Hei Timo!

Ega Sa ju ei taha seda vaimukat lugu siia postitada? ;)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Näis, palju jõuab enne , kui rongile jooksen.

Salvestanud H.Tampere (1962) RKM, Mgn, II 734c
Lauld on siis üks Manitski Jaane - eestistatult Kristjan Kiviloo (Pime Jaan), kelle kuulsam lugu on "Tule aga mulle tuisurille ...".

:

"No, eks siel oli neid enne Viinistul oli niisugust vanempi mehi jälle. Nemad ju riimisid. Nemad ikka tegid nendest laulud siis veel ringi ja ümber kõik. Jälle siis jälle pärast seda, kui see riid vast niisugune oli siis tehti laulud jälle ja lauldi noh. Mina siis ikke jälle ja mina jälle õppisin, siis sain jälle õppida. Ja mul oli nüüd ka siis hea pea, ma jälle korra kuulsin juba mul hakkaski pähe."


Sie Veneküla poiste pietud nõu, ei toonud nende nimel au.

Nad Viinistulle kõndisid, kus kuuris pillid mängisid.

Sie oli'ga Kuja sulane, noor vändrik silmist punane.

Sie Kopli'ga Mooses pikk ja pien, ja nii't kui külmast võetud sien.

Oh võtkem teibad aia siest, ei meie karda ühtki miest.

Kui meie'ga poisid seda näid, siis andsivad neil vastu päid.

Siis Mooses pere õue sai, kus teivastega tehti pai.

Toast tuli välja peremies, ja vahtis ringi õue sies.

Poisid sie teil ead ei tähenda, mina palun aga peksu vähenda.

Siis poisid'e peksu jätsivad ja õuest välja läksivad.

Oh neiu'ga Juuli armas, nuor, mine kutsu kambrist naabri huor.

Siis Marja'ga tuli nii kui lind, et raskelt tõusis tema rind.

Oh Mooses, Mooses, pikk ja suur, kui väga paistes on sinu puur.

Siis jääti'ga heast ja anti suud ja Mooses katsus ... (parandab) komu luud.


"... Üks sana on jälle viel, ma seda ei taha - selle jätame."

Kirjaviis pärineb põhiliselt E. Tamperelt.
Mina kirjutaks rannakeelt ehk teisiti.

Igat rida korratakse teisel viisil. (Pane see karude lugu siie järgi, siis rahvas teab viisi kah.)

viis on teisenenud laulust "Joosepi laul" 1860 a. Jannseni laulikust "Eesti laulik : 125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad", ilmselt saksa viis (Omas noores lapsepõlves vaga isa silma all olin mina karja hoides väga rõõmus juudamaal..)
laulikuga käis ka kokku noodiraamat, kus on võimalik alge, kui on soovi, võin kodus ülevaadata.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Samad tegelased ning talud on jõudnud teisegi laulu sama viisi peal, mida 1962 mäletasid Aliide Salström ning Kristjan Kiviloo.

viited:
RKM, Mgn. II 800 h < Tallinn pärit /Kuusalust/ - H. Kokamägi < Aliide Salstrom, 68 a. (1962).

RKM, Mgn. II 734 b < Harju raj., Loksa kn., Turbuneeme k. /Kuusalu/ - H. Tampere < Kristjan Kiviloo, 68 a. (1962).

***

..mina kuulsin seda laulu esmalt Kristiina Ehina käest Sinimaniseele hiilgeaegadel ning kuna ta oli tol ajal üsna lauldud laul, sai ta ka "Külalaulikusse" erinevatest kogutud riismetest kokku:

:,: See oli külmal küünlakuul,
kui puhus vali põhjatuul. :,:

Ei olnud hülged veel sel teel,
vaid karud jõudsid enne veel.

Nad Pärispääle ruttasid
kus rahvast vastu võttasid.

Sääl Kullil trummi kummiti
ja Kuja Els seda kuulda sai.

Siis joostes tuli Kuja Els
ja joostes seelik lõi temal kell.

Mis kurat meie lauda sees,
ei sigi loomad selle sees.

Siis Sinikuni palus kõigest väest
ju oma halli oina eest.

Tema Teedul arstis peremeest,
ai nõidust raipe kere seest.

Karud ei tahtnud lauta minna,
küsisid enne ette hinna.

Kel pold rubla tasku sees,
sel sukad-kindad käisid eest.

Tema segas aga vett seal kapa sees,
kus karu karvad märgiks ees.

Ta käskis seda vett seal hoida,
ja sellega veel peremeest võida.

***

Need kaks laulu sündisid ilmselt 20 saj. algul Pärispeal, Kopli Mooses on tõenäoliselt Moses Lillepiska, Eltsusid on Kuja talus mitmeid olnud, jääb teadmata. Juuli profiili sobiks ehk Juuli Johanna Walk Kuja talust. Lindholmide peres oli üks Maarja, võimalik, et tema. Talunimed on kõik kenasti Pärispealt esindatud, ainult Sinikuni on nimi, millele ma paika ega isikut ei leidnud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kas sa panid siin nüid pime-Juani (KristJaani) ja Aliide laolud iluste kokku vai? ma ise enamb hiast ei mälästa, kuda nad õiete olivad. aga ehk oled nõnna hia ja paned KristTiina sõnad kua seie kirja, Laurid poissi, mida sama viie pial laulda!

See Kristjan Kiviloo (sünd. Kristjan Manitski) oli ainult rahvasuus Jaan (kõik Kristjanid olid rannas Jaanid). Eestistatud oli ainult perekonnanimi.

Rahvasuu räägib, et Pärispeal elanud randrüütlid (piirivalvurid), kellelt Pärispea poisid vene keelt õppisid. Kui Viinistu ja Pärispea poisid riidu läinud, siis hakatud sõimu pärast Pärispead Venekülaks hüüdma.

Rannakeeles oleks see laul niisugune:

Sie Venekülä poissije piedud neu
ei tuon'd neije nimel au.
Nie Viinistülle kondisid
ja kuuriss pilli mäŋŋisid.

Sie oli’ga Kuja sulane,
nuor väntrik, silmist punane.
Sie Kopli’ga Muoses, pikk ja pien
Ja nindagu külmäst uedud sien

Oh ottagem teibäd aja siest
Ei meie karda ühtägi miest.
Ku meie’ga poissid sidä näid,
Siis ansid näille vasta päid.

Siis Muoses pere oue sai
Kus teibäjegä tehti pai.
Tuast tuli väljä peremies
Ja vahtis riŋŋi oue siess.

Poissid sie teil hüäd ei tähändä,
Minä palun vade peksu vähändä.
Siis poissid’e peksu jättäsid
Ja ouest väljä tottasid (rannakeelne "menid" ei riimuks eelmise reaga).

Oh neiu’ga Juuli armas, nuor,
Mene kutsu kamprist naapru huor.
Siis Marja’ga tuli nindagu lind,
et raskald touses tämä rind.

Oh Muoses, Muoses, pikk ja suur,
kui väägä paistes on sinu puur.
Siis jääti’gä hüäst ja anti suud
Ja Muoses katsus komu luud.

minu mälestamist mööda õld täma pime joo sündymisest saate. kutsutu Pime Jaanist. neije kodo tulled joga lailised teelised öö majalle ninq Jaan õpind noije põlvide pääll istudes palj võõra maa laulu. täma on lauland ranna keele lisast veel ka soome ja sise-maa rahva keele. nii algab "tule mulle tuisurille" ranna keele, aga lõpeb Viru maakeeliste virsudega



Muudetud 1 korda. Aeg: 26.09.20 21:40 kasutaja: Timo poolt.