Toksisin suures ajaüleküllusest selle ka sisse.. õigekirja ei jõudnud kontrollida.
Ent meremehed, kes meil siin on, Jaan? Kommetaariumi mereteemalistele võõrsõnadele oleks vaja!!

**

Minu viimane laev oli inglisboks
ja Tallinnas oli mahamaks

Siis kinni panin saapapaelad,
mul taskus olid kõvad naelad

Läbi mitme konsulaadi
paberid mul klaariks saadi

Siis mina tahtsin teha liiku
läksin meremeeste liitu

Ma sinna sisse astusin
end leti äärde aalasin

Ukse eest kolm-neli jardi
seilasin siis puhvet boordi

Mul sinna sihtis kliiverpoom
kus leti taga liikus daam

ja pollariks on topka klaas
mu spreng just sinna ulatas

ma sinna otsad kinni lõin
siis ligi hiivasin kui sain

seisin seal ja auru tõstsin
kuus või seitse topkat ostsin

ja baaritaami pehme rind
väga ligi tõmbas mind

vaatsin kõrtsituba ringi
mõtlesin, et ei ole mängi

Lüksin kukla sonimütsi
vaatsin valmis ankruplatsi

seal lõin inglisnaela lauda
tasku jäi veel poolteist puuda

ma ütlin: "Mul on plenti taim,
ööläbi purjutada võin.

Las tulla lugu tuljakit
ja veini, rummi, konjakit

Kus on teil pelgus päeva-aal
see hoora-punkri personaal?

Sest praalida ei passi üksi
tooge mul viiv väsind litsi

Kõik need Olgad, Villemiinad,
ma teen nedest baleriinad

Las tulla Adelheid ja Lilli,
Marianne, Marta, Miili."

Siis jooksivad kõik ooberid
ja lasksid jalga looderid

tooma muusikandi koori,
lõbulapsi terve voori

Nad lootsid, et sest kõigil jaob
kui jänki naelu lauda taob

Kui mina seal siis võtsin viina,
tundsin äkki hingepiina:

keda võtta, keda jätta
sellega jäin püsti hätta

Aga mul polnd aega oota,
raadiot mina tahtsin saata,

et mina täna läbi linna
täies purjes tahan minna

Kui kõrtsist välja tulin ma,
komandosild lõi kõikuma

Ma vaevalt uksest välja sain
kui jalust slengerdama lõin

Kõik kõikus paksu udu sees
kui kõula suures Atlandis

Siis nägin nurgal punast poid
kus sees müüs lehti vanaeit

Peilisin siis kursi vesti
tõmbsin lootsilipu masti

Siis vast sattusin orkaani,
näitsin rahval uut Morgaani

Need lugemata avariid
must Narva maanteel mahga jäid

Minnes üle Vene turu,
jalga jäi mul kurgikäru

Siis ma kartsin, et ei põrka
vastu pritsimaja nurka

Viru väravas mind ootsid
litsid, maaklerid ja lootsid

Nad raha haisu tunda said,
mu järel jooksivad kui haid

Siis paksu rahvamurru sees
mina pautisin kaks vendrit ees

Mõtlin, lasen õige lusti,
vändan sisse Harju küsti

Aga järsku keeris vindpoortship
vöörmasti lendas hädalipp

Liiga täis olin pumband tangi
bakpoort jalg lõi sisse kingi

Siis juhtus mul see õnnetus,
mul ahtri sõitis omnibuss

Viskas vastu maja müüri
mis mul tagant lõhkus tüüri

Mast oli viltu, purjed purud,
lõhki inglispükste harud

Siis kõik minu uhke takelaas
oli Vanaturu-kaelas maas

Käpuli mina vaatsin kaarti
et ei unustaks forwaarti

Politsei mind tõstis püsti
nii kui mõlkis avaristi

tahtis võtta mind puksiiri
kiskus Vene pool mind vööri

Aga siis minus viha kerkis,
seisin poksis valmis, harkis

Rusikad mina keersin rulli,
silmad pahupidi jõlli

Ütlin: "Litsu varvast, redu,
muidu saadan sul torpeedo!"

Siis varisesid politseid
ja rahvas risti ette lõi

Kõik võmmid jooksid laiali
ja mõni neist käis käpuli

Siis silmasin seal ühte litsi,
kes ei löönud kartma üksi

Hüüdsin: "Tule lootsiks, Lilli,
vii mind dokki "Eesli talli",

seal lasen järel vaata vead,
täna joome veel, kas tead!"

Kui litsid kuulda said, et ma
üks jänki mahamaksuga,

ja tripis "Eesli Talli" just
ja taskus inglis-naelte last,

siis jooksivad mul kõik seal ringi,
säädsin neid kui pulmarongi

kõige suurem mul puksiiriks,
ise olin komandiiriks

Ei laeva'ga juhi Viru tots,
sest laevas maksab trossiots

Siis kärkisin: "Nordvest on kurss,
nüüd korraga kõik, käies marss!"

Siis läbi linna liikus salk,
see prostituudi vägev polk

Neid oli noori-vanu, kõiki,
mustlaseid ja juudi-tüüpi

Seal viisin neid kõik tropis sisse,
nii kui maski näitus messe

Seal laiali läks kõik see vägi
terve linna kuritõbi

Siis ehmatas kõik Metropool,
ja rahvas tungis ukse pool

Lõin letile viis pundi, plärts
"Mis maksab "Eesli Talli" kõrts?

et võiksid välja käia kõik,
kus ristiinimeste paik

Aga siin ma taha korra
täna teha veel Gomorra!

Nii palju naelu taskus mul,
võin uksed kinni lüüa küll.

Siin olgu viina nüüd kui merd,
üks hea päev meil kõigil kord!"

Siis algas pummelung mis veel,
pole nähtud viimse päeva eel.

Minu püksi pääsing käis - legoo!
Lõin selga hoosa kimanoo.

Ja siis kaks Klaara valget masti
keersin otse üles püsti,

näitsin kuidas Türgi moodi
lastaks Dardanelli loodi.

"Ja teised pange klaariks nüüd,
teen kordamööda kulditööd."

Sennil singid siidilehvis,
kleidid valmis põhirehvis.

kutsus: "Jänki, näita sina,
kuidas murtaks neegri nina."

Siis ütlin: "Tulgu kolmas veel,
kel kõige pikem, laiem keel,

kes onult noolib selgaroogu,
see saab neegri närvid hoogu."

Seal plaanid ette tegin neil,
mis pruugitakse välismail.

Kes proovi sai Itaaliast,
kes Kreekast, Portugaaliast,

kus lubatud on vaba löök -
ükskõik, kus auku kukub hoop.

Kuid kõige raskem üks metood
on üle ilma inglismood-

just kassapreili silme ees
olin püstijalu Lilli mees.

See mul ilmast soovis kadu -
ütles: "Kasi, lojus, kodu!"

Ma ütlin: "See mul nevermaind,
ei patus pööra mind su sõim.

Ma sulle õpetan kunsttüki,
Kuuba saarelt toodud triki,

millega ükskõik, mis mehe
meelita võid omaks kohe."

Ja parajasti siks-o-klokk
lõin preilile ka veel tu-blokk

Seal vintsi keersin ankrusse
kui musta söepunkrisse.

Ja hommikul siis madalalt
ma leidsin ennast voodi alt,

mul kadunud oli rahakott,
nüüd olin vaene nii kui rott.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

põhimõisted leiab siit: [www.nupuklubi.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lisan ka oma versiooni, millel erinevalt Lauri omast on õnnelik lõpp. Olin sunnitud ka kommentaarid lisama, sest väikelaevnikele vajalike teadmistega ei ole suurte ookeanilaevade meestel midagi peale hakata. Ainult ilmakaarte nimetused Nord-Ost-Süd-West on mõlematel ühised.
Jänkimehe laul1

Minu viimne laev oli inglisboks2
ja Tallinnas oli mahamaks
Läbi mitme konsulaadi3
paberid mul klaariks saadi
Nüüd oli tarvis teha liiku
läksin “Meremeeste Liitu”4
Uksest kolm või neli jaardi5
kargasin buffeti poordi6
Mul sinna sihtis kliiverpoom7
kus leti taga liikus daam
Ma sinna otsad8 kinni lõin
nii ligi haalasin9 kui sain
Siis lõin inglisnaela lauda
tasku jäi veel poolteist puuda10
Ütlesin -- mul on plent taim11
öö läbi pummeldada võin
Kas “Liidus” on teist jänkimeest
kes viina jooks berliinerist?12
Las tulla lugu “Tuljakit”
ja viina, rummi, konjakit!
Ise vaatsin kõrtsus ringi
nägin -- siin ei tule mängi
Paar pommi13 nurgas tukkusid
ja burshid13 õlut lakkusid
Kus on teil peidus päeva a’al
see hoorapunkri personaal?15
Prassida ei viitsi üksi
tooge mul paar väsind litsi16
Kus on teil Olgad, Vilhelmiined
ma teeks neist kõigist baleriined!17
Siis jooksivad kôik ooberid18
ja lippasid kõik looderid19
Tooma moosekandi koori
lõbunaisi tervet voori
Aga mul ei olnud aega oota
Raatust20 tahtsin minna vaatma
Kähku veidi auru tõstsin
kuus vôi seitse topkat21 võtsin
Täna tahtsin läbi linna
täies purjes uhkelt minna
Aga vaevalt uksest välja sain
kui jalust lengerdama22 lõin
Kõik uulits õõtsus udu sees
Kui logiköis23 Atlandi vees
Siis nägin nurgal punast poid24
kus sees müüs lehti vana nõid25
Vapralt hoidsin kurssi vesti
tõstsin lootsilipu26 masti
Siiski sattusin orkaani
näit’sin rahval’ uut Morgaani27
Need olid väiksed avariid
mis Narva maanteel maha jäid
Aga minnes üle Vene turu28
jalgu jäi mul kurgikäru
Siis ma kartsin, kas ei põrka
vastu pritsimaja nurka
Seal paksu rahvamurru sees
ma pautisin29, kaks vendrit30 ees
Môtlesin,et sõidaks lusti
lõikaks üle platsi risti
Aga liiga täis olin võtnud paagi31
pakpoord-jalg32 lõi sisse haagi
Siis juhtus veel üks õnnetus
mul ahtri sõitis omnibuss
Viskas vastu maja müüri
mis mul tagant lõhkus tüüri
Ja kõik mu uhke takelaas33
oli Vene turu ääres maas
Siis käpuli pidin vaat’ma kaarti
sest olin kaotanud farvaatri34
Politsei mind tôstis püsti
justkui mõlkis avaristi35
Tahtis võtta mind pukseeri
kongi poole kiskus vööri
Aga siis mul viha kerkis
seisin poksivalmis harkis
Rusikad ma keer’sin rulli
silmad tagurpidi jõlli
Ütlesin -- lase varvast, redu36
muidu saadan sul torpeedu!37
Siis kahvatasid kardavoid38
ja rahvas risti ette lôi
Silmasin seal ühte litsi
kes ei löönud kartma üksi
Hõikasin -- tule lootsiks39, Lilli
vii mind dokki40 “Eeslitalli”
Seal remontida saan vead
täna joome veel, kas tead!
Viru väravas meid oot’sid
litsid, maaklerid41 ja lootsid
Nad raha haisu ninna said
mind jälitasid justkui haid42
Seal oli naisi mitut marki
nii mustlase43 kui juudi44 sorti
Üks oli lausa neegri45 plaani
mokad rippusid tal maani
Kui litsid kuulda said, et ma
olen jänki mahamaksuga
Teel dokki “Eeslitalli” just
ja taskus inglisnaelte last46
Kogunesid kõik siis ringi
justkui Kihnu pulmarongi
Lilli hakkas mul pukseeriks
ise jäin ma komandeeriks47
Käskisin – nordvest on kurss
nüüd edasi kõik käies marss!
Nii läbi linna liikus salk
kui väljaõppind litsipolk48
Viisin kõik nad troppis sisse
kui maskeball vôi näitus-messe49
Seal vajus laiali see vägi
terve linna kuri tõbi
Lõin inglisnaelad letti plärts!
mis maksab “Eeslitalli” kôrts?
Siit võiksid välja minna kõik
see pole ristirahva50 paik
Sest et mina tahan korra
teha siin üks suur Komorra51
Nii palju taskus naelu mul
vôin uksed kinni lüüa küll
Nüüd olgu viina siin kui merd
ja lustis iga viimne mõrd!52
Siis algas pummelung53,
pole nähtud viimsepäeva eel
Mul pintsak-püksid läks legoo54
sain selga hoora kimanoo55
Pistsin vahelt välja masti
ja masti najal seisin püsti56
Näitasin, kuis türgi moodi
saab lasta Dardanelli57 loodi58
Kõik pange ennast valmis nüüd
teen kordamööda klaariks59 teid
Lillil olid püksid siidilehvis
kleit oli alt tal mitmes rehvis60
Kutsus -- tule näita sina
kui pikk ja must on neegri nina
Ütlesin -- tulgu kolmas veel
kellel kõige pikem keel
See las mul lakub seljaroogu
et saaks neegril närvid hoogu
Kõik plaanid ette tegin neil
mis nähtud kuskil väljamail
Kes tahtis, sai Ameerikat
kes Kreekat vôi Itaaliat
Kus golfimängus vaba nöök
ükskõik kus auku kukub löök
Kuid üle ilma igal pool
veel kestab vana inglis-mood61
Kui on soliidsemaid kliente
võid kokku lüüa hulga sente
Nüüd jäi mul saksa preili silma
ja jätsin Lilli kõigest ilma
See vihastas kui vana madu
ja mul kõrtsist soovis kadu
Ma ütlesin -- oh kulla kaim
ei patust pööra mind su sõim
Ma näitasin sul kunstitükke
Kuuba saarelt toodud trikke
Millega ükskõik mis mehe
omale võid saada kohe
Nüüd olen saksa preili mees
ja ära seisa tee peal ees
Tal on siin korter lähedal
sinu koht on Virus kangi all
Its taim tu fakk, lets kõu tu fakk62
meil andke kaasa eht konjakk
Et parajasti tuu o klokk63
võiks teha voodis veel üks grokk.64

Kommentaarid:
1 jänkimeesteks hüüti välismaa laevadel sõitvaid meremehi. Evald Tammlaan võttis selle
endale ka kirjanikunimeks.
2 box (ingl. k.) = karp, kast. Meremehed nimetasid laevu kastideks. Inglise kastidel maksti
kõige paremat palka.
3 konsulaat = välisriigi esindus saatkonna puudumisel.
4 asus Ahtri tänaval.
5 jard = 0,914 m (pikkusmõõt Inglismaal ja USA-s).
6 poord = laeva parras allpool reelingut.
7 kliiverpoom = purjelaeva ninast väljaulatuv ümarpalk, kuhu kinnituvad kliiverpurjed.
8 otsad = trossid-köied laeva kinnitamiseks kai äärde.
9 haalama = vintside abil laeva vastu kaid tõmbama.
10 kuna 1 puud = 16 kg ja 1 kg=2,5 naela, siis jäi taskusse veel vähemalt 60 naelsterlingit.
11 plent time(vigases ingl. k.) = küllalt aega. Õigem oleks öelda “plenty of time”.
12 berliineriks hüüti kõrget õlleklaasi. Lõuna-Saksamaal eelistati õllekannu ( Schoppen)
13 pomm = ajutiselt töötu meremees, kes tegeles ”pommimisega”.
14 bursh = korporatsiooni kuuluv üliõpilane.
15 personal = klientide teenindamiseks palgatud isikkooseis.
16 lits = emantsipeerunud, kompleksivaba naisisiku halvustav nimetus.
17 baleriin = balletiteatri laval esinev vastava ettevalmistusega artist.
18 Ober (saksa k.) = ülemkelner.
19 Lodõr (vene k.) = logard, päevavaras.
20 raatus = raekoda. Raatust vaatama minna vihjab selle lähedal asunud “Eeslitalli” kõrtsile.
21 topka = stopka (vene k.) -- väike viinapits.
22 lengerdamine = laeva õõtsumine külglaines.
23 logiköis = sõlmedega köis laeva kiiruse mõõtmiseks.
24 poi = silindrikujuline ankurdatud meremärk.
25 mõeldud on ajalehekioski Narva mnt. ja Mere puiestee nurgal.
26 lootsilipp = kollaste ja siniste püsttriipudega lipp. Signaallipuna tähendab veel ka G-tähte.
27 Morgan,Henry = kuulus Kariibi mereröövel XVII saj. Kuninganna Elizabet I andis talle
aadlitiitli, et ta edaspidi rööviks ainult Hispaania laevu.
28 Vene turg = praegune Viru väljak ja Tammsaare park
29 pautima = vastutuult liikuvat purjekat uuele halsile pöörama.
30 vender = trossidest punutud matt laevaparda ja kai vahel, vendriteks nimetasid mere-
mehed ka oma kämblaid.
31 paak = laeva sisseehitatud vedelkütuse või magevee mahuti.
32 pakpoord = laeva vasak pool.
33 taglas = laeva purjestus koos kõige juurdekuuluvaga.
34 farvaater = laevatee, vaba sõiduvesi.
35 avarist = avarii läbiteinud laev.
36 redu = tegusõnast “redutama” tuletatud nimetus argpüksi kohta.
37 torpeedo = sigarikujuline liikurmürsk vaenlase laevade õhkimiseks.
38 kardavoi = politseiniku rahvakeelne nimetus. Tuleneb venekeelsest sõnast “gorodovoi” =
= linnavaht.
39 loots = kohaliku sõiduvee eripärasid tundev kapteni nõuandja.
40 dokk = rajatis laevade ehitamiseks ja remondiks.
41 maakler = rahaliste tehingute vahendaja.
42 hai = kõhrkalade klassi varilõpuseliste seltsi kuuluv suur röövkala.
43 mustlane = romide rahvusesse kuluva isiku vananenud nimetus, mille kasutamine on
kaasajal keelatud.
44 juut = erilist ärialast võimekust omav isik. Rikas blondiin on seega “valge juut”.
45 neeger = mustanahaliste rassi kuuluva isiku vananenud nimetus, mille kasutamine on
keelatud.
46 last = laeva laadungiks olevad materjalid või kaubad.
47 komandör = väeüksuse juht või sõjalaeva kapten.
48 polk = väeüksus slaavi riikides. Vastab ligikaudu rügemendile lääneriikides.
49 Messe (saksa k.) = suur kaubanduslik näituslaat.
50 ristirahvas = väikesearvuline osa maakera elanikke, kes ei ole ei moslemid, budistid ega
taoistid.
51 Komorra = Piiblist tuntud linn oma elanike kõlvatu elu poolest.
52 mõrd = lehtrikujulise avaga kooniline kalapüünis.
53 Bummelung (saksa k.) = pidu rohke alkoholi tarvitamisega.
54 legoo = käsklus kraanajuhile “kiiresti alla lasta”.
55 kimono = lahtiste hõlmadega jaapani päritoluga riietusese.
56 vihje Saaremaal levinud naljale -- kui vindine mees pissides kõikuma kipub, siis öeldakse
talle -- mis sa kôigud, endal kang peos, hoia kangist kinni!
57 Dardanellid = väin Mustast merest Vahemerre.
58 lood = seade mere sügavuse mõõtmiseks.
59 klaariks tegema = ettevalmistused laeva mereleminekuks.
60 rehv = purjepinna vähendamiseks purje alumise ääre üles sidumine.
61 Vahemere-äärsed rahvad kasutavad nimetust “inglise” asja kohta, mida inglased ise
nimetavad “misjonäri”.
62 eesti keeles nii ropusti ei räägita, peab jääma tõlkimata. Eesti keel on ju ikkagi kultuurkeel.
63 two o`clock (ingl. k.) = kell kaks.
64 grokk = rumm vôi konjak segatult kuuma kohviga.

Peangi kohe alustama vigade parandusega -- nimelt sõna "bursh" järel peab olema kommentaari number 14.
Originaalteksti sain ühe mehe paberite hulgast, kes oli mereväe ajateenistuses 20-ndatel aastatel miiniristlejal "Vambola". Tekst oli trükitud kirjutusmasinal läbi lilla kopeeri, iga lehe nurgas pitsat tekstiga “Tallinna Mereväe Ekipaazh”. Lehtede tagaküljele oli löödud nagu prooviks kummitempliga “Miiniristleja “Vambola” kompanii linnaluba” poole lehekülje suurusi blankette, kuid need olid nimede, kuupäevade ja kellaaegadega täitmata, olemas ainult aastaarv 1928.

Kahju, et Untsakad laulu niimoodi ära solkisid, teksti ära nudisid ja valisid vale meloodia. Ja ometi oli õige viis neil otse nina all -- ise laulavad nad "Laimjala pullilugu", mis ongi "Jänkimehe laulu" õige viis, vähemalt nii kuulsin ma lapsepõlves vanu merekarusid seda laulmas. See ongi saarte peal sama värsimõõduga külavahelaulude puhul laialt tarvitusel olnud viis, näiteks "See Muhu saare mullapind" (laulnud Marko Matvere) jpt.
Untsakad kaverdasid Esimese Maailmasõja sõdurite marsilaulu "Mademoiselle From Armentieres" koos parlevuu-refrääniga, mis on pehmelt öeldes sobimatu vigast inglise keelt spiikiva jänkimehe suus. Originaali on juutuubis laialt saadaval kõiksugustes variantides.

Ma ei ole küll peale Untsakate "parlevuu" lauluviisi (mälujärgi olen küll üht teist laulu Kuusalus selle viisiga kuulnud) inglisboksi-lauluga ühe pannud olevat ent ma olen peaaegu kindel, et nad seda varianti ise ei leiutanud.
Nt. Soomes on parlevuu-viis samuti mitmel puhul kasutusel.

Kukerpillid laulsid samuti inglisboksi, neil oli küll saare-viis. Põhiline laulu levikuala ongi, vähemasti minu andmetel, Saaremaa. Ent lauldud on teda üle Eesti siin-seal mitmete viisidega, milline neist "õige" on? Ma arvan, et kõik.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aga ega Sa Uve ju ei tea oletatavasti Saaremaa päritolu laulu "mõlemad me moonamehed, paksu parunit me teenime.." laulu juuri?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Uve!

Ära tule siin Untsakaid siunama.
Mina kuulsin selle laulu oma sugulaselt, kelle isa oli põhjarannikul Kunda kandis piirituselaeva kapten. Ja nemad seal just nii seda laulsid, SELLE VIISIGA!
Teksti sai tõesti kärbitud, sest lugu oli sama pikk kui siin, lisaks veel rea kordustega, nii et plaadile olekski täpselt 1 lugu mahtunud!
Me reeglina ei pane sõnu ja viise vägivaldselt kokku!
Tegemist on väga tuntud lauluga, Saaremaal võidi seda tõesti teise viisiga laulda ja kui tähelepanelik raadiokuulaja on tähele pannud, siis "Kukerpillid" laulavad seda veel 3-nda viisiga. Ja ma olen raudpolt kindel, et oli veel 4 ja 5 viis ka:)

Kõige ebaadekvaatsem väljend rahvamuusikas on: ÕIGE VIIS:)

Aga üldiselt on mul hea meel, et Untsakate näol on siiski tegemist bändiga, kse laulab kõiki lugusid ainult õigete viiside peal ja ainult õigete sõnadega:)



Muudetud 1 korda. Aeg: 27.10.14 21:10 kasutaja: Wiking poolt.

Siin allakirjutanu on igaljuhul neljanda viisi mees, küll saarepärasema..

Aga põhjarannik, parlevuu, Kunda, Kuusalu ja Soome liin klapib igatepidi!

Siin põkkuvad rahvalikud ja teaduslikud vaatevõimalused -

1.ainus ja õige on see, mis on siin meie külas (a'la - teise küla ussisõnad ju ei toimi, sest nad ütlevad seda valesti)
2.ainus ja õige on see, mis on selle laulu algupära (keksumäng leiutati keltide pool, järelikult Euroopa varjandid on täiesti valed)
3.ainust ja õiget ei ole, sest algupärasuste ja "meie külade" paljusus on loendamatu. (parem on laulmata jätta et mitte esimese ja teise punkti teoreetikuid mitte häirida)

Kõik punktid on õiged ja valed samaaegselt.

Et kui algus oli kõik puudu ja nüüd kõik üle, siis tegelikult on ju kõik üle. :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Soome parlevuu salvestati vist esimest korda 1962:
[www.fono.fi]
Neetud, mul on laulikud kolimise tõttu kõik kastides, paaris soome meremehelaulikus olid küll mingid teised parlevuusõnad..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kapteeni kattoo (Kiinan Pelastusarmeijassa)

Kiinan pelastus armeijassa
paarlevuu
riisiä syödään,
rumpua lyödään
kaiken yötä
tehdään työtä
inkke pinkke paarlevuu

Kapteeni kattoo purjeen takkaa
kun perämies pussaa (nussii) kapteenin akkaa

Kapteeni kattoo purjeen takkaa
eikö se perämies koskaan lakkaa

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

>
> Et kui algus oli kõik puudu ja nüüd kõik üle, siis
> tegelikult on ju kõik üle. :)


:)

Wiking kirjutas:
-----------------------------------------------Mina kuulsin selle laulu oma sugulaselt, kelle isa
> oli põhjarannikul Kunda kandis piirituselaeva
> kapten. Ja nemad seal just nii seda laulsid, SELLE
> VIISIGA!


Hoplaa! Leidsin just kodulindistuse kus Inglisboxi lauldaksegi parlevuu viisiga. Tõsi-tõsi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Wiking kirjutas:
-----------------------------------------------Mina kuulsin selle laulu oma sugulaselt, kelle isa
> oli põhjarannikul Kunda kandis piirituselaeva
> kapten. Ja nemad seal just nii seda laulsid, SELLE
> VIISIGA!


Hoplaa! Leidsin just kodulindistuse kus Inglisboxi lauldaksegi parlevuu viisiga. Tõsi-tõsi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

:)

Pole just eriline merelaulude tundja...kui "saksa mage" välja arvata. Aga kuna laul kurgikärust, mis jalgu jäi Vene turgu ületades, kuulus minu isa teatud päevade repertuaari ( napsisuse eelviimane aste, viimases astmes juhatas ta saksa keeles õhutõrjetuld ja oli täitsa omas maailmas), siis meenub, et ta laulis seda laulu pea et Untsakate viisil, pisut aeglasemalt ja jorutades...aga ega ta eriline laulumees polnud. Mulle endale on see viis tundunud suguluses olevat ühe vana traditsionaaliga.
Everybody Loves Saturday Night
Everybody Loves Saturday Night
Everybody, Everybody, Everybody, Everybody
Everybody Loves Saturday Night
(Nigerian: )
Bobo waro ferro Satodeh
Bobo waro ferro Satodeh
Bobo waro, Bobo waro, Bobo waro, Bobo waro
Bobo waro ferro Satodeh
Inlisebox peaks pärit olema vähemasti kolmekümnendatest, kui mitte varasemast. Laupäevaöö laul aga sai kuulsamaks alles viiekümnendatel. Teisalt - kes teab kuskohalt meremehed selle viisijupi üles korjasid ja millal? Lõppude lõpuks said ju ka Belafonte sisselauldud Trinidadi ja Jamaika meloodiad - kalipsod ja rumbad- tuntuks alles kuuekümnendatel, mõnegi loo algupära aga on tuvastatav kolmekümnendaist-neljakümnendatest. Võta nüüd kinni...Kõik on vaid oletus.

Ivo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Inlisebox peaks pärit olema vähemasti
> kolmekümnendatest, kui mitte varasemast.

Laulurein, eht Rein Õige Saaremaalt Taritu külast olla ka seda laulu laulnud väidetavalt. Tema viskas aga lusika nurka juba 1913.

> Laupäevaöö laul aga sai kuulsamaks alles
> viiekümnendatel. Teisalt - kes teab kuskohalt
> meremehed selle viisijupi üles korjasid ja millal?

Rahvalauludel ei ole viis ning sõnad tavaliselt omavahel seotud, sellest ei saa midagi järeldada. Sõnad ja fraasid jäävad oluliselt rohkem meelde.
Samuti kirjutati üksteiselt laule kladedesse ümber (Uve mainitud lilla kopeer - isegi siis võibolla mitu koopiat korraga), järgmine hetk oli viis meelest läinud, laul ja kindlasti ka lauluga seotud mälestused sundisid ent sõnu uuesti üles võtma - lauldigi laulud maha mõne kohaliku külalaulu viisil või laenati uuem ja popim viis. Laul sai uuesti tuntuks ja elas mitmes eri kandis erineval moel edasi.
Võib isegi öelda, et sõnadel ja esitustaval oli aegu tagasi laulus oluliselt suurem roll kui viisil. Laulu tegemine tähendas tavaliselt uute sõnade väljamõtlemist juba tuntud viisile. Luuletajate pooltki anti välja luulevihikuid, pealkirjastatuna "Laulud" "Laulik" vms. kuigi luuletustel viise ju ei olnud..
Praegusel ajal.. on muidugi väga mitut moodi. Oleme harjunud, et tekst ja meloodia on omavahel seotud (kusjuures tähtsam on meloodia algupära) ja esitustava ei mängi mingit rolli. Kui räppar räpib Led Zeppelini laulu, jääb laul ikkagi Zeppelini lauluks, kui mõnele välismaa popmeloodiale on tehtud uued sõnad ning seade, mängitakse saates "Koopia ja Originaal" nad ikkagi koopia ja originaalina..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[youtu.be]

"Näitus-messe" - täna küsiti selle kohta, selgub et laul on populaarne. Siin ei ole sõna käänatud, varem öeldigi saksapäraselt, mitte "näitus-mess" vaid "messe".
Nt:
/../
Et kõiki kodanikke kodumaa kaupade tarvitamisele õhutada ja nende häädest oma­ dustest õiget ja asjalikku pilti pakkuda ning arusaamist luua, selleks korraldatakse Tallinnas näitus-messe ajal 14.—21. juunini s. a. n. n. „Eesti nädal."/../ (Vikerkaar 1924 nr24)

/../
Tallinna Näitus-Messe 1924. a. Tõõstuskaubandusline näitus-messe peetakse Tallinnas 14—25- juunini k. a. ära.
Näitus-messel võivad esineda niihästi Eesti kui ka välisriikide töösturid
Näitus-messe aeg on nii valitud, et osavõtjad võivad ka Eesti naaberriikide messedest (Helsingis 1-6. juulini, Riias 20 juulist 5 augustini) osa võtta.
/../ (Eesti Majandus 1924 nr8)


***

see "maski" enne seda jääb ka mulle arusaamatuks, võimalik, et seal on olnud, nagu Uve toodud variandis "maskiball" või nagu on ühes teises variandis "maskis näitus-messe". Või on seal olnud mingi meremeesteslängi sõna, mis on "tõlkes kaduma läinud".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _