Kord ollin mina rõõmus ja lustilik mees
üks naine mul olli ja lapsuke ka
uht-saht-saht-uht-saht-saht
sale-vale-rale-raa
üks naine mul olli ja lapsuke ka

minu naine tema olli nii armas ja hea,
tema võttis ju kätte ja suri nii pea

küll ollid temal palged, küll ollid temal palged -
need ollid kui ilusad kaalikad valged

üks ainuke lapsuke olli meil ka
sest rohkem ei jõudnud me valmistada

me käisime läbi kõik pulmad ja varrud
ja panime tantsima hundid ja karud

mina mängisin vahvasti viiulit ka
ja naine, tema laulis, et uht-saht-saht-saa

mina mängisin nõnda, et katkes see kere,
et katkes see kere ja viimaks ka kael

siis katki läks kael ja katki läks kael
ja katki läks kuradi viiuli kael

kui ämmaeit seda ju kuulda olli saand,
siis kalipuud* anda olli lubanud mul ta

küll saunaeit ürgas ja saunaeit sülgas -
kui ma ei tee terveks, siis kohe saan selga

siis tegin mina tööd ja nägin mina vaeva
veel enne kui terveks sain viiuli kaela

siis terveks sai kael ja terveks sai kael
ja terveks sai kuradi viiuli kael

Viljandi lähedalt.

*Kaigas toobrite kandmiseks. Kuigi põnev, et murdekaart näitab selle sõna levikut pigem lääne-eestis ja saartel kui Viljandis. (http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=8255&sona=kali)

laulu orig. 1864 "Eestimaa Ööbik-us"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lüürika originaali autoriks on "Soome Kaarel" ehk Carl Gustav Greenwaldt, luuletuse tekst Brandti "laulikust" "Eestima Öpik, ehk mitmesuggused aialikkud laulud : Nore rahwa römuks ja mele jahhutamisseks kokkukorjatud" 1864:

Külla mängimehhe luggu.

Wirrumaal ollen ma sündind ja kaswand,
Ja Wirrumaal ollen ma teisi keik jätnud,
Ja öed, wennad :,:
Naad ollid mull' armsad, naad ollid keik kennad.

Seäl olli mul armoke kallis ja hä.
Ta wõttis kül kätte ja surri mul ä;
Agga oh ta palged :,:
Need ollid kui kalikad prisked ja walged.

Ja sellega olli mul tütreke ka,
Ja õnneks ei sanud mul kahte weel ta;
Se tenib nüüd linnas, :,:
Ja on ni uhke ja kalliste hinnas.

Ja kõrtsis meil eidel ka olli üks wiul,
Sellega rnäng'sin ma lustil ja riul
Ni halledad trallid :,:
Et öiskasid nored ja nutsid mul hallid.

Ka käisin ma läbbi keik pulmad ja warrud,
Ja pannin keik tantsima, hundid ja karrud,
Agga kord Pael :,:
Läks wiulil katki se mäddanud kael.

Kül kõrtsi elt sõimas ja süllitas wälja:
„Kui sa ei parranda. siis kohhe saad selga!"
Ja oh minna waene! :,:
Mind sõimas kui koera üks laggunud naene.

Ma teggin ja raiusin kaela kui härg,
Nenda et kehha ja särk mul märg.
Kül olli mul waewa :,:
Enne kui wimaks siis tehtud sain kaela.

Nenda on olnud siis minnuga luggu;
(Ehk ollen kül peälegi lauliko suggu.)
Kül rüpan ka wina. :,:
Ei segi raibe mul wahhenda pina.

C.G.G.

..originaalist selgub siis ka, miks viiulimees "selga" pidi saama kui viiulit korda ei tee - see oli ju kõrtsinaise omandus.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Soome Kaarlit mainib J. Peegel Postimehe artiklis "Äratamisest ärkamisele, 140 aastat tagasi hakkas ilmuma J.V. Jannseni «Perno Postimees ehk Näddalileht»" 17. juuni 1997:

/../Meenutagem möödaminnes mõnd silmapaistvat kaastöölist. Pseudonüümi Soome Kaarel all saatis soldat C.G. Greenwaldt Soomest üsnagi ühiskonnakriitilisi kirju (1858-1859), kõrvutades siinseid olusid Soomes nähtuga/../

***

Veel saab Greenwaldtist lugeda Perno Postimehes, kui DEA andmebaasis kasutada "loovad" otsingut; nt "some karel"..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _