Kas see metsavendade lauludest?
Ehk keegi teab kuidas edasi läheb.

Mets mühiseb ja pilved jooksvad ruttu
üks neiu istub jõe kalda peal.
Ei kuule lained tema kaebe nuttu
ta istub üksi südaöösel seal..

Edasi naabrimemm ei mäleta.. ja laulis seda tema vanaisa.

Parimat

Tal on põhiliselt kaks levinud versiooni, teises, mida sõdurid laulsid (ja miks mitte metsavennad, nad ju laulsid kõiki tol ajal levinud laule, ei ole metsavennad ju mingi eriline eraldiseisev rahvus), on kasutuses ainult refrään.

Sõdurilaul on esimese maailmasõja aegne venelastelt päritud viisga ("Razboiniki"), teksti algupära on varasem:

Petis noormees

Mets kohiseb ja pilved jooksvad ruttu,
üks neitsit istub jõe kalda pääl,
ei kuule laine tema kaebjat, nuttu,
ta istub südaöösel üksi sääl.

Mis on see häda, mis ta südant vaevab,
ja talle nõnda palju kurbtust teeb,
et käsa ringutes ta seda kaebab,
ja lõhkedes ta süda rinnus lööb.

Ta hüüab meele äraheitmisega,
et metsast kõlab tagasi ta hääl:
"Mis on need lilled oma õiedega,
mis on mul armas veel siin ilma pääl.

Mu kõige kallim, selle hädaorus,
mu armas peig on maha jätnud mind,
kus on mu neitsi au ja kõik mu lootus,
mis on see palk, et armastasin sind?"

Ta taevakarva silmist lõppemata,
nii voolvad valusalt küll pisarad,
nad aitvad tema valu kergendada
ja on kui roosil kaste ülevelt.

Sest nimeta, mis kastab eluveega,
üht südant peale kadund armastust?
Ja täidab teda uue lootusega,
et rõõmulaulud helisevad suust.

Et pisarad küll mööda palgeid jooksvad,
ei too nad tagasi sul armastust.
Ja siiski tema valu, kurbtus jäävad
sul troostiks, mälestuseks igavest.

Rakvere laulik 1894


***


Paksu metsa keskel sammub
luurajate salgake,
oma kätel nemad kandvad,
ühte langend seltsimeest.

Ref:
Mets kohab, pilved jooksvad ruttu,
kaugel kuulda lahinguid,
oh ütle, mille peale mõtled,
oh ütle, sõber sa.

Kanderaam ei olnud lihtne -
kokku seatud püssidest
ja põiki olid mõõgad pandud,
mis läiksid heledalt.

Kanderaamil noormees lamab,
nägu tal on kahvatand,
ta keha katvad haavad,
mis verest tarretand.

Paksu metsa keskel varju
talle haua kaevame,
kus tammepuude kohin,
teda saadab hingama.

Seltsimehed, viigem ruttu
teda vilu hauasse,
meil aega selleks vähe jätkub,
meid võitlus ootab ees.

Meil kätte maksta tuleb
sel kurjal vaenlasel,
kes riisus meie seltsimehe,
kes võitles vahvasti.

Sõdurilaul, kirjutasin üles Ahjal.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vt. ka artiklit 1924 märtsi sõdurilehest:

[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tänud. Egas jah metsavennad uus rahvus ole :D

Parimat

Lindistus:


LES BRIGANDS
( RAZBOINIKI )
CHANT DES COSAQUES
Orchestre de Balalaiki
Dir. Scryabin

Artist(s): Оркестр балалаек Скрябина
Bandmaster or conductor: Александр де Скрябин | Solo artist: Казачий хор

[www.russian-records.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Oh sa .. vägev leid

Parimat