Kas keegi teab selle kuulsa laulu algupäraseid salme?
Sõnad on teinud Muhu mees Vassili Kask ning viisi Vassili Kask Joosep Tuustiga kahasse.

Kui vaadata siniste merede poole,
alt Viirelau kurgust, kus väinadelukk,
seal muistendeid rajati röövlite loole
ja kunstlikult kutsuti laevadehukk.

Leetseljakul kivide karide rühmas
kui murdumas vihane lainte atakk,
kus kümmekond saarekest seisavad rühmas,
need saared on Muhumaa arhipelaag.

Üksainus neist julgesti laiutab rinda,
kus vahuga hangestub vihane vaht,
ja Pühadekaril nad seisavad rinnas
kõik mida es matta või meredemaht.

Kui kevadine päike on sinetavas taevas,
ja karide ümbrus on kahtlaselt jääs,
siis kaluri süda on mõtetest vaevas,
üks pilt tema pilkusid merele aab.

Ja hommikul ühel seal silmates lahte,
end tumedaid laike ja maalt puhub tuul,
ei kaluril aega pole mõtelda kahte,
mõrd paati, las lennata kevadel uus.

Näe imet, täis liuglevaid paate kui luiki,
näen paiku vast vaen oli vabanend merd,
siis ihkavad saaki kesk kevade uike,
ja süda saab hapnikust küllaldast verd.

Kui rüssavad kevade voogudevõimud,
keeb rannikul elu ja tõrvetud paat,
teeb hommikul Pühadekarile sõitu,
tal tüüri peal istub mu tarmukas taat.

Kõik taevas täis kiljuvat lindude kisa,
neid näha võib kõikjal, kus seisatab pilk,
kes merest saab leiba, kes leivale lisa,
Muhu rahvale tähtis on soolane silk.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laulu sõnad pealkirjaga "Pühadekari" ilmusid kas 1938. või 1939.a. ajalehes "Meie Maa". Vassili Kask (sünd. 1896) arreteeriti 24.02.1941.a. ja lasti maha Permi vanglas 07.05.1942.a.

Kui vaadata siniste merede poole
alt Viirelao kurgust, kus väinade lukk,
kus muistendeid loodud mereröövlite loole
ja kunstlikult kutsutud laevade hukk.

Leetseljakuil, kivisel-karisel rannal,
seal saarekest kümmekond seismas on reas.
Kui nendele ühise nime sa annad --
need saared on Muhumaa arhipelaag.

Üks nendest seal julgesti sirutab rinna,
kus valuga hangestub vihane vaht.
Seal Pühadekaril kôik leiavad pinna,
mida endas ei matta vôi merede maht.

Kui kevadel päike on sinetavas taevas,
siis karide ümbrus veel kahtlaselt jääs.
Ja kaluri süda on tunnete vaevas,
üks môte a`ab taga teist rahutus väes.

Aga hommikul ühel seal silmates lahte
näed sinavaid laineid, sest maalt puhub tuul,
ei aega nüüd enam sul môtelda kahte --
môrd paati, las lennata kevade luul!

Nii rühmavad kalurid voogude vôidu,
keeb rannikul elu ja tôrvatud paat
teeb hommikul Pühadekarile sôidu,
taga tüüripuul istub tal tarmukas taat.

On taevas täis lindude kiljuvat kisa,
neid leiad sa kôikjal, kus seisatub pilk.
Kes merest saab leiba, kes leivale lisa --
Muhu rahvale tähtis on soolane silk!

1944 Muhus kirjutatud:

(tänud Meelis Mereäärele ja Muhu muuseumile)


Pühadekari laul

Kui vaadada siniste merede poole,
alt Viirelao kurgust, kus väinade lukk,
kus muistenteid rajati röövlite loole
ja kunstlikult kutsuti laevade hukk.

Leetseljakul kivide karide rühmas
kui algamas vihane lainte atakk,
kus kümmekond saarekest seisavad rühmas,
need saared on Muhumaa arhipelak.

Üks ainus neist üksinda laiutab ranna,
kus vahuga kangestub vihane vaht,
ja Pühade karil nad leitsivad hinna
kõik mida ei matta või merede vaht.

Kui kevade päike on sinetavas taevas,
ja karide ümbrus on kahtlaselt jääs,
siis kaluri süda on mõtetest vaevas,
üks tunne ta pilkusi merepool aab.

Ja hommikul ühel sääl silmates lahte,
näeb tumedaid laike ja maalt puhub tuul,
ei enam sääl aega ole mõtelda kahte,
mõrd paati, las lennata kevadel kuul.

Näe imed, täis paati kuji liuglevaid luiki,
seal paiskumas vaevuti vabanend merd,
kes ihkab sealt saaki kes kevade huikeid,
ja süda saab hapnikust küllastud verd.

Nii rüssavad kevade voogude võimud,
keeb rannikul elu ja tõrvatud paat,
teeb hommikul Pühade karile sõidu,
tal rooli peal istub Muhu tarmukas taat.

Taevas täis kiljuvat lindude kisa,
neid märgata kõikjal, kus seisatab pilk,
kes merest saab leiba, kes leivale lisa,
Muhu rahvale tähtis on soolane silk.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jõudu Uve!
Oled Sa kindel et see Pühadekarja laul oli 38-39 a. "Meie Maas"? Võibolla mõnes "Meie Maa" lisas?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Meil kodus oli olemas väljalõige ajalehest nende laulusõnadega, millalgi algkooli aastatel kirjutasin need oma lauluvihikusse ümber. Peale ema surma jäi majja elama minu ristiema, nii kauge sugulane, et mind ei lastud vene sõjaväest tema matustele. Siis paigutas sovhoos majasse elama mingid tulnukad ja kogu kirjavara tassiti laiali või kasutati tulehakatiseks. Õnneks korjas vanem õde, kes elas linnas, ristiema matusepäeval kokku mõned minust jäänud asjad, sealhulgas ka lauluvihiku.
Muhu Muuseumist pärinev variant on selge näide, kuidas muutuvad tekstid, kui eelmisel õhtul kuuldud laulusõnu püütakse järgmisel hommikul mälu järgi üles kirjutada.

Ega kindlat tõestust mul ei ole, et just "Meie Maa". Aga see oli ainus enne sõda talusse tellitud ajaleht, lapsepõlvest mäletan aidas riiulil mitut kimpu seotud aastakäiku.
Pärast sõda laulsid kalurid seda õlletoobi juures väga tihti. Mälu järgi tundub, et sõnad olid lähedased trükitud variandile. Igatahes ei mäleta nende laulust vahuga kangestuvat vahtu ega Pühadekarilt leitud hinda või kevadel lendavaid kuule. Ja üldse ei laulnud nad kuuendat salmi, kus "luiged paiskuvad vaevuti vabanend merd"??

Suured tänud! Ingrid Rüütel nimelt koostab Muhu kogumiskäikude ning -laulude raamatut ja nagu ma aru sain, ei tulnud nende aastakäikude "Meie Maades" seda laulu välja..

Aga luikede ja tuultega ei ole ju välistatud, et Vassili Kaskki on teinud algsele laulule sõnu juurde või muutis midagi, autoril on see vabadus, rahvasuu võetud vabadusest isegi rääkimata. Lauludega juhtub ju tihti nõnda, et esmane üllitatud variant ei pruugi autorile alati ideaalne tunduda, alati saab midagi lihvida-muuta-täiendada. Seetõttu on iga lauluredaktsioon väga huvitav uurida ning veel huvitavam on vaadata alget või algeid.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _