Ilmunud trükis: "Laewameeste laulik" 1890, autor Martson David (lk 41, laul nr. 21)
vt. ka [
www.utlib.ee]
Hooleta kasvamine
Mu lapsepõlwe sees sain rõõmu mängides.
Kus juures aega wiitsin ma;
Mind hoidsid ja kaitsesid wanemad,
Ei olnud ka soowida paremat;
Ju aga oli siis mul mõni paha wiis,
Et ülesse kaswasin trahteris,
Nii kodu elada, ei läinud korda ka,
Waid pidi kooli pandama.
Et tarkust seal õppida kirjadest
Ja hoolsast' saaks juhatud koolmeistrist,
Kui oleks õppinud ma, mis mulle soowis ta,
Ei oleks mul ühtigi kaebada.
Kui koolist lahti sain, siis nende seltsi lõin,
Kes tundsid palju rõõmustust
Maailma tühjadest asjadest,
Mis hukka saadab iga meest;
Kes kerge meelega neid nõuab hoolega,
Ei naljalt see enam neist lahti ei saa.
Maailma rahwas siis, see on ju nende wiis,
Sull' näitwad lahket armastust,
Kui on sul raha ja wara heast',
Siis paistad sa wälja teiste seast
Ja oled kuulus mees siin kõige rahwa ees,
Ei tea mis mõtlewad südames?
Mu noore ea sees, kui olin juba mees,
Sain rohkest' rõõmu maitseda,
Ei seda ma ial wõind arwata
Kui palju mul tuleb weel kannata'.
Ma noore ea sees ju mitme silma wees,
Kus kius ja kadedus walitses.
Ja kõik mu rõõmu hüüd on õtsa lõppend nüüd
Ja kurwastuses leinan ma,
Koik auu ja rõõm on m'ust rööwitud
Ja kurjadest keeltest saan kiusatud.
Ja siisgi on mul weel üks julge kindel meel,
Et rõõmu saan maitseda eluteel.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _