Et mu üks hea automehaanikust sõber tegi siis oma saunalaval sellise reinlendri:
MINA OLEN ÜKS VEIDER VENNIKE
Mina olen üks veider vennike
Minul taskus ainult pennine
See on minu ainukene varandus
Minu õndsa isa pärandus
Minu isa oli oma küla kangeim mees
Ta ujus kuival, kõndis vees
Nii oma küla naised ta kõik tantsitas
Ja palju lapsi sigitas
Aga tööd ei tahtnud ta iialgi teha
Sest töö oleks rikkun’d ta toredat keha
Aga ilmas oli palju neid piigasid
Kes hoolisid temast liigagi
Oma kõhu said nad head ja paremat täis
Kui kordamööda neil külas ta käis
Ega mina pole pooltki viletsam mees
Oma isa veri voolab soontes sees!
Oma emast mina laulan mõni teine kord
See laul on liiast pikk ja kurb (morn).