:: Tsiteeri ::
Teema: Kui Heering elas kuival maal
Artur tahtis veel heeringalaulu.. tänu vanale multikale teavad seda kõik :)
:,: See oli ennemuistsel aal
kui heeringas elas kuival maal :,:
:,: Ta hoidis ennast eemal veest
ja teda peeti kassi eest :,:
:,: Sel ajal sool oli kallis kraam
kolmsada kuldnat maksis aam :,:
:,: Siis kaljas kahe mastiga
läks teele soolalastiga :,:
:,: Seal laeval oli heeringas
kes hiiri-rotte hävitas :,:
:,: See heeringas oli maiasmokk
tal maitses hästi soolavakk :,:
:,: Ta näris soola hoolega
siis mõlema suupoolega :,:
:,: Ei pannud süües tähele
et näris augu laevasse :,:
:,: Siis kaljas kahe mastiga
läks põhja soolalastiga :,:
:,: Siis vana Neptun vihastas
ja ütles: “Kuule heeringas :,:
:,: et kaljasesse augu sõid
ja uue laeva põhja tõid :,:
:,: see karistuseks pead sa
nüüd merevee sees elama :,:
:,: Sind merest kinni püüetaks
ja tünni sisse soolataks.” :,:
:,: Sest ajast tõsilugu see
on merevesi soolane :,:
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:,: See oli ennemuistsel aal
kui heeringas elas kuival maal :,:
:,: Ta hoidis ennast eemal veest
ja teda peeti kassi eest :,:
:,: Sel ajal sool oli kallis kraam
kolmsada kuldnat maksis aam :,:
:,: Siis kaljas kahe mastiga
läks teele soolalastiga :,:
:,: Seal laeval oli heeringas
kes hiiri-rotte hävitas :,:
:,: See heeringas oli maiasmokk
tal maitses hästi soolavakk :,:
:,: Ta näris soola hoolega
siis mõlema suupoolega :,:
:,: Ei pannud süües tähele
et näris augu laevasse :,:
:,: Siis kaljas kahe mastiga
läks põhja soolalastiga :,:
:,: Siis vana Neptun vihastas
ja ütles: “Kuule heeringas :,:
:,: et kaljasesse augu sõid
ja uue laeva põhja tõid :,:
:,: see karistuseks pead sa
nüüd merevee sees elama :,:
:,: Sind merest kinni püüetaks
ja tünni sisse soolataks.” :,:
:,: Sest ajast tõsilugu see
on merevesi soolane :,:
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: herring
Kas võib vastata tõele, et Artur Rinnele, kes tolle laulu kuulsaks laulis, kirjutas selle laulu Tiiu Targama? ( [et.wikipedia.org] [www.ra.ee] ) Nii märgib nimelt Viive Ernesaks 1999 a. "Muusikalehes" nr. 6/7 lk. 6
Aegamööda tekst kohendus vist ise-enesest, sest lauluvihus "Lemmiklaulud 6" (1940) on tekst veel selline:
Miks merevesi soolane?
See oli üsna vanal a'al
Kui heering elas kuival maal.
Ta hiiri rotte püüdis sääl.
Ja peeti kassi asemel.
Kord kaljas kahe mastiga,
Sääl sõitis soola lastiga
Sel ajal sool oli kallis kraam
Ja sada guldnat maksis aam.
Sel laeval oli heeringas,
Kes hiiri rotte hävitas
See heering oli maiasmokk
Tal meeldis väga soolavakk.
Ta pures kahe poolega
Sääl soola suure hoolega
Ja ei pannud seda tähele
Kui näris augu laevasse.
Siis kaljas kahe mastiga
Läks põhja soola lastiga
See peale Neptun vihastas
Ja heeringale käratas:
"Et kaljasesse augu sõid,
Ja uue laeva põhja tõid
See karistuseks pead sa
Nüüd merevees ka elama.
Sind merest kinni püütaks
Ja tünni sisse soolataks"
Sest ajast üsna tõeste
On merevesi soolane.
Laulu inspiratsiooniks võis olla Jųrgen Engebretsen Moe variant Norra muinasjutust "Kvernen som maler på havsens bunn", mis ilmus meil aastal 1904 J. Ploompuu (Jakob?) toimetatuna ja tõlgituna Moe raamatust "I bronden og i tjernet, 1851." (huvitav on see, et sel raamatul on tagalehel: hind 3 kop. kuid lehes reklaamitakse seda kümnekopikalise raamatuna)
See muinasjutt ei ole küll heeringast, vaid mere põhjas jahvatavast soolaveskist. Jutt laevast, mis ääreni soola täis on ning merepõhja vajub koos soola jahvatava veskiga, on meilegi jõudnud (võimalik, et raamatu vahendusel):
[saaremaa.folklore.ee]
[www.luts.ee]
Laul Rinne esituses (jälgige sõnu, laul asub originaali ja praeguse variandi vahel): [www.youtube.com]
Kõige tuntumad sõnad on aga Elbert Tuganovi multifilmist "Eesel, Heeringas ja Nõialuud" aastast 1969 (kuigi ka siin on põnevaid avastusi).
[etv2.err.ee]
_____________
Mis veel?
August Jakobson on näitemängus "Ehitajad" (Looming 2, 1950) heeringalaulu natuke "murdnud":
/../
VAHTRIK (väikest kasvu, tedretähniline, suurte prillidega poiss; seab kapten Liivaku ilaual midagi korda, laulab ise — matkides kapten
Malmi ˛argooni — koomiliselt asjaliku häälega):
:,:See juhtus ennemuistsel o'al,
et heering elas kueval moal:,: —
:,: ei huolind ta suurt mereve'est
ja teda peeti kassi e'est...:,:
/../
:,:Kord kaljas kahe mastiga
läks merel suolalastiga :,: —
:,; tal tuul oli' takka, te'e oli' hea,
ta lahest välja jöudis pea...:,:
/../
:,: Siis heering hirmsa vembu löi,
ta laeva küljed läbi söi...:,:
:,:Ja kaIjas kahe mastiga
läks pöhja suolalastiga ..:,:
/../
Kas Jakobson põimis näitemängu juba folkloriseerunud variandi või murdis ta laulu ise. Või pole esimene väide ses postituses siiski õige ning vähemalt tekstis on laul juba varem olemas olnud? Neptun ütleb siiski, et vist mitte :)
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Aegamööda tekst kohendus vist ise-enesest, sest lauluvihus "Lemmiklaulud 6" (1940) on tekst veel selline:
Miks merevesi soolane?
See oli üsna vanal a'al
Kui heering elas kuival maal.
Ta hiiri rotte püüdis sääl.
Ja peeti kassi asemel.
Kord kaljas kahe mastiga,
Sääl sõitis soola lastiga
Sel ajal sool oli kallis kraam
Ja sada guldnat maksis aam.
Sel laeval oli heeringas,
Kes hiiri rotte hävitas
See heering oli maiasmokk
Tal meeldis väga soolavakk.
Ta pures kahe poolega
Sääl soola suure hoolega
Ja ei pannud seda tähele
Kui näris augu laevasse.
Siis kaljas kahe mastiga
Läks põhja soola lastiga
See peale Neptun vihastas
Ja heeringale käratas:
"Et kaljasesse augu sõid,
Ja uue laeva põhja tõid
See karistuseks pead sa
Nüüd merevees ka elama.
Sind merest kinni püütaks
Ja tünni sisse soolataks"
Sest ajast üsna tõeste
On merevesi soolane.
Laulu inspiratsiooniks võis olla Jųrgen Engebretsen Moe variant Norra muinasjutust "Kvernen som maler på havsens bunn", mis ilmus meil aastal 1904 J. Ploompuu (Jakob?) toimetatuna ja tõlgituna Moe raamatust "I bronden og i tjernet, 1851." (huvitav on see, et sel raamatul on tagalehel: hind 3 kop. kuid lehes reklaamitakse seda kümnekopikalise raamatuna)
See muinasjutt ei ole küll heeringast, vaid mere põhjas jahvatavast soolaveskist. Jutt laevast, mis ääreni soola täis on ning merepõhja vajub koos soola jahvatava veskiga, on meilegi jõudnud (võimalik, et raamatu vahendusel):
[saaremaa.folklore.ee]
[www.luts.ee]
Laul Rinne esituses (jälgige sõnu, laul asub originaali ja praeguse variandi vahel): [www.youtube.com]
Kõige tuntumad sõnad on aga Elbert Tuganovi multifilmist "Eesel, Heeringas ja Nõialuud" aastast 1969 (kuigi ka siin on põnevaid avastusi).
[etv2.err.ee]
_____________
Mis veel?
August Jakobson on näitemängus "Ehitajad" (Looming 2, 1950) heeringalaulu natuke "murdnud":
/../
VAHTRIK (väikest kasvu, tedretähniline, suurte prillidega poiss; seab kapten Liivaku ilaual midagi korda, laulab ise — matkides kapten
Malmi ˛argooni — koomiliselt asjaliku häälega):
:,:See juhtus ennemuistsel o'al,
et heering elas kueval moal:,: —
:,: ei huolind ta suurt mereve'est
ja teda peeti kassi e'est...:,:
/../
:,:Kord kaljas kahe mastiga
läks merel suolalastiga :,: —
:,; tal tuul oli' takka, te'e oli' hea,
ta lahest välja jöudis pea...:,:
/../
:,: Siis heering hirmsa vembu löi,
ta laeva küljed läbi söi...:,:
:,:Ja kaIjas kahe mastiga
läks pöhja suolalastiga ..:,:
/../
Kas Jakobson põimis näitemängu juba folkloriseerunud variandi või murdis ta laulu ise. Või pole esimene väide ses postituses siiski õige ning vähemalt tekstis on laul juba varem olemas olnud? Neptun ütleb siiski, et vist mitte :)
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: herring
Aga tuleb välja, et rahvaliku viisiga Tiiu Targama laulu kuulsaks ei laulnudki Artur Rinne vaid "Laulvad Seilorid" 1940 aastal, kellest on juttu siin:
[meestelaul.metsatoll.ee]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
[meestelaul.metsatoll.ee]
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
Postita
