Uudses uhkes linna majas
elas tütarlaps, kes noor
igaviisi ilus, armas,
valge niikui kasekoor

Kenad taevakarva silmad
läikvad valge juuste alt
poiste südamed mis külmad
tema armust soojaks said

Mõni mõtleb, oh mis ime,
kiidad liiga seda last.
Eks sa nimeta ta nime,
et saaks kõigil teatavaks

Oota sõber, anna aega,
küll sa varsti teada saad,
kui ma ise oma suuga
Anniks teda nimetan

Anni elukorteris oli
väga palju prussakaid,
jälestus sel peale tuli
kel need silmi juhtusid

Prussakate tohter juhtus
Ükskord sinna tulema,
kange rohtudega uhtus
prussakad kõik minema.

Prussakate tohtri silma
puutus Anni iludus
mõtles, ei ma jää tast ilma,
jah, see laps on minu tõest.

Tuli ükskord õhtu hilja
pääkis Annil kosjadest
Anni pööris talle selja
ütles, juba mitu meest

on mul enne kosjas käinud
kes mul armsamad kui sa.
Ükskord oled küll mind näinud
ja nüüd tuled kosima

Amme kuulis seda juttu
süda sees tal valutas,
jooksis sakste juurde ruttu
sala asja ilmutas

Ütles, meie köökis praegu
on üks võeras vanamees,
tulnud kosja ilmaaegu
rääkind Annil kosjadest

Saksad naersid amme kartust,
arvasid, ei ole vist,
et me Anni iial vastu
võtaks seda vanameest

Anni aga õitseb alles
elu õues edasi
ootab kosilast kes tema
vastu võtaks viimati

Minna Lobjakas, Varbla k.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _