Kaks korda on küsitud selle "eesti rahvalaulu" algupära. Uurisin siis välja:

Eestis on ilmunud 1913 J. Elken'i "Koolilaste laulud kahele ja kolmele häälele", seal on märgitud: "eesti rhvv. ; ü. k. J. E[lken] ; sõn.: J. Bergmann"

Ehk siis Rahvaviis, üleskirjutatud Juhan Elken, sõnadeautor Jaan Bergmann.

Siiski on ilmunud veel varem, 1901 a. "Kalevala kontserdi laulud nalja laulude lisaga" Seal on pealkirja "Laululinnud" all veidi teiste sõnadega sama laul, kus viisi autoriks märgitud Otto Lindblad ning tõlkijaks Soome keelest Jaan Bergmann. (Soomekeeles algab sõnadega "Laululinnut tehdä aikoivat pesän")

Seega saigi laulu päritolu teada, kuigi Otto Lindblad kasutas väidetavalt ka palju rahvaviise ning tekste.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sõnad:

Sångfåglarna

text och musik: Otto Lindblad

Sångfåglarna tänkte bygga ett näste
i lugn och ro, så tänkte väl de fleste.
Kom så en korp, byggmästar blev,
han såg sig om - de små fördrev.
Den korpen var så svart som en natt,
för hans skrän sångfåglarnas stämma blev så matt.

De flyktade sedan åt skilda håll,
men sjunga väl ännu ibland.
Dock hör, huru sången den klingar i moll
sin längtan från enslig strand.
Fågeln fick ingen tro på en vänsäll ro,
nu sitter han sorgsen i ensligt bo,
när aftonen skymmer.

***

Käsikirjalaulikust:

Kaks väikest laululindu
jäid ööseks kaasiku
ja pesa teha võtsid
nad nõuks hommikul.

Sai valmis kena pesa,
nii pehme pesake.
Ja pesas neli muna,
lind varjuks nendele.

Siis tuli kuri kaaren,
kes ise must kui öö.
Sõi ära neli muna
ja lõhkus pesa ka.

Siis vaesed linnud pidid
ju lahku minema.
Nad leinakeeli laulsid
ja surid muresse.

1901 "Kalevala laulude..." tekst:

Kord laululinnud pesa lootsivad teha
ja suvi otsa rahu päivi näha.
Kuid tuli kaaren, kuri lind,
täis tigedust tal oli rind

See kaaren oli must nagu öö,
ära hävitas neil laulu pesa ja töö

Nad teisale sealt siis lendsivad
ja üksteisest lahku läksid nad
Kuid laul aga hale ja haletsev nüid,
lehtmetsas üks murelik hüid!

Vaene linnuke ju üksi õnnetu:
ta üksi nüid istub ja mõttes on,
kui öö kätte jõuab

Nii selgest neid laulusid mäletan
kui oleks eile helisend nad
Ja neiud kui lehtmetsas koguvad nad
ning ta varju all kõnnivad:

Rinnad laenetavad silmad säravad
ja maailma sülesse ihkavad,
kui öö kätte jõuab

(noodistus lisatud manusena postituse all)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aga kas siis viis on ka teada? Celia vist ka otsib seda?

mu vanaema laulis seda.
ehk siis on teada.

Leidsin selle kurva viisi 1990.a.salvestuse.
1846 lootis Otto Lindblad koos Christopher Wolke, Edward Widelli, Nils Boosi ja Otto Lindbladiga - Skånes tuntud tudengikvartettiga koguda üleriigilisel kontsertreisil raha Üliõpilaste Liidu uue maja ehituseks Lundis. Tuur oli edukas, kuid üleantav summa oli vaid 1500 rootsi krooni, mistõttu kvartetti süüdistati raha raiskamises. Kvarteti viimase laulu enne lahkuminekut "Sångfåglarna" sõnad ongi kantud Otto Lindbladi tollasest kurbusest- tuli kuri kaaren ja laululinnud põgenesid pesast laiali...
[translate.google.ee]

Mina mäletan vanaema poolt lauldult:

Kaks väikest laululindu jäid ööseks kaasiku
Ja peasa teha nõuks nad võtsid hommikul

Kui oli pesa valmis ja neli muna sees
------lünk---------(ei mäleta!)

Siis tuli kuri kaaren kes ise must kui öö
Veel mustem temast endast ta tigeduse töö

Ta ajas toore väega sealt linnud minema
Sõi ära neli muna ja lõhkus pesa ka

Siis lauljad linnud läksid sealt teineteisjale
Nad leinakeeli laulsid ja surid muresse

Mäletan selle laulu viisi ning sõnu :)

Kaks väikest laululindu
jäid ööseks kaasiku
ja pesa teha nõuks
nad võtsid hommikul.

Kui pesa oli valmis,
nii pehme pesake...
Ja pesas neli muna,
Lind varjuks nendele.

Siis tuli kuri kaaren,
kes ise must kui öö.
Veel mustem kaarnast endast,
ta tigeduse töö.

Ta ajas toore jõuga
sealt linnud minema.
Sõi ära neli muna
ja lõhkus pesa ka.

Siis vaesed linnud läksid
sealt teine-teisale.
Nad leinakeeli laulsid
ja surid muresse.

Tänan sõna kaasa ütlemast, Älis. See on Jaan Bergmanni (https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Bergmann) luuletus.

Ilmus nt. 1901 a. märtsis Lastelehes:

Laululinnud.

Kord wäiksed laululinnud
Jäid ööseks kaasiku.
Ja pesa teha nõuuks
Nad wõtsid hommiku.

Ju oli pesa walmis.
Nii pehme pesake.
Ja pesas neli muna.
Neil warjuks linnuke.

Ja teised linnud laulsid
Nii rõõmsalt Loojale,
Et kuulja süda hüppas.
Suu laulis lahkeste.

Siis tuli kuri kaaren
Ja ise must kui öö
Ning enesest weel mustem
Ta tigeduse töö.

See ajas toore wäega
Säält linnud minema.
Sõi ära neli muna
Ja lõhkus pesa ka.

Siis linnud waesed läksid
Säält teine teisale
Ja murelikult laulsid
Ja surid muresse.


..täiesti tüüpiline salmikadu on toimunud "Looja" salmis.. sarnaselt nt "Piusa jõe kalda" riim - "äratab mu hinges palve palava".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _