Teema: Re: Muhu kaluri laul
1944 Muhus kirjutatud:
(tänud Meelis Mereäärele ja Muhu muuseumile)
Pühadekari laul
Kui vaadada siniste merede poole,
alt Viirelao kurgust, kus väinade lukk,
kus muistenteid rajati röövlite loole
ja kunstlikult kutsuti laevade hukk.
Leetseljakul kivide karide rühmas
kui algamas vihane lainte atakk,
kus kümmekond saarekest seisavad rühmas,
need saared on Muhumaa arhipelak.
Üks ainus neist üksinda laiutab ranna,
kus vahuga kangestub vihane vaht,
ja Pühade karil nad leitsivad hinna
kõik mida ei matta või merede vaht.
Kui kevade päike on sinetavas taevas,
ja karide ümbrus on kahtlaselt jääs,
siis kaluri süda on mõtetest vaevas,
üks tunne ta pilkusi merepool aab.
Ja hommikul ühel sääl silmates lahte,
näeb tumedaid laike ja maalt puhub tuul,
ei enam sääl aega ole mõtelda kahte,
mõrd paati, las lennata kevadel kuul.
Näe imed, täis paati kuji liuglevaid luiki,
seal paiskumas vaevuti vabanend merd,
kes ihkab sealt saaki kes kevade huikeid,
ja süda saab hapnikust küllastud verd.
Nii rüssavad kevade voogude võimud,
keeb rannikul elu ja tõrvatud paat,
teeb hommikul Pühade karile sõidu,
tal rooli peal istub Muhu tarmukas taat.
Taevas täis kiljuvat lindude kisa,
neid märgata kõikjal, kus seisatab pilk,
kes merest saab leiba, kes leivale lisa,
Muhu rahvale tähtis on soolane silk.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _