Miks?

Miks tähti nii palju on taevas,
miks lehti nii palju on puil?
Miks kõnnime, südamed vaevas,
ja sunnitud naeratus suil?

Miks elus on alati nõnda -
ma armastan sind, sina teist?
ja see, keda armastad sina,
see armastab jällegi teist?

Miks iial ei leia ma elus
ühtainust, kes aru meist saab?
Miks kõnnime südamed valus
kui tormipilv päikese maal?

Unkavitsa mehe, Peeter Võsu lauldud Ahjal juulis 2006

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Miks?

Miks tähti nii palju on taevas,
miks lehti nii palju on puil?
Miks kõnnime, südamed vaevas,
kuid naeratus mänglemas suil?

Miks iial ei leia me elus
ühtainust, kes aru meist saab?
Miks üksinda rändame valus
kui tormipilv päikesemaal?

Miks elus on alati nõnda:
ma armastan sind, sina teist
ja see, keda armastad sina,
see armastab jällegi teist?

Heljo Jaik

****

Eerik Teder kirjutas kunagi Sirbis:
[www.sirp.ee]

Miks tähti nii palju...

Luuletustega on tihtipeale nõnda, et peaaegu kõik teavad sõnu või samale tekstile loodud laulu, aga ei tea autorit. Üheks niisuguseks on ka “Miks”/”Miks tähti nii palju on taevas”/, mis kujunes 1940. ja 1950. aastatel üheks populaarsemaks rahvalikuks lauluks, mida lauldi nii seltskonnas kui ka pidudel ja mida tuntakse tänapäevalgi. Selle sõnad muutusid nagu rahvalauluks, mida pisut varieerides kirjutati laulikust laulikusse, aja jooksul lisandus isegi neljas salm. Sõnade autorit ei teadnud peaaegu keegi, tollal ei tohtinudki teada pagulusse siirdunud poetessi nime. See südamlik ja filosoofilise koega luuletus pärineb Heljo Jaigi Tartus 1942. aastal ilmunud kakskeelsest esikkogust “Väikesed laulud. Kleine Lieder”. Autori elukäik on sündmusterohke ja võib ainet pakkuda kultuurilooliseks romaaniks.

Heljo Jaik sündis Tartus raamatukaupmehe ja kirjastaja tütrena, suguvõsa juured ulatuvad Võrumaale, sest nii Heljo kui ka Juhan Jaigi vanaisad olid vennad. Juba kuueaastaselt valas Heljo oma elamused küllasõidust vanaema juurde Mustveesse värssidesse. Kirjandusega tegelemist õhutas koolis Tartu tütarlaste gümnaasiumi direktor Jaan Roos. Alates 1929. aastast on neiu värsse ja ka lühiproosat aeg-ajalt ilmunud ajakirjanduses ja kooli almanahhis “TTG”, viimases nägi trükimusta luuletuste kõrval ka õppuri jutuajamine oma lemmikkirjaniku Anna Haavaga. Neiu teiseks kiindumuseks oli muusika, 16aastasena kirjutas ta esimese tango. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astuski ta Tartu kõrgemasse muusikakooli viiulit ja kompositsiooni õppima. Paar aastat studeeris Heljo Jaik Tartu ja Riia ülikoolis arstiteadust ja töötas sõja-aastail Tartus ja Saksamaal meditsiiniõena.
Saksamaal Mittenwaldi põgenikelaagris tutvus Heljo Jaik itaallase Berino Corradiga, kellega abiellus 1946. aastal. Seejärel elati kümme aastat itaalias, kus Heljo hakkas saatma oma luuletusi ja lühijutte eesti- ja saksakeelsele ajakirjandusele. Järgnevalt elasid Corradid veerand sajandit New Yorgis, kus Heljo jätkas muusikaõpinguid ja kirjanduslikku loomingut ning hakkas oma luuletusi viisistama. Neist on valminud tütre Liilia esituses menukas heliplaat “Armastus”. Pensionäriaastad möödusid Šveitsis, maalilises Baselis, mõned aastad ka keele- ja kirjandusteadlasest tütre juures Turus. Soomest tehtud automatkad taasvabanenud kodumaale andsid inspiratsiooni uute luuletuste kirjutamiseks ja jõudu teise luuletuskogu kokkuseadmiseks. Pärast abikaasa surma asus Heljo Jaik-Corradi möödunud aasta lõpul elama Turusse.
Poetessi teine luuleraamat “Mõtteid ei saa pidada”, mis sisaldab paremiku paguluses kirjutatud kakskeelsest loomingust ja ka näiteid kodumaal kirjutatud tekstidest, jõudis möödunud aasta lõpul raamatukauplustesse. 27. jaanuaril ja 1. veebruaril toimus Tartu ja Tallinna bibliofiilide organiseerimisel luuletuskogu esitlus Tartu Kirjanike Majas ja Tallinnas Soome Instituudis. Tartu õhtu algas autorile ootamatult – saalitäis kirjandushuvilisi laulis Lembit Eelmäe juhtimisel “Miks tähti nii palju on taevas”. Hallipäisel kirjanikul täitusid silmad liigutuspisaratega, sest ta kuulis seda lauluna esmakordselt. Mõlemas kohas esitas Heljo Jaik-Corradi neli luuletust ja pälvis tugeva aplausi, tütar Liilia laulis hingestatult ema viisistatud laule ja deklameeris saksakeelseid luuletusi. Poetessi mitmetahulist eestikeelset luulet esitasid sügava sisseelamisega vanemuislased Tiia Porss ja Lembit Eelmäe ning tallinlane Malle Pärn. Viimane laulis ka kitarri saatel “Miks tähti nii palju on taevas” ja teisigi laule. Allakirjutanu andis ülevaate kirjaniku tähtsamatest eluetappidest ja loomingust. Tallinnas üllatas autorit ja kuulajaid Juhani Salokannel, kes kandis ette “Lumehelbeke, kuule!” soomenduse. Kirja teel tervitas H. Jaik-Corradit Torontos elav luuletaja Hannes Oja, kes saatis ka oma arvustuse, mis ilmus jaanuaris Vabas Eestlases. Sellest loeti ette katkend. Autoril tuli anda nii Tartus kui Tallinnas oma luuletuskogudesse rohkesti autogramme, mõni soovis vääristada isegi esikkogu “Väikesed laulud”.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

/../aja jooksul lisandus isegi neljas salm/../

Mina olen laulikuis näinud ka vähemalt kaheksasalmilist isendit. Kui keegi tunneb huvi, siis kunagi võin postitada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.naistemaailm.ee]
[www.eesti.ca]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Väga suured tänud, veel üks rahvaliku laulu autor tuvastatud:)