Herr, või õigemini siis jevo võsotšestvo:) Volkonski tõlgib üht teost ja uurib, et kas see tuntud tsaariaegne laul: Krutitsja-vertitsja nad golovoi, krutitsja-vertitsja šar goluboi jne
on ka tuntud mingil eesti keelsel moel või tõlkes?
Ise pole nagu trehvanud!

..ei tule küll ette, ilmselt oleks lihtsam kaasa mõelda, kui oleks pikem tsitaat.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

vot eta ulica, vot eta dom, vot eta parõšnja, kavo ja vljubljon!

too siis: [ru.wikipedia.org];

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Viis on väga kangesti lähedane "Õnnetu tütarlaps, muredest murtud, üksinda kurvastab ta.." ent sisu on teine.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Seesama lugu jah, aga kui sarnane viis tal on selle tütarlapsega, pane mõni rida veel ehk. Vaatan siin, et ega see meetrum ei tha ka kõige paremini klappida.

"Õnnetu tütrlaps" on väga levinud lugu. Meetrumiga on tal nõnda, et iga salm taandub viisi peale nii kuidas parasjagu vaja - üsna reeglipäratu. Kui trehvab aega, võin midisse toksida.

Õnnetu tütarlaps, muredest muljutud,
üksinda kurvastab ta:
:,: "Emake, kallike, süda on purustud,
kallim ei armasta mind." :,:

"Armastasin teda nii palavalt-palavalt,
südame kinkisin tal.
Aga tema mind pettis ja mahagi jättis,
andeks ei anna ma tal."

"Jäta oh järele, lapsuke kallike,
jäta, oh, mured ja kõik.
Aeg läheb mööda, su arm leiab teise,
sina õnnelikult elama saad."

"Seda ei või mina, emake kallike,
seda ma unusta või.
Kui mõtlen neid pilke, neid tumedaid silmi,
kui mõtlen, see valu teeb mul."

Tasane tuuleke uinuva järve peal
kiigutab vee-lille päid.
Järvevee tumekas-rohekais lainetes
surnukeha ujumas näed.

Õnnetu keha on kividest purustud,
kahvatult vaatab ta silm.
Kleidike, valge, tema seljas on katkenud,
juuksed, need nõretavad veest.

"Õnnetu, õnnetu, kes on sind sundinud
lainetesse viskama end?
Kas armastasid kedagi palavalt-palavalt,
südame kinkisid tal?"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

üsna puine lindistus, ent "õnnetu tütarlaps" põhiviis on siis enamvähem taoline nagu manuses kaasas (varieerub mõnikord üsna palju laulu jooksul)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aitähh! Tõesti on nats sarnane, eriti esimese poole esimene pool aga eks see ole ju paljude lauludega nii, sarnaneb ta ju veel vähemalt 10-e looga:)

Kui midagi otsida, siis kõlbab ju esimenegi suvaline vihje.
Võibolla viisi mõttes võiks üsna sarnaseid paralleele tõmmata veel kuulsa "Ah kui juba mürgel" (mustlas-?)lauluga?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

No nii, Volk tänab kõiki kaasamõtljaid. Tal tuleb see laul ikka ise eestlastele valmis treida, ootan huviga! Ja tegelikult väga ei imestagi, et seda tõlgitud pole, kui see tõesti oli tehtud selle nõuk. vene filmi "Maksimi noorus" jaoks. Ega nõuka asju väga kiputudki rahva poolt üle võtma. Ja "mainstream'ist" jäi see lugu ka hiljem nagu kõrvale. Ma mõtlen Nõuk Eesti ajal, polnud seal ju haisugi Stalinist ega Leninist!
Oleks lugu tsaariaegne, küll siis eesti soldatid oleks selle ka valmis teinud.

Lauri: Võibolla viisi mõttes võiks üsna sarnaseid paralleele tõmmata veel kuulsa "Ah kui juba mürgel" (mustlas-?)lauluga?

See "Ah kui juba mürgel" viisijupp võib olla pärit nõukogude helilooja Nikolai Strelnikovi tuntuimast operetist "Orjatar" ("Holopka", 1929), mida Eesti ajal (vist Estonias?) etendati. Mis omakorda ei välista seda, et Strelnikov võis selle mingist mustlaslaulust võtta.

[www.youtube.com]

("Gusarskaja pesnja", alates 1. minutist)

Lisaks eelnevale avastasin täna juhuslikult, et see viisijupp on olemas Saksa plaadifirma Gloria poolt 1929. aastal välja antud vene laulude popurriiplaadil

[www.youtube.com]

(4.02-4.28)

SinuTorusse ülesriputaja on selle pealkirjaks pannud "Lunnaja notška da serõj konj lihoj", autoriks Nikolai M. Strelnikov

Näed, tollesama Strelnikovi meloodia on keegi kasutaja seal videokanalil tuvastanud kui "Крутится, вертится шар голубой"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

No ja see "Крутится, вертится шар голубой"
viib juudi laulu "Vu is dos gesele" juurde (allpool Chopini ja Schumanniga ilusasti ära miksitud)

[www.youtube.com]

Väga hea muljetavaldav töö, Udo!

Tänan komplimendi eest, aga suurema osa sellest tööst on teised minu eest juba ära teinud. Paljude laulude (ka "Крутится, вертится") kohta on Wikipedias eraldi artiklid :) Selle järgi olevat see laul tuntud olnud juba 19. sajandi keskel; 1906. aastal on seda tsiteerinud kirjanik Aleksandr Grin. "Maksimi nooruse" režissöör kasutas kusagilt kõrvu jäänud meloodiat lihtsalt filmis ära.

[ru.wikipedia.org]

Oh, vabandust, Wikipedia artiklile on Lauri juba varem viidanud.

Mustlasromanss, plaadistatud 1905



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[mudcat.org]

Vu Is Dos Gesele

Vu iz dos gesele, vu iz di shtib (shtub)?
Vu iz dos meydele, vemen kh'hob lib?
Ot iz dos gesele, ot iz di shtib,
Ot iz dos meydele, vemen kh'hob lib.

Vu iz dos taykhele, vu iz di mil?
Vu iz dos derfele, vu iz di shil?
Ot iz dos taykhele, ot iz di mil,
Ot iz dos derfele, ot iz di shil.

Arayn in di shtiber, mayn veytog iz groys,
Alts iz geblibn a kholem nor bloyz,
Nishto mer dos gesele, nishto mer di shtib,
Nishto mer dos meydele vemen kh'hob lib.

Notes: Folksong: the text of one stanza was published in 1912 by Y. L. Cahan. The Ukrainian equivalent, beginning with "Gdye eto ulitsa" was published by Z. Skuditski in 1936. Dov Noy and Meir Noy bring the first stanza in Yiddish, Hebrew and Russian. It also appears in another folksong "Du zolst nit geyn mit keyn andere meydelekh" (You Shouldn't Go With Any Other Girls). The second stanza of the present text was transcribed by the compilers from a recording of Jan Peerce. A related theme is in the song "Fargangene yorn" by Leyb Ayzn in Leye Bloch-Lederer's collection Di shenste geklibene yidishe lider:

"Ikh ze nokh dem shtetl, Ikh ze nokh di shil
Ikh ze nokh dem taykhl vi oykh di vaser-mil
Ikh ze nokh mayn libste fun vayt ergets dort
Zi kumt mir in kholem un redt nit keyn vort"

I still see the town,
I still see the synagogue,
I still see the brook and the mill.
I still see my beloved in the distance.
She silently comes to me in my dream.
Actress Mina Bern sang the song in the musical Those Were the Days.


***


Vu iz dos gesele, vu iz di shtib (shtub)?
Where is the small lane, where is the chamber?
Vu iz dos meydele, vemen kh'hob lib?
Where is the girl I love?
Ot iz dos gesele, ot iz di shtib,
Ot iz dos meydele, vemen kh'hob lib.
There is ...

Vu iz dos taykhele, vu iz di mil?
Where is the small pond, where is the mill?
Vu iz dos derfele, vu iz di shil?
Where is the small village, where is the school?
Ot iz dos taykhele, ot iz di mil,
Ot iz dos derfele, ot iz di shil.
There is ...

Arayn in di shtiber, mayn veytog iz groys,
In the chambers my pain is great
Alts iz geblibn a kholem nor bloyz,
All that has remained only a dream now
Nishto mer dos gesele, nishto mer di shtib,
Nishto mer dos meydele vemen kh'hob lib.
No more the small lane ... (as in 1st stanza)

The small lane: In former times the Jews were restricted to a limited area in villages and towns, mostly a narrow lane. In my hometown we still have a Jews' lane which is a little bit broader and longer than usual. In cities like Frankfurt and similar metropoles of commerce one could find a Jewish quarter in former times.
Shtib: could be a small house, consisting of only one room.
The school is the synagogue in Yiddish.

The use of the Slavic words ot (there) and nishto (nothing) proves that the song originated in Eastern Europe.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Rasposcholl (Chanson tzigane russe) - Piano



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Loe ka siit:

[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Väga sarnane viis veel, mille meloodiakäigud ekslevad kõigi nende eelmiste radadel on sõnadel: "Плещут холодные волны" ja "Близ моря, германской границы" mõlemad viisid vist alguse saanud vene-jaapani sõjapäevilt. Vahele eksleks vist isegi "röövilte pealiku" jupid erinevates variantides. Vast popi viisilaadi võidukäiku nautivad teosed kõik. Lihtsalt allmärkusena.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tasub kuulata ka vene vangilaulu "Мамочка, мама, прости, дорогая" viisi
[a-pesni.org]
[arkasha-severnij.narod.ru]

[www.youtube.com]
[www.youtube.com]

viimase oletatav alge, "СУМРАЧНО В ЖЕНСКОЙ ТЮРЕМНОЙ БОЛЬНИЦЕ" , on mõneti sarnane sisupoolest (oletatavalt ka viis, kui eelmise alget eeldada) õnnetu tütarlapse laulule, kasvõi nt. salm:

Эта несчастная дочь ее Мария
С грудью разбитой, при смерти лежит,
Места живого на теле не видно,
Череп проломлен, и глаз не глядит.

vs

Õnnetu keha on kividest purustud,
kahvatult vaatab ta silm.
Kleidike, valge, tema seljas on katkenud,
juuksed, need nõretavad veest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..ei ole praegu teatud põhjustel vene lainetel, ent kui küsimus on venelastelt laulude ära võtmises, siis igal juhul, ühesõnaga -

on veel põnev paraleel - "Сон жизни", Kiievi mustlasviis, seadjaks-heliloojaks Wagner. Ei ole küll selge, milline Wagner. Noot on ilmunud Ukrainas 1898.

Inspiratsiooniks ehk "Le songe d'une vie", ehk "munga salaunistused", Austria kunstniku Carl Schweninger'i (noorem) maal, mis korduvalt tsaari-venemaal postkaartidele trükitakse johtuvalt oma kõnekusest..

Huvitaval kombel on Schweningeril ka maal: "Richard Wagners Traum" mis näeb oma kompas üsna samamoodi välja..

Miska võiks pakkuda, et Wagneri mõne teise nimega valss on saanud nö. "vene looks", milline aga?



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Harkivis 1925 välja antud kataloogis on kolm Wagnerit, eesnimetähtedega; E, F ja R. Viimane neist Richard koos viidetega teostele. Esimene neist ilmselt Ernst Davidovich ja teine F tähega Wagneri taha on märgitud ukrainakeelne teos: "Son zhyttya, valss" (1894). Nii et küsimus, milline Wagner, milline F, on ikkagi lahtine, tõenäoliselt pole ta siiski W.R. Wagner, võibolla Josef Franz.. mis viiks meid ikkagi Austriasse ja sealt Ukrainasse, kus märgitakse ka laulu meloodiat olevat kuuldud 19 saj. lõpul enne kui ta "vene" meloodiaks sai - kõik loogiline.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[archive.org]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _