Ja selge pildi annab 1888 aastal üllitatud luulekogu "Laulud", autoriks tuntud "Seal kus rukkiväli lagendikul.." autor Georg Eduard Luiga. Kusjuures on huvitav, et ka tema rukkivälja-laul on muutunud ajapikku anonüümseks. (Luigast loe siit: [
www.pressimuuseum.ee])
Antud luulekogus on kaks luuletust, millest too rahvalik versioon on kokku pandud: "Mälestused" ja "Kaste-heinad" 4. alalõik "Palve". Rahvalaulus on lisandunud veel üks kindel salm (kindlasti paikkonniti niimõnigi muu), seesama, mis Taaralaste Lusti-Lauliku versioonis jääb viimaseks salmiks.
Mälestused.
Mе seisime eha walgel
Weel hilja õuessa,
Tal läikisid pisarad palgel,
Et pidime lahkuma.
Ei ole me truudust wand'nud
Ei kaela hakanud ka,
Waid tumedalt kätt üksteisel' andnud
Ja lahkunud sõnata.
Ehk õhtuid nii mitu sada
On mööda läinud sest,
Ei ial ma unustada
Wõi õndsamat tunnikest.
Nüüd õrnemat igatsust palmin
Ma wiisiks kandlele,
Ja õndsamat mälestust salmin
Mu wäikse laulusse.
Tuul, laulukest kaugele kanna.
Wii tema juurdegi
Ja küsi: kas mõtled weel, Anna,
See pääle sa tagasi?
Kaste-heinad.
4.
Palwe
Tuul hulub ja wihma sadab,
Wälk hirmutab pimedat ööd,
Kõik otsiwad kodus nüüd warju,
Ma üksi käin tühjaks jään'd teed.
Sääl majas on kisa ja kära
Ja mäng ja tants ja laul:
Mu endine armuke istub
Sääl mõrsjana pulma auul.
Mu põues tuiskab ja tormab
Ja marus mul laenetab rind:
Sääl mässul arm, walu ja wiha,
Kui tahaksid surmata mind.
Ma ülesse waatan ja palun:
„Oh halasta taewas, et wälk
Ta walelist keelt ja südant
Ei purustaks silmapilk!"
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _