onu, tädi ka,
et ei Jaan läeks iial enam,
merelahte sõudema.

Aga kuni võib poisu jätta
mere matka käimata,
kuis võib jääda kõige kallim
jumalaga jätmata.

:,: Ilus oled mereke,
ilus oled mereke,
ilus oled sina ka, ookean. :,:

***

Rõuge:

Ära lasõ Jaani poega
ookeani ujuma
ookean on suur ja lai,
poiss võib kergelt uppuda.

Ära lasõ Jaani poega
ookeani ujuma -
tulevad siis vaalaskalad,
söövad ära Jaani jalad

:,: Pum-pai piniliha,
piniliha-haniliha
keevad paas,
üheskoos. :,:

***

Viis, ilmselt üldine, on postituse manuses.

Refrääniviis on üsna stereotüüpne, samatüüpi meloodiafragmente võib leida pea kõigist euroopa maadest, meil: "sepp", "kupparimoori", "kiigadi-kaagadi", "vares", variante papiljonipolkadest ja neljapaaridest, kuni võõraste; Taani "Lott'er død" (Lott on surnud - päris põnev paralleel, kas pole) ja "den lille kjobenhavner", Soome "raattikon" ja "kiiguri-kaaguri", ning inglise "Manchester Galopini" välja.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tõepoolest, Tõnissonilugu on isegi raamatust ümbertoksitud ning võrgus lugeda (toimus, nagu aru saan, see 1933 a. 16. oktoobril):

[vanajahea.wordpress.com]

“Kõuepilvede saatel”
Arno Raag

/../
Samal hilisõhtul Tartu vabadussõjalased hulgana pühitsesid võitu “Vanemuise” einelauas. Klaasid käisid kõrgelt ja võidujoovastuses seal teostati “Postimehe” põletamine. Üks usuteaduse üliõpilane oli pidanud kõne, kuidas muistsed eestlased võidu puhul ikka midagi ohverdasid. Seekordse võidu ohvriks toodavat “Postimees”. Samas süüdatud värske leht põlema ja lauldud:

Ärge laske väikest Jaani

ookeani ujuma.

Ookean on suur ja lai,

meie Jaan on poisu pai.

Ookean teeb palju kurja,

ajab kõik me plaanid nurja.

Ta võib Jaani ära viia,

ja kes jääb siis meile siia.

Selle lauluga muidugi taheti pilgata Tõnissoni. Järgmisel hommikul ilmunud “Vaba Sõna” tõi suure pealkirjaga kirjelduse võidupeost “Vanemuises” ja “Postimehe” põletamisest kõigi üksikasjadega. Vastasleer kindlasti lootis, et “Postimehe” päevad on õhtul. Oli ju üldiselt teada, et “Postimehel” oli tublisti kohustusi pankades. Arvati, et lehe tiraaži langus uues olukorras on niivõrd suur, et leht oma kohustusi ei suuda kanda, ja pealegi need pangad, kus vabadussõjalaste mõju on tugev, hakkavad võlga järsult sisse nõudma ning siis “Postimees” variseb kokku.

/../

Tänud "Vana ja Hea" seltskonnale!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Algselt raudselt Joonase ja vaalaskala "keiss".
Aga no hiljem siis päevakajaselt "kaverdatud" Tõnissoni teemale.

Mäletan, et isa laulis juurde veel üht salmi:

Tuli sealt siis vaalaskala,
tahtis Jaani neelata,
aga isa nägi seda,
jõudis ära keelata.

Üllatuslikult tuli välja, et Lätis on tuntud tantsulaul:

[www.europeana.eu]

[dom.lndb.lv]

Māte teica Jancītim,
māte teica jancītim,
lai tas kokā nekāpjot
un lai bikses neplēšot

Jancis māti neklausij,
Jancis māti neklausij,
un tas kokā uzkāpa,
un sev bikses saplēsa

Läti laul räägib sellest, et ei ema tohi Jaani puu otsa lubada. Jaan siiski läheb ja lõhub oma püksid.

Meloodia, nagu kuulda võisite, on ent teine. Mis on põnev, on see, et esimese plaadistuse juures on märgitud looks "Papiljons", kuigi on selge, et tegu ei ole Papiljoni valsiga. Ent küll on sarnane Eesti "Väikse Jaani" viis Papiljonipolkale, iseäranis refrään.

Tantsida saab muidugi papiljonilaadset tantsu nii mõnegi viisiga (youtubes, mis ei saa muidugi alati kogu teaduse alus olla, on nii mõnigi läti variant), sepa, aagenpitsi ja papiljoni sugukonnas, peaks ütlema muidugi, valitseb suur segadus.

Tänan info eest Sandis Zuciks't!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

73EC3