Viimastel kooslaulmistel on saanud üha ilmsemaks karjuv vajadus Põhja-Eesti regilaulu mitmehäälsuse järele.
Küll lauldakse peale Setu kiledat, küll alla Saksa magedat, aga mina ei mäleta, et keegi oleks püüdnud katsetada kunagise (kõigile teada oleva) loomuliku mitmehäälsusega.
Seega tegime väikese katse.
Laulsime Väike-Maarja laulukogumikust "Ühte käivad meie hääled" lk 40 Peeter Tiitsmani järgi ühe viisikese, mille juurde on märgitud "Variantide vaheldamine suvaline".
Välja tuli
niisugune .
Hoiatuseks niipalju, et noodi veerimisega kippusid sõnad ununema ja enam vähem mõistlik kooskõla kujunes alles laulu lõpuks, aga tegemist oli ka esimese üritamisega.
Ehk keegi teine teeb midagi taolist nüüd meist paremini.