rahva soovil:
ARMAS, KALLIS, KULDNE VEND ? 1650-1660 [1]
Armas, kallis, kuldene vend,
eps sa oled kuulnud hend,
kui need pillid hüdavad,
pillinapad, pillinapad
[2] kuulevad.
Mina olen kuulnud küll,
meite
[3] külas hüüab pill,
mino hüüd pulmale,
jooma häile, jooma häile päävale.
Tule ka mo armas vend,
viivitagem hendes hend
[4],
pulma rokk
[5] on valmistud,
keik on häste, keik on häste ehetud
[6].
Saiad, kakud, õlut, viin,
küll, mis tarbis
[7], oleb siin,
kalad, kanad, oinikud,
küpsetud, küpsetud nink keedetud.
Saja vanamb hüüab kaas:
Tulged
[8] pulmal rõõmsast taas,
nalja heidab pruut nink peig,
rõõmus olgud
[9] võõrad keik.
Sööged, jooged
[8] kauniste,
tantsiged
[8] kaas paariste,
seni kui see kuke hääl,
kuuldaks, rõõmsad olgud
[9] veel.
Peksked
[8] jalad kangeste,
vasto
[10] maad nink tantsige,
neitsitele an(d)ked
[8] suud,
seda tehtked, mitte muud.
Nende noorte rahvale,
pruudi nink kaas peigole
soovigem keik südamest
rahvu
[11] Jumal Isa kääst.
Nende soola nink või napp,
õlle, hapu taari
[12] kapp,
rukki, odra, kaara
[13] salv
jätko Jumal, jätko Jumal sui
[14] nink talv.
Armas vend, nüüd olgud küll,
rahvul olgud rõõm nink pill,
tule sina mino kaas
[15],
lähme otse, lähme otse magama.
- ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste ; [koostaja Urmas Sutrop ; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž] lk 193
- ↑ läänemurde pärane: torupilli suulised
- ↑ läänemurde pärane: meie (omastav)
- ↑ siin seal korduv hend võib pärineda saksa refleksiivverbidest sich (aufhalten)
- ↑ läänemurde pärane: supp, leem
- ↑ läänemurde pärane: ehitud
- ↑ läänemurde pärane: tarvis
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 -ged on muistne käskiva kõneviisi lõpp
- ↑ 9,0 9,1 -gud on muistne käskiva kõneviisi lõpp
- ↑ läänemurde pärane: Kesk- ja Ida-Eestis - vasta
- ↑ vanapärane: rahu (~ soome: rauha)
- ↑ läänemurde pärane: kali
- ↑ läänemurde pärane: kaera
- ↑ läänemurde pärane: suvi
- ↑ vanapärane: minuga (~ soome: minun kanssa(ni) )