Kesksüdaööl (v. kesksüdaöösel) üks metsik ratsu
mu lossitreppi kihutas.
:,: Sind unustada ma ei katsu,
sest tean see vaev on asjata. :,:

Sa tulid mustas mäkentoshis
ja kõlistades kannuseid.
Siis armuingel lehvis lossis
ja kuldsest vibust sihtis meid.

Mus kohe kummalise tuju
lõi su furashka uhke šhnitt,
su roosad palged, habras kuju,
kolm punatähe ordenit!

Veel iialgi ma polnud näinud,
et pilk sul oleks nõnda hell,
kui ütlesid, et oled käinud
sa vene kunsti näitusel.

Ja neegripoiste lauluilu
nii kummaliselt köitis meid.
Ja kui me sõime köögis kilu,
siis uskusin, et sallid mind.

Kui hämar valgus täitis tuba,
siis mõtlesin, on saabund hetk -
kuid sa vaid palusid mult luba,
et süüdata üks sigarett.

Ja korraga sai selgeks mulle
julm, jube, võigas, jõhker tõik -
sul juba ammu teine naine,
madonna nagu tordilõik!

Sa lahkusid, sust jäi vaid koni
mu tuhatoosi tossama
ja enam iialgi ei roni
mu lossi trepist üles sa.

Kui sõidad elu uhkel laeval,
siis ära põlga kehva kätt:
ka uhke laev võib põhja minna
ja päästa võib vaid väike paat.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Teine variant "Lamba-Ada" rannabaari laulikust:


Metsik ratsu

Kesköisel tunnil metsik ratsu
mu väravasse kihutas
:,: sind unustada ma ei katsu,
sest tean see vaev on asjata :,:

Kui hämar valgus täitis tuba,
siis arvasin, et tuleb hetk
:,: kuid sa palusid vaid luba,
et süüdata üks sigaret:,:

Ja neegripoiste lauluvõlu
nii kummaline tundus meil
:,: ja kui me sõime köögis kilu
siis arvasin, et sallid mind :,:

Ja korraga kui selgus mulle
see jube, võigas, jõhker tõik,
:,: sul juba ammu teine naine
madonna nagu tordilõik :,:

Sa lahkusid, sust jäi vaid koni
mu tuhatoosi tossama
:,: ja enam iialgi ei roni
mu lossitrepist ülesse :,:

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Panen siia siis ka Ea Janseni esialgse teksti, nii nagu ma selle tema käest omal ajal sain. Vanaproua oli muide nii selle kui ka Emajõel sõudmise laulu algtekstide jäädvustamisest ülimalt huvitatud.

METSIK RATSU

Kord suveõhtul metsik ratsu
mu väravasse kandis su,
sind unustada ma ei katsu,
see vaev, ma tean, on asjatu.

Mus kohe kummaliseks tuju
lõi su furaška uljas šnitt,
su roosad palged, habras kuju,
kolm Punatähe ordenit.

Ja kuis su vestlus mind veel hurmas,
kui väikselt võtsime siis koos,
see hetk muud mehed mulle surmas,
mu süda sulas "Curaįaos".

Kuid ühel päeval selgus kaine,
julm, jube, õudne, võigas tõik:
sul juba keegi teine naine,
üks donna nagu tordilõik.

Ei kustunud mu lootus siiski,
kuigi mu südant näris piin.
Fortuna taas meid kokku viiski,
me huvid sidus jälle viin.

Siis neegripoiste rütmi ilu,
ma tundsin, vaikselt võlus sind,
ja kui me sõime köögis kilu,
siis uskusin, et sallid mind.

Siis ootasin sind oma lossis
ma tornikambris, üksik neid.
Sa tulid mustas mäkintošis
ja kõlistades kannuseid.

Täis hämarpehmet valgust tuba
ja tundus loomulikki, et
sa vaikselt palusid mult luba
siis süüdata üks sigaret.

Ja kui mul tundus, et ma näinud
veel polnud, et su pilk nii hell,
siis küsisid: "Kas juba käinud
Te vene kunstinäitusel?"

Sa läksid ja sust jäi vaid koni
mu tuhatoosi suitsema,
ei enam iial küll vist roni
mu tornitrepist üles sa.

Kommentaariks niipalju, et tegu on iroonilise tervituslauluga Eesti Laskurkorpusele. Tekst on kirjutatud mingile omal ajal levinud viisikesele, aga kust see viis on pärit, seda Ea Jansen ei mäletanud.

Eks see on keeruline küsimus, kas kasutada laulikus levinud rahvalikku varianti või algteksti.. Ka mõned A. Haava, G. E. Luiga jm. paljud omaaegsete luuletajate tekstid on lauludeks saanud ning laulmise käigus uusi vorme omandanud, paljud neist algtekstidest on isegi käibelolevate viisidega lauldamatud. Ent Ea tekst on muidugi väga lauldav, kindlasti võiks ta kasutuses olla!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nojah, see on otsustamise koht, seda enam, et ka rahvalikke variante on mitmeid. Minul jäi omal ajal mulje, et autor oli huvitatud peamiselt sellest, et ka algtekst oleks kusagil avaldatud.

Pakun , et viisialge, võimalik, et läbi mitme-setme teisendi, võiks olla "Очаровательные глазки", mille meloodia olevat "vene rahvalik" ning sõnad on teinud Иван Кузьмич Кондратьев (mõnelpool väidetavalt ka nt. "Siberis Baikali taga" lüürika autor)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _