Kaks kotkast-kulli kuusikus
nad lendvad kuuse okste peal.
Nad läh´vad välja vaatama,
kes saab nende oma olema.
On näita ennast minule,
kas suud võin anda sinule!
Ei-ei-ei-ei, ei sugugi
suuandmist meil ei olegi!

On see laul siit läbi käinud? Otsing ei andnud tulemust.

Kaks kotkast-kulli kuusikus
nad laulvad kuuse okste pial.
Nad viha pärast karjuvad,
et üksikud on mõlemad.
Me lähme aga ringi vaatama,
kes saab meil oma olema.
Oh, ei, ei, ei sugugi,
suuandmist meil ei olegi!
Kaks liiderlindu ruosiaias,
nad laulvad ruosi okste pial.
Nad aledaste laulavad,
et üksikud on mõlemad.
Oh lähme aga ringi vaatama,
kes saab meil oma olema.
Oh näita aga ennast minule,
kas suud võin anda sinule.
Jah, suud võin anda sinule,
sa saad mul oma olema.

Sie on ringimängulaul.

KKI 26, 399 (2)< Jõhvi khk. Ohakvere k. - Veera Pino < Aliide Pauli, sünd. 1897 (1957); viis: KKI 25, 492 (101)

Kaks kotkast-kulli kuusikus,
nad laulvad kuuse kännu peal.
Nad laulvad kurva mielega,
et üksikud on mõlemad.
Me lähme aga ringi vaatama,
kas saab meil oma olema.
Näita ennast minule,
kas suud võin anda sinule?
/: Ei, ei, ei, ei sugugi,
suuandmist meil ei olegi. :/
Kaks piiderlindu roosi a'as,
nad laulvad roosipõõsates,
nad laulvad kurva mielega,
et üksikud on mõlemad.
Me lähme aga ringi vaatama,
kes saab neist oma olema,
näita ennast minule,
kas suud võin anda sinule.
/: Ja suud võin anda sinule,
sa oled ka üks liderlind. :/
Me lähme aga ära roosia'ast,
see roosia'ad jääb einamaast,
kaks ainust sinna sisse jääb,
kes roosiaiast mängu tieb.

RKM, Mgn. II 743 m < Lüganuse kn., Irvala k. /Lüganuse/ - H. Tampere < Liisi Rikka, snd. 1888. a. (1962). Lit. E. Tampere 1983.

***

Kaks Piiberi lindu roosiaas,
nad istvad roosi okste peal.
Nad ühest meelest laulavad,
et üksikud on mõlemad.
Et lähme ringist vaatama,
kas saab meil omast olema!
Et näita ennast minule,
kas suud võin anda sinule?
Jah suud võin anda sinule -
sa oled ka üks Piiberi lind!
Oh, ei, ei, ei, ei sugugi,
suu andmist meil ei olegi.

Kaks kotkast-kulli kuusikus,
nad istvad kuuse okste all.
Nad ühest meelest laulavad,
et üksikud on mõlemad.
Lähme ringist vaatama,
kes saab meil omast olema!
Oh näita ennast minule,
kas suud võin anda sinule?
Jah suud võin anda sinule -
sa oles ka üks kotkas-kull.
Oh, ei, ei, ei, ei sugugi,
suu andmist meil ei olegi.

***

E 73955 (3) < Harju-Madise khk., Keila (Kloostri) v., Laoküla - Hilda Uustalu, Paldiski algk. VI kl. õpil. (1924)
tüübinimed kontrollimata
Laulumängud
Kaks meetri lindu roosi aas.
Nemad käivad roosi okste peal,
Nemad lähvad välja vaatama
pag. 73955
kes saab me oma olema.
Nemad lähevad aga välja vaatama,
kes saab me oma olema
Tule siia sind mina vaatan,
kas suud võin anda sinule
Oh, ei, ei sugugi suu andmist
meil ei olegi.
Oh, ei, ei sugugi suu andmist
meil ei olegi.
Nemad lähevad aga välja vaatama
kes saab me oma olema.
Tule siia sind mina vaatan,
kas suud võin anda sinule.
Jah, suud võin anda sinule,
sa oled ka üks meetri lind.
Jah, suud võin anda sinule,
sa oled ka üks meetri lind.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

huvitav küll, aga googeldades ei leidnud juppigi sellest laulust...minu lühike variant päritn 1902 aastal sündinud inimese salmikladest, käis koolis umbes 1908-1912, klade pärit sellest ajast ja natukene hiljem.

On sul, Lauri , viisist aimu? Mulle on mingi viisijupp kõrvu jäänud.Ja sinu kolmandast lauluversioonist mõlgub meeles üks salmikene : Tule siia sind mina vaatan,
kas pruudiks passid mul?
aga kullilauluga ei osanud seda seostada...

Selles ringmängus on toredad sõnad:
liiderlind, piiberlind, piiderlind ja meetrilind

esimesed kolm on ilmselt kõik sama alge erivariandid ent mine võta kinni, milline algsem on! Piibelind võib olla häälikuliselt mõnele linnule pandud vanem nimi - nii nagu piibar on piip-pill, piibelehest saab piipitava ja tuututava lehepilli vms..
liiderlind võiks ka olla saksa keelest lieder- lind
Meetri-lind ilmselt on müütiline "mitria lind" ehk midrilind, mille nimelugu on juba keerulisem.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mithra on zoroastristlik iraani jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga.

Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja-jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Manihheistlikus usundis oli Mithra nime all tuntud kaks inglit - üks, kes päästis esmase inimese pimedusse langemisest, ning teine, kes päästis inimese languses kadunud valguse.

Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks e. Kr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat.Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni.....Fööniks on mütoloogiline ja püha tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ülestõusmist ning surematust. Fööniksi tunneb ära tema värvilise sulestiku, ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi (olenevalt legendidest ja kultuuridest võib värv olla ka sinine, purpurne või roheline.). Ta elab umbes 600 kuni 800 aastaseks, misjärel ehitab endale kaneeliokstest pesa. Selles põleb fööniks tuhaks, millest ilmub muna, et anda linnule taas elu.Fööniksi päritolu pole kindel, kuid teda kummardati Bennu-na juba iidsetel aegadel Egiptuses, Heliopolise linnas. Just Heliopolis oli see paik, kuhu usuti, et fööniks oma pesa ehitab. Bennut samastati päikesejumal Ra-ga ning viiteid temale leidub isegi Egiptlaste Surnuteraamatus.
Fööniksi nimi on pärit kreeklastelt ja see tähistas purpurpunast värvi. Nii kreeklased kui roomlased kujutasid fööniksit linnuna, kes meenutas kotkast või paabulindu. Kreeklaste arvates elas fööniks Foiniikias kaevu ääres. Usuti, et igal koidikul peatab päikesejumal Helios oma kaariku, et kuulata kaevus kümbleva fööniksi imekaunist laulu.
Viiteid fööniksile on aga väga paljudes kultuurides. Nii näiteks oli pärslastel Simurgh, hiinlastel Fenghuang, jaapanlastel Hõ-õ või Fushichō (Surematu lind), venelastel Жар-Птица. Fööniks sai mingil hetkel populaarseks ka katoliku kiriku kunstis, kirjanduses ja sümboolikas.

Jah, eks ole meil paralleele tõmmatud Mithra'ga mitmes kombes/uskumuses/müüdis, kas ja kuis ta seotud on ning kas midri/mitria-lind sellega seotud on keeleliselt või usundiliselt, sellele ma rutuga alla ei kirjutaks. Aga mine ju tea.
[www.google.ee]

Seda kotka-kulli laulu viisi ma ei ole kuulnud, ent seda on päris lihtne järele küsida kirjandusmuuseumist - lindistus RKM, Mgn. II 743 m. Tean ka vähemalt ühte inimest kes seda ükskord laulis, hakkaski juba huvitama.

Mitrialinnust on veel üks laulumäng mida Hargla Pauliine Pihlak laulis nii:

Meil ol'l üt's midrialind,
rohuaias rooside vilus.
Sääl tegi tema paljugi kurja,
ära sei tema toored puumarjad,
peterseliid, peetide lehed.
Esi üppas temä lehtmaja poole,
esi lippaa temä lehtmaja poole.
Üle aia aavistu metsa.
Kell püssid püüdku teda kinni.

Saaremaal on midrilinnu asemel lauldud "kuri lind", Viru-Nigulas "kena lind". Juurus on "meri ja linn", mis ilmselt on valesti üleskirjutatud "meetrialind". Jõelähtmes on "võõras lind" jne.. ülejäänud [www.folklore.ee] otsingusse "midrilinnumäng" otsima andmetelahtrisse.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _