Istun Piusa jõe kaldal
vaatan laintesse
mõtlen kallima peale
kes on kaugel siit

Loodus ehib kallast
toome õitega
äratab minu hinges (rinnus)
kurbtust südames (palve palava)

Jõe kaldal õitsvad õied
all orus voolavad (tõttavad) veed
taevast on kadunud pilved
kuid kaugel mu kallima teed

Mäletad (Meenuta) jaaniöö võlu,
kui esmalt kohtasin sind
Võrumaa lillede ilu
millega ehtisin sind?

aastad läevad mööda
kallimat oodates
tunnen sellest valu (äratab minu hinges)
omas südames (kurbtust südames)

aasta pärast jälle
Piusa kaldal ma
korjan toome õisi
heidan laintesse

Tervisi sul saadan
Piusa laintega
õnne sinule soovin
toome õitega

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sama laul põhimõtteliselt samade (ent vähemate) sõnadega: Koiva- ja Paala jõe kaldal.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vanaema (Mõniste lähedalt, mitte kaugel Koiva jõest) laulis mul: Istun koivad jõe kaldal:)

..ka siia lätilugu, varem ainult rääkinud sellest:

[audio.lndb.lv]

Sõnad: Andrievs Niedra
[lv.wikipedia.org]
Muusika: Franz Wilhelm Abt
[en.wikipedia.org]


Dažu skaistu ziedu

Dažu skaistu ziedu
Gaujā kaisu es,
Lai tie manai mīļai
Nestu sveicienu.

Pats uz Gaujas krasta
Dziesmu dziedāju,
Dziedāju par laimi
Un par līgavu.

Sen jau aizmirsusies
Man šī dziesmiņa,
Sen jau mana mīļā
Citam līgava.

Bet, kad Gaujas krastos
Atkal ievas zied,
Tad uz veco vietu
Allaž mēdzu iet.

Un kā senāk ziedus
Gaujā kaisu es,
Nevaicādams, kurp lai
Viļņi viņus nes.

Nevienam, nevienam neteikšu,
Ko šovakar mīlēšu es,
Nevienam, nevienam neteikšu,
Ko šovakar mīlēšu es.

Vai alu, vai šņabi, vai vīnu,
Vai daiļo meiteni.
Vai alu, vai šņabi, vai vīnu,
Vai daiļo meiteni.

Gan alu, gan šņabi, gan vīnu,
Gan daiļo meiteni,
Gan alu, gan šņabi, gan vīnu,
Gan daiļo meiteni.

Dažu skaistu ziedu
Gaujā kaisu es,
Lai tie manai mīļai
Nestu sveicienu.

Ilmus Lätis esimest korda 1891 ajalehes "Baltijas Vēstnesis", hiljem 1900 luulekogus "Ceļinieka dziesmas" pealkirja all "Gaujas malā".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aga võib täiesti olla, et laul ei olegi meile tõlgitud Lätimaalt, võib isegi olla et see lätlasest kadakasaks võttis ta meie hallparunitelt üle, mine sa võta kinni. Igaljuhul sisaldab 1886 a. "Baltischer Liederkranz" laulu nr. 7 "Die Lilie" (schöne silberblüte, meines gärtchens zier..) mis kattub "Piusajõe" viisiga pea üks-ühele. Kindlasti oli see esitusel siin kohalikel Baltisaksa laulupidudel. Kus-mis, peab veel otsima. Meie oma laulupidudel on katnud ette Abti teoseid küll - "Jää mulle sa", "Vineeta", "Õhtu kellad" kindlasti.
Sama viisi kasutab veel laul "Viljandi kantsid" (Viljandi varemed). Üks variant sõnadest siin kuskil foorumiski. Autor paraku teadmata.

"Die lilie" sõnade autor Christoph von Schmid.
Ilmunud vähemasti: "Blüthen, dem blühenden Alter gewidmet von dem Verfasser der Ostereyer" 1826, edaspidi lugematutes kordades siin-seal.. [www.google.ee]

Die Lilie

Schöne Silberblüthe,
Meines Gärtchens Zier,
Zeigest Gottes Güte
Gar so freundlich mir!

Der so schön dich schmücket,
Daß dein heller Schein
Jedes Aug' entzücket–
Muß doch gütig seyn!

Bild der reinsten Güte,
Bild der Unschuld seh'
Jch in deiner Blüthe
Blendendweißem Schnee!

Möchte meine Seele
Fleckenlos und rein,
Rein von jedem Fehle –
Ganz dir ähnlich seyn!

Liiliaid meil ei kasva Piusal.. ent milline kena paralleel - toominga õied jões, just nagu sakslaste liiliad. Oh meid. :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[vikerraadio.err.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Franz Abt
Franz Wilhelm Abt (22. detsember 1819 Eilenburg – 31. märts 1885 Wiesbaden) oli saksa romantiline helilooja ning dirigent.

Ta ilmutas varakult muusikaannet. Muusikalise algõpetuse sai ta oma isalt, kes oli protestantlik jutlustaja. Ta õppis Leipzigis Thomassschule's ning õppis pärast kooli lõpetamist 1838. aastast Leipzigi ülikoolis teoloogiat. Ta puutus kokku Robert Schumanni, Felix Mendelssohn Bartholdy ja Albert Lortzingiga. Leipzigis avaldas ta ka oma esimesed helitööd.

Aastal 1841 sai ta Bernburgis kapellmeistriks (õukonnateatri muusikajuhiks), kuid asus 1841 tööle Zürichisse kooridirektoriks (Charlotte Birch-Pfeifferi juhitud linnateatri (Aktientheater; praegu Zürichi Ooperiteater) muusikaliseks juhiks).

Aastast 1844 pühendus ta täielikult Šveitsi koorilaulule. Ta võttis enda juhatada muu hulgas Zürichi üliõpilaste lauluühingu Harmonie, linna lauljate ühingu, mida varem oli juhatanud Hans Georg Nägeli, ja ühingu Cäcilienverein. Neil aastail valmisid paljud tema soololau lud ja meeskoorilaulud.

1850. aasta paiku oli ta mõnda aega ühingu Allgemeine Musikgesellschaft abonementkontsertide juht. Abt oli Zürichis hinnatud lauluõpetaja ning dirigent ja armastatud helilooja.

Ta oli 1852–1882 Braunschweigis õukonnateatri kapellmeister. Sügisel 1852 kutsuti ta teiseks kapellmeistriks, suvel 1855 nimetas Braunschweigi hertsog ta esimeseks kapellmeistriks.

Ta kirjutas palju koraale ning üle 3000 kunstlaulu. Kuni 1881. aastani avaldas ta 580 vihikut lauludega; mõnes neist on 20...30 laulu. Tema tuntumate laulude seas on "Wenn die Schwalben heimwärts ziehn" ja "Gute Nacht, du mein herziges Kind.". Tema soolo- ja meeskvartetilaulud, mis on orienteeritud rahvalaulu ideaalile, said oma meloodilisuse, kerge esitatavuse ja sentimentaalse väljendusrikkuse tõttu populaarseks muu hulgas Ameerikas.

Ta käis arvukatel kontserdireisidel muu hulgas Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Aastal 1872 andis ta oma kooriga kontserte paljudes USA suurtes linnades.

Vanaduspõlve veetis ta Wiesbadenis. Tema matused olid ühed suuremad matused Wiesbadenis. Tänavatel, millest leinarong läbi läks, süüdati kõik laternad ja kaeti musta riidega.....WIKI.....aga F.Abti kõige lauldavam laul meie maal on ilmselt matuselaul "Kalla kallis Isa käsi", sõnad Jaan Lattik. Ja seda jõekalda laulu lauldakse või lauldi vist iga Eestmaa jõe kohta, olen ka pisikese põhjaranniku Kongla jõe kohta kuulnud.