Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Laste jõululauludest
Eksitan siia, seoses lähenevate suurte päevadega, ka mõne täiesti (teile ehk) ootamatu laulu.

Läbi sahiseva lume:

Ilmus teadaolevalt esimest korda aastal 1924 Tammani ja Aaviku lauludekogus "Eesti Laul", pealkirja all "Talvel" (lk 115)

Viisi autoriks on märgitud J. Aavik, sõnade autoriks J. Janson

Järgmine laulu mainimine on juba väljaandes "laste laul klaveri saatel" 1925 a. Laulule on juurde kirjutatud "Eesti rahvaviisile seadnud Juhan Aavik".

Eesti rahvaviisi mainimine originaalmeloodiaga seoses oli muidugi sel ajal popp.

Sõnad 1924:

Läbi lume sahiseva

Läbi sahiseva lume sõidab saanike,
:,: aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. :,:

Kena jõuluehte saanud iga metsapuu.
:,: Seda ilus vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu.:,:

Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust,
:,: Läbi luha, üle kingu, mööda männikust.:,:

Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju,
:,: Kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu.:,:

***

Nõuka-aegsetes koolilaulikutes on juba mängu toodud nääripuu ning ilmselt on vahetatud ka kirik. Atorluses sõnadel: "J. Jansoni järgi"

Ning siis leidsin, et 1931 ning 1932 a. "Rahvanäitelava" sisaldab Bernard Kangermanni (1907-1935) näidendit "Jüri jõuluseiklused" (mis on 1931 a. ka raamatuna ilmunud). Ning seal on mõlemal korral too laul kahel erineval kujul osaliselt mainitud:

1931

Läbi sahiseva lume
sõidab saanike,
aisakell teeb killa-kõlla
Üliarmsasti.

Sõida ruttu saanikene
läbi lepiku,
üle lumistunud aasa
mööda männiku.

1932 (järg näidendile)

L a p s e d
(laulavad).
(Juhan Aaviku viis.)

Läbi sahiseva lume
sõidab saanike.
Aisakell teeb killa­kõlla
üliarmsasti.

Sõida ruttu saanikene
läbi lepiku,
üle lumistunud aasa,
mööda männiku.

***

Ning siis tekkis mul küsimust, et kes too sõnadeautor on - ehk leiab teadust, kust siis ikkagi koju sõideti ning kas sõideti männikust tuhinal mööda või ikkagi mööda männikut.

***

"Ester" ütleb, et tegu on Julius Jansoniga. Ent rohkem ma nagu va Jultsi luulet ei leidnud. Leidsin, et artikleid on päris usinasti avaldanud Янсон, Юлий, 1835-1893. Eestikeeles esineb paaril korral "Janson, Julius, 1835-1893" (tegu on tähtsa mehega - [ru.wikipedia.org]; )

1915 a. läheb Valgamaal kaduma ka mees nimega "Julius Janson". (Isamaa Kalender 1915, "Jäljeta kadunud")

Ago Pajur kommenteerib Mati Kröönströmi tööd: "Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008) ning paneb pahaks, et too on edastanud vigadega materjale, nimelt peab Julius Janson olema hoopis läti Jūlijs Jansons!

..kõik too vihjepundar aga justkui juhiks mind mõttele, et Julius oligi ehk lätlane või venelane (võibolla mõni kuulsama Juliuse nimekaim) ning Juhan tõlkis laulusõnad? Või siis kasutas juba kuskil tõlkunud varianti ning seetõttu tekkis nihe lepiku, männiku ning kirikuga?

Kangermann oli muidugi siis 17-aastane kui ilmus Aaviku ning Tammani "Eesti laul", laul võis olla teisenenud juba esmatrükist.. Ent küsimus Jansoni kohta jääb..

Muuseas, kasutu aga põnev - üks Ameerika Julius Janson on 1912 a. patenteerinud kandle:
[www.google.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.12.14, 14:05
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
Küll on kena kelguga:

"Väikevene" (Ukraina) rahvaviis. Sõnad Reinhold Kamsen. Teadaolevalt ilmus esimest korda koos noodiga 1913 a. Tammani "Laulmise õpetus ühes noodiõpetusega..."

Too raamat on mul olemas ent ei leia kastidest praegu üles, et kontrollida teksti. Ent viis on toosama, mis praegugi tuntud. Luuletusele on tehtud veel vähemalt kaks viisiseadet (1913 ja 1921 - J. Elken ning A. Kapp).

Kamseni luuletus ilmub 1905 a. Kooli Lugemiseraamatus lk. 36:


Talwel.
R. Kamsen.

Küll on kena kelguga
Hangest alla lasta;
Kaugel luhal särawad
Jää ja lumi wasta.

Lume helbed hiilgawad,
Puudel ehted uued:
Kadakatel karjamaal
Seljas lumekuued.

Tihane ja warblane
Aida ukse taga
Otsiwad ja ootawad,
et saaks iwa aga.

1913 a. raamatus "Kõiksugu pildid : Lastele : 1" on lisandunud üks salm ning esimene salm trpkitud teisegi korra:

Talwel.
R. Kamsen.

Küll on kena kelguga
Hangest alla lasta;
Kaugel luhal särawad
Jää ja lumi wasta.

Lume helbed hiilgawad,
Puudel ehted uued:
Kadakatel karjamaal
Seljas lumekuued.

Tihane ja warblane
Aida ukse taga
Otsiwad ja ootawad,
et saaks iwa aga.

Langeb mõni iwake —
Üks kui teine warmas.
Iga kehwem kestake
näljasele armas.

Küll on kena kelguga
Hangest alla lasta;
Kaugel luhal särawad
Jää ja lumi wasta.

1924 a. lauluraamatus "Eesti laul" ilmus laul viimaste sõnadega A. Kapi viisil.

Tammani laulikutes ukraina viisiga on aga laul kärbitud kuni kadakateni, seepärast pole meil ka tihaste jms. salmid praegu teada.

***

Muud pole vist midagi lisada. Kui ehk ainult seda, et Mülleri Sassil oli kunagi luuletus:

Kena on

Küll on kena
juhhei niisama
hingest alla lasta
mõmm, mõmm, juhhei niisama
hingest alla lasta.

Oi kuidas säravad
jää ja lumi vasta
mõmm, mõmm, säravad
jää ja lumi vasta.

Kes pole tulnud
neid pole olnud
seda polnudki.

(“Vilus on jahe”, Umara 2001)


Kamseni kohta vt. ka Järva Teataja ; 12 2011-01-29

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.12.14, 15:43
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
Lapsed tuppa!

Ilmus esimest korda koos viisiga Tammani 1918 a. Kooli laulmiseraamatus.

Sõnad on teinud Eduard Ludvig Vöhrmann (või Vöörmann). Viis väidetavalt Tammanil Eesti rahvaluulest.

Tekst on 1903 a. luulekogus "Nõmme Lillekesed" lk 76 avaldatud:

Lapsed, tuppa!

Lapsed, tuppa — tali tuleb !
Lumelell on õues ju.
Linnud lendand lõunamaale,
Lilledel on surmakuu.

Tuuleeit ju tõstab tiibu,
Tormitaat, see tuiskab teel,
Marumemm sääl mühisedes (ekslikult ümber kirjutatud ka "müdisedes")
Sildasid teeb waiksel weel.

Lapsed, tuppa ! Jüts, kus aabits ?
Koolipapa ootab ju.
Mees peab tarkust taga nõudma,
Noorus on ju õiekuu.

Tammani variant sõnades:

Lapsed, tuppa! Tali tuleb!
Lumelell on õues ju.
Linnud läinud lõunamaale,
Lilledel on surmakuu.

Tuuleeit ju tõstab tiibu,
Tormitaat, see tuiskab teel,
Pakane sääl wäsimata
Jõe ja järwe pääl on tööl.

Lapsed, tuppa! Jüts, kus aabits?
Koolipapa ootab ju.
Mees peab tarkust taga nõudma,
Noorus on ju külwikuu.

73 a. koolilaulikus on juba selline laul:

Lapsed, tuppa! Tali tuleb!
Lumelell on õues ju.
Linnud läinud lõunamaale,
Lilledel on surmakuu.

Tuuleeit ju tõstab tiibu,
Tormitaat, see tuiskab teel,
Pakane sääl väsimata
Jõe ning järve pinnal tööl.

Lapsed, tuppa! Jüts, kus aabits?
Koolitöö sind ootab ju.
Mees peab tarkust taga nõudma,
Noorus on ju külvikuu.

***

1921 "Neli naiskoori laulu" ilmub laul ka A. Kapi seades ning viisil

***

Kõige tuntuma viisi kohalik rahvapärasus on mu meelest küsitav. Võib ehk kuidagi olla, et kaks esimest mazoorvärssi on võetud mõnelt labajalavalsilt, see on tõenäoline, ent teine pool - see on küsitav.
1936 a. Muusikaleht nr 11. toob ära paljude laulude viiside arvatavaid algeid, seal on märgitud: "Lapsed tuppa, tali tuleb (Lumehanged õues ju) - vene.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.12.14, 16:20
uve
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
Kas on teada konkreetne ukraina rahvalaul? Millegipärast ukrainlastele "Küll on kena kelguga..." lauldes ei ilmuta nad äratundmise märke?
08.12.14, 18:53
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
uve kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kas on teada konkreetne ukraina rahvalaul?
> Millegipärast ukrainlastele "Küll on kena
> kelguga..." lauldes ei ilmuta nad äratundmise
> märke?


Ma arvan, et need seaded võivad meloodiat ning rütmi nõnda muuta, et peab ehk palju fantaasiat ja kõrva olema kuulajatel ukrainlastel.

Viis peaks kindlasti meil tuntud olema, seega salvestatud.. variante võib mõelda, iseasi kui tõenäolised nad on :) Kui ikka kindlat allikat ning autori ausat ülestunnistust ei ole, siis..

Nt: [www.pisni.org.ua] ?
[www.youtube.com]

või miks ka mitte, üks variant sellest seeriast - viisist, mis on siin igalpoolmaades tuttav: [www.russian-records.com]


loogilisim google-otsing [www.google.ee] ei andnud tulemusi

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.12.14, 19:48
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
[www.folktunefinder.com]

[mudcat.org]

Tundub, et on vene rahvalaul "Не свивайся, не свивайся травка с повелицей"

Lisandus:
Kamseni luuletus ilmub esimest korda Lastelehes 1 veebruar 1904

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.12.14, 20:10
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
Hanepojad (Lumi tuli maha ja valgeks läks maa)

Esimest korda Entel Tenteli lauluvihikus ning plaadil 1971. a. (kõige populaarsemad sõnad, milled esitaja K. Tuulik vististi veidi toredasti sassi ajab)

Kirjalikult ilmub Pätsi ja Kaljuste 1973 a. Laulik 1 klassile. Sisukorras märge: "Saksa lastelaul"

1977 a. "Käsiraamat I ja II klassi muusikaõpetajale" märge: "Tõlkinud H. Mänd"

1973. a variant (71 a. lauluvihikut ka ei suuda välja kaevata kuigi on olemas, kui kellelgi on väga vaja, kuigi ei usu, siis võin seda teha kunagi)

Lund kui sadas alla ja valgeks läks maa
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa
nad istuvad laudas, nii kurb on neil palg
sest paljajalu käia on talvel ju halb

Kingsepp läheb mööda, tal kahju on neist
ta võtab jalamõõdu siis kärmesti neilt
ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea
nüüd saabastega käia on talvel nii hea

***

Saksa meloodia ning laul on: "Suse, lewe Suse, wat ruschelt in't Stroh?"

Suse, lewe Suse, wat raschelt em Stroh?
Das sün de lewe Gänskes, de hebbe kene Schoh!
De Schuster hät Ledder, ken Lesten mehr dato,
drom goahn de Gänskes barfot on hebbe kene Schoh.

(Süße, liebe Süße, was raschelt im Stroh?
Es sind die lieben Gänskes, sie haben keine Schuhe!
Der Schuster hat Leder, kein leisten dazu,
Darum gehen die Gänskes barfuß und haben keine Schuhe?)

***


Eia, popeia, was raschelt im Stroh?
Die Gänse gehen barfuß
Und haben kein' Schuh.
Der schuster hat Leder
Kein' Leisten dazu,
Drum kann er den Gänsen
Auch machen kein' Schuh.

Eia, popeia, ist das eine Not!
Wer schenkt mir einen Dreier
fûr Zucker und Brot?
verkauf ich mein Bettlein
und leg mich auf Stroh
sticht mich keine Feder
und beißt mich kein Floh.

***

[www.volksliederarchiv.de]
[www.volksliederarchiv.de]
[www.mamalisa.com]

[www.youtube.com]


***

Minu mäletamist mööda peaks sellel laulul olema ka üks varasem eestikeelne tõlge, mingis metoodilises materjalis lauluõpetajatele, välja antud enne seitsmekümnendaid.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
08.12.14, 23:50
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2360
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Laste jõululauludest
varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> [www.folktunefinder.com]
>
> [mudcat.org]
>
> Tundub, et on vene rahvalaul "Не
> свивайс&
> #1103;, не
> свивайс&
> #1103; травка
> с
> повелиц&
> #1077;й"
>
> Lisandus:
> Kamseni luuletus ilmub esimest korda Lastelehes 1
> veebruar 1904



Infoks, härrale, kes helistas Soome numbrilt ning suure tõenäosusega satub veel siia, siis Vene viisivariant "küll on kena kelguga.." on ilmunud ka raamatus "50 Russian folk songs for voice and pianoforte.", ilmunud 1937 Londonis ning mõni trükk veel.
Ei ole aga võimalik, et viisitaja selle lauluviisi sellest raamatust võttis (tunduvalt hilisem aeg), siis on võimalik, et viisistaja võttis selle mõnest meile kättesaadavast teosest või esitusest ja märkiski selle siis noodile.

Ukraina ja Vene viisivariandid sellele laulule on üsnapalju keerulisemad, ent meloodialiikumine on lähedane küll, ilmselt on kõvasti lihtsustatud - aga mitte lihtsustatud meie nooti vaid juba meie noodi ja noodistaja/seadja lähtematerjali.

Vt. ka
[folklore.kh.ua]
[mudcat.org]
[mudcat.org]


Vanima noodi leidsin praegu 1913 " Koolilaste laulud kahele ja kolmele häälele"
[www.ester.ee]
Ning seal on märgitud viisiautoriks hoopis "Eesti rahwawiis" ja seadjaks J. Elken ning tegu ongi rahvaviisiga, hoopis teise viisiga.

Meile tuttav viis, märkusega "Väikevene rahvaviis" on 1913 " Laulmise õpetus ühes noodiõpetusega [Noot] : metodiliselt korraldatud ja piltidega kaunistatud kooli laulmise materjal : seletused ja näpunäited, harjutused, ühe-, kahe- ja mitmehäälsed laulud / koolide tarwis kokku seadnud W. Tamman"

Nii et viisi on leidnud ja seadnud Voldemar Tamman. Tema "Laulmise õpetuses" on ohtralt vene viise ja tekste, miska võib arvata, et ta sai ehk meie lihtsustatud noodi mõnest trükisest, kust on pärit ka Londonis välja antud viis. Või siis on vähemasti neil mingigi kauge ühenduspunkt mõne trükise näol.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.02.20, 16:30
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **    **  **    **   *******   **     **  **     ** 
 **   **   **   **   **     **  **     **  **     ** 
 **  **    **  **           **  **     **  **     ** 
 *****     *****      *******   **     **  **     ** 
 **  **    **  **           **   **   **   **     ** 
 **   **   **   **   **     **    ** **    **     ** 
 **    **  **    **   *******      ***      *******