Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Tule minu iltaje istumaie
Mina ei leid küll Väiksest Murdesõnastikust "püör"a tähenduseks mingeid mutukaid.

Küll oli põhjarannal kuni vadjani selliseid sõnu tarvitatud "käi"a(kivi) tähenduses. "pörrät" oleks olnud "tuust"id.

Kas Jaanil on täpsemaid vihjeid?
01.04.08, 09:29
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Lisan lingi
[www.eki.ee]


Miskipärast ma ei saa enam kirjutatut parandada.
01.04.08, 09:34
Jaan Sarv









Sõnumeid:67
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Sain sellise vastuse:
teil on püöräd pöüvä päällä" > "pöürik" on Kuusalus "putukas" ja "pöüring" on Kuusalus "halb inimene" (Väike murdesõnastik II, lk. 293).
Järgnevatest paralleelvärssidest lähtudes peaks siin olema "putukas" - teil on putukad laua peal, hundinahk on ukse ees jne., ühesõnaga - räpane ja kahtlane kodu!

Raamatust leidsin ka sama tähenduse üles.
01.04.08, 11:16
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Tõesti:

pöürik "<putukas
Kuu
pöüring "halb inimene
Kuu
pöürügäs "sitasitikas
Kuu
pöürüksis "<pahuksis
Kuu
pöürüllä "<kohevil
Kuu
pöürüstämä "altkulmu vaatama
Kuu
sittapöürjäs "sitasitikas
Kuu
01.04.08, 21:11
Alo

Avatar








Sõnumeid:11
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Kui kellelgi mahti, siis ehk saab ka laulu sõnad siia visata.
Hüva aasta lõppu!
31.12.13, 18:38
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
see on Lahemaa laulude raamatus
31.12.13, 23:12
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
H IV 7, 537/40 (37) < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Ann Tootsel (1895 (kogutud), 1896 (saadetud))
Neitsikäne noorukane:
Tule minu' hilda istumaie,
Videliku' veetamaie:
Ei mina tohi teile tulla
Teie kuoera haukub minda: -
Oh sina hullu noori neidu
Ei kuoera sinuda haugu:
Kuoera haukub kondijaida
Üle ouve hulkujaida. -
Neitsikäne noorukane
Tule minu' hilda istumaie
Videliku veettemäie. -
Ei mina tohi teile tulla
Teie kana kaarub minda
Oh sina hullu noori neidu
Ei kana sinuda kaaru
Kana kaarub kukkesida.
Neitsikäne noorukane
Tule minu' hilda istumaie
Videliku veettemäie.
Ei mina tohi teile tulla
Teie lehmä ammub minda:
Oh sina hullu neitsikäne
Ei lehmä sinuda ammu
Lehmä ammub lüpsijädä
Roga toorvi tostijaida. -
Neitsikäne noorukane
Tule minu' hilda istumaie
Videliku veetämäie.
Ei mina tohi teile tulla!
Teie hobu hirnub minda.
Oh sina hullu neitsikäne!
Ei hobu' sinuda hirnu
Hobu hirnub heinasida
Täkkü kaljub kaerasida
Hirnub selge istujaida
Pähä paitsete panij
Suhu suitsete vedäi. -
Neitsikäne noorukane
Tule minu' hilda istumaie
Videliku veetämäie.
Ei mina tohi teile tulla!
Teie kana kaarub minda.
Oh sina hullu neitsikäne
Ei lammas sinuda määgi
Lammas määgib niittijädä
Pikke villa piirtajada. -
Neitsikäne noorukane
Tule minu' hilda istumaie
Videliku veetämäie. -
Ei mina tohi teile tulla
Teil on pööräd pöüvän päällä
Hundi nahk on ukse päällä
Karu nahk verävä päällä.

H II 34, 632/3 (279) < Kuusalu khk., Leesi k., Suuga t. < Juminda k. - Hans Lohk < Ann Ungars, 48 a. (1892)
Ei tohi teile tulla
Punapõske litulõuga
Sinisukka silmakirja
Tule minu ilda istumaie
Videlikku vietemaie
Ämärikku häigämaie
Ei mina tohi teile tulla
Teie hobu hirnub minda
Ei hobu sinuda hirnu
Hobu hirnub heinasida
Hobu kal´jub kaerasida
Ei mina tohi teile tulla
Teie lehma ammub minda
Ei lehma sinuda ammu
Lehma ammub lüpsäjida
Ei mina tohi teile tulla
Teie lammas määgib minda
Ei lammas sinuda määgi
Lammas määgib niitäjida
Ei mina tohi teile tulla
Teie koera haukub minda
Ei koera sinuda augu
Koera haukub vargaaida
Üle õue hulkujaida
Ei mina tohi teile tulla
Teie kukke laulab minda
Ei kukke sinuda laula
Kukke laulab hommikuda
Ei mina tohi teile tulla
Teie kana kaarub minda
Ei kana sinuda kaaru
Kana kaarub kakaraka
Ei mina tohi teile tulla
Teie kassi näugub minda
Ei kassi sinuda näugu
Kassi näugub teista kassi.

EÜS VIII 1530/1 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. (end. Tappurla) - K. Viljak & G. Vilberg < Mai Kravtsov, 67 a. (1911)
"Neitsikäne, nuorukane,
Tule minu ilda istumaie,
Videlekku vietemaie!"
""Ei mina tohi teile tulla:
Teie kana kaarub minda.""
"Oh sina ullu, neidu nuori,
Ei kana sinuda kaaru -
Kana kaarub kukkekesta."
"Neitsikäne, nuorukane,
Tule minu ilda istumaie,
Videlikku vietemaie!"
""Ei mina tohi teile tulla:
Teie kassi näügüb minda.""
"Oh sina ullu, neidu nuori,
Ei kassi sinuda näügü -
Kassi näügüneb kiduja."
"Neitsikäne nuorukane,
Tule minu ilda istumaie,
Videlikku vietemaie."
""Ei mina tohi teile tulla:
Teie kuera haukub minda.""
"Oh sina ullu, neidu nuori,
Ei kuera sinuda hauku -
Kuera haukub kondijaida,
Üle oue ulkujaida."
"Neitsikäne, nuorukane,
Tule minu ilda istumaie,
Videlikku vietemaie!"
""Ei mina tohi teile tulla:
Teie lammas määgib minda.""
"Oh sina ullu, neidu nuori,
Ei lammas sinuda määgi -
Lammas määgib niitijada.
Neitsikäne, nuorukane,
Tule minu ilda istumaie,
Videlikku vietemaie!"
""Ei mina tohi teile tulla:
Teie lehma ammub minda.""
"Oh sina ullu, neidu nuori,
Ei lehma sinuda ammu -
Lehma ammub lüpsijada."
"Neitsikäne, nuorukane,
Tule minu ilda istumaie,
Videlikku vietemaie!"
""Ei mina tohi teile tulla:
Teie obu irnub minda."
"Oh sina ullu, neidu nuori,
Ei obu sinuda irnu, -
Obu irnub einäsida,
Obu kaljub kaerasida,
Irnub selga istujada,
Kaera ette kandijada,
Vie tuobri tostijada.


Tormise (v. Tampere) toimetatud variant:

Tule minu ildaja istumaie,
videvikku vietämäie!
Ei mina tohi teile tulla-
teiega koera haukub minda.
Oh sina hullu ja nuori neidu,
ei koera sinuda haugu-
koeraga haukub kondijaida,
üle oue hulkujaida.
Tule minu ildaja istumaie,
videvikku vietämaie!
Ei mina tohi teile tulla-
teie lammas määgib minda.
Oh sina hullu ja nuori neidu,
ei lammas sinuda määgi-
lammas määgib niitäjäidä,
pikke villa piirajaida.
Tule minu ildaja istumaie,
videvikku vietämäie!
Ei mina tohi teile tulla-
teie lehmä ammub minda.
Oh sina hullu ja nuori neidu,
ei lehmä sinuda ammu-
lehmäga ammub lüpsäjäidä,
rogatuovri tostajaida.
Tule minu ildaja istumaie,
videvikku vietämäie!
Ei mina tohi teile tulla-
teie hobu hirnub minda.
Oh sina hullu ja nuori neidu,
ei hobu sinuda hirnu-
hobuga hirnub heinasida,
täkkiga kaljub kaerasida,
hirnub selgä istujaida,
päitsite pähepaniji.
Tule minu ildaja istumaie,
videvikku vietämäie!
Ei mina tohi teile tulla-
teil on pöüräd pöüvä päällä,
hundinahk on ukse iessä,
karunahk verävä päällä.


RKM, Mgn. II 1608 c < Harju raj., Loksa k/n., Tapurla k. /Kuusalu/ - E. R., I. Rüütel ja O. Kõiva < Risanda Kravtsov, 60 a. (1969). Lit. E. Tampere 1989.
Tule minu ildaje istumaie
videvikku vietämaie.
Neitsikane, noorukane,
ei mina tohi teile tulla,
teie aga koera aukub minda.
Oh sina (h)ullu n#o#ori, neidu,
ei koera sinuda (h)augu,
koera (h)augub kondijida,
üle oue (h)ulkujaida.
Tule minu ildaje istumaie,
neitsikane ja n#o#orukane.
Ei mina tohi teile minna,
teie lehma ammub minda.
Oh sina (h)ulluja n#o#ori, neidu,
ei lehma sinuda ammu.
Lehma aga ammub lüpsajaida
rogat#o#ovri toetajaida.
Tule minu ildaje istumaie
videvikku vietamaie,
neitsikane, n#o#orukane.
Ei mina tohi teile tulla
teie lammase määgib minda.
Oh sina (h)ullu n#o#ori, neidu,
ei lammas sinuda määgi.
Lammase määgib niitajaida,
pikä villa piirajaida.
Neitsikane, nuorukane,
tule minu ilda istumaie,
videvikku ja vietamaie.
Ei mina tohi teile tulla,
teie (h)obu (h)irnub minda.
Oh sina (h)ullu, nuori neidu,
ei obu sinuda (h)irnu,
obu (h)irnub ohrasida,
täkk aga kaljub kaerasida,
suitsete suhu panijat.
Tule minu ildaje istumaie,
videvikku vietamaie.
Neitsikane, n#o#orukane,
ei mina tohi teile tulla.
teil on öölat pööra piela,
undi nahk on ukse iessa,
karunahk värava pääle,
karunahk värava pääl.

RKM, Mgn. II 1547 c < Harju raj., Loksa k/n., Tapurla k. /Kuusalu/ - I. Rüütel ja H. Kokamägi < Risanda Kravtsov, 60 a. (1969). Lit. E. Tampere 1989.
Tule minu ildassa istumaie
videvikku ja vaatamaie.
Ei mina tohe teile tulla
teie koera haukub minda.
Oh sina ullu ori mõisa,
ei koera sinuda (h)augu,
koer aga haugub kondijaida,
üle õve ulkujaid
Tule minu ildassa istumaie,
videvikku ja voatamaie.
Ei mina tohe teile tulla,
teie lammas määgib minda,
Oh sina ullu, n#oori neidu,
ei lammas sinuda määgi,
lammase määgib niitajaida,
pika villa ja piirajaida.
Tule minu illdaja istumaie,
videvikku voatamaie.
Ei mina tohi teile tulla,
teie lehma ammub minda.
Oh sina ullu, n#oori neidu,
ei lehma sinuda ammu,
lehm aga ammub lüpsajaida
rogatoori ja tõstajaida.
Tule minu illdaja istumaie,
videvikku voatamaie.
Ei mina tohe teile tulla,
teie hobu hirnub minda.
Oh sina ullu, n#oori neidu,
ei obu sinuda hirnu,
obu'ga hirnub (h)einasida,
täkutall aga roogasida.
Irnube selga istujaida
tantsib - - - taha panija.
Tule minu ildaja istumaie
videvikku ja voatamaie.
Ei mina tohe teile tulla
teil on - - - suure sööja
ulgas lauku lõhkuja
karunahka ja madala.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
28.02.14, 19:15
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
..tundub, et Kravtsovid juba ei teadnud enam täpselt, mis seal laua või mingi muu asja peal on, kuigi see viimane "sööja" variant võiks ju viidata mõnele puusöödikule-putukale hoopis, kes talumajas ka ilmselt väga nõutud tegelane ei olnud?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
28.02.14, 19:45
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Vaadates kaht viimast üleskirjutust, siis tasub märgata, et laulja on olnud sama, aastaarv samuti, üleskirjutajad aga erinevad. Seega mitte Risanda Kravtsov polnud segaduses, vaid üleskirjutaja, kes ei teadnud mõnede sõnade tähendust ja kirjutas need üles nii nagu arvas kuulvat. Ehe näide on teise "voatama". Kolga rannas ei ole sellist sõna kunagi olnud, "vaatama" oli kas "valatama" või "vahtima". PEalegi videvikku veedeti, mitte ei vaadatud. Ka esimeses versioonis pole üles kirjutatud päris nii , nagu rannakeelt hääldati.
19.01.15, 10:18
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Lisaksin veel, et kui esimese versiooni üleskirjutaja on vähemalt enam-vähem aru saanud, millest lauldakse, siis teine kirjutaja on kirjutanud seda, mida arvas kuulvat ja sellegi tõstis endale teadaolevasse kirjakeelde. Rannakeeles ei olnud üldse õ-tähte. Vaevalt, et Risanda Kravtsov ühe aastaga õ-tähte rääkima hakkas. Eriti veider on rida "rogatoori ja tõstajaida". Lauldakse rokatoobri kas siis toetajast või tõstjast. Üks sõna peaks olema "tuetajaida" (toetajaid) ja teine "tostajaida" (tõstjaid).
Ja laulu lõpust pole teise versiooni ülestähendaja üldse enam aru saanud, sellest annavad aimu puuduolevad sõnad.
19.01.15, 10:30
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Ja veel:
"teil on öölat pööra piela" võiks tähendada "teil on õelad omavahel riius" (täpsem üleskirjutus võiks ehk olla: üöläd püörä peällä"
19.01.15, 10:36
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Vabandust, tegin ise ka trükivea. Täpsem üleskirjutus peaks olema siis: "üöläd pöürä peällä"
19.01.15, 10:44
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
randlane kirjutas:
-------------------------------------------------------
Vaevalt, et
> Risanda Kravtsov ühe aastaga õ-tähte rääkima
> hakkas. Eriti veider on rida "rogatoori ja
> tõstajaida". Lauldakse rokatoobri kas siis
> toetajast või tõstjast. Üks sõna peaks olema
> "tuetajaida" (toetajaid) ja teine "tostajaida"
> (tõstjaid).
> Ja laulu lõpust pole teise versiooni ülestähendaja
> üldse enam aru saanud, sellest annavad aimu
> puuduolevad sõnad.


Hei, Randlane, hoia oma hobuseid! Su tähelepanekud on väga head ning mitmes kontekstis õiged. Aga juhin veel tähelepanu sellele, et osad variandid on siin helilindistused, viimastel on litereerija E(rna) Tampere. Tema juured olid muidugi Kuusalust kaugel Pärnumaa-Häädemeeste kandis (vist). Ent koos Herbertiga nad vist olid mingilmääral siiski harjunud erinevaid eesti keeli litereerima. Mis muidugi ei tähenda, et seal tekstis ei võiks pisivigu olla - erinevate paikkondade kirjakeeli meil pole välja kujunenud, hääldusi tekstis kirja panna arusaadavalt - see on kunst. Siiski ma usun, et nii suuri erinevusi nagu võimalikus tolleajastu rannakeeles ja üleskirjutatud keeles kogemata või asjatundmatusest sisse tulla ei saa.
Võimalus on helisid kuulata.
Millest sünnivad erinevused samade laulikute samades lauludes - seda päris tihti kohata - põhjuseid on mitmeid, näiteks lauliku soov laulda üleskirjutajale arusaadavas keeles - et kõik ikka kirja saaks, sest rahvalaulikul on ju sisu tähtis. Võimalik, mis vist Kravtsovidel oli, et sõnu otsiti juurde kingituseks saadud Vanast Kandlest. Ja kirjasõna ju ei valeta - sealt sai siis sõnu järele vaadata, kuidas "õigesit" käib..
Ka võib olla põhjus "ebapuhtas" mälukeeles, laul on kuuldud peale vanemate veel siit-ja-sealt ning ühel hetkel tuleb üks variant meelde, teinekord "õigem". Umbes sama, mis "kaks hanepoega" ning "metsas suure kuusekännu all" lastelugudega praegu - kõik teavad ju neid laule, siiski lauldakse uuema aja tekstiapsakaid sisse.


Tsiteeri:
Täpsem üleskirjutus peaks olema siis: "üöläd pöürä peällä"

Väga huvitav mõte, ma ei ole küll sugugi kindel selle mõtte õigsuses ent mõtelda on alati hea.
See läheks umbes samasse klassi kui Anna Paalbergi lauldud Kuusalu unelaulus "Tuli Muri vasta" mis tähelepanelikul kuulamisel osutus "Tuli muori vasta-ks". Kuigi tavaliselt selletaolistes hällilauludes tuleb vasta hoopis vanamees..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.15, 19:54
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Et vanainimesed püüdsid laulukorjajatele arusaadavas keeles laulda, see võib tõesti põhjuseks olla, miks see viimane versioon nii veidras keeles üles on kirjutatud. Ja 1969. aastal püüdsid osad inimesed juba nn. kirjakeeles ka rääkida (Juminda rahvalaulik Miina LAmbot kasutas juba 50-ndatel aastatel õ-tähte, mis varem rannakeeles puudunud oli).
Aga see "öölat pööra piela" - sellist teksti poleks esitanud isegi kirjakeelt purssiv randlane. Esiteks isegi need külaeided, kes püüdsid viksilt kirjakeeles rääkida, ei kasutanud oma kõnes pikki täishäälikuid oo, öö, ee jne, vaid alati uo, üö, ie jne (nuorik, üösel, mies), teiseks oli sealtkandi kõnes vokaalharmoonia: kui sõna alguses kõlas ü või ö, siis täiesti loomulikult järgnes ä, mitte mingil juhul a (üölät ja püörät oleks usutav, öölat ja pöörad mitte mingil juhul). Kolmandaks - ma tahaks näha randlast, kes suudaks sellisele fraasile mingitki tähendust leida. Ainus seletus saab olla see, et üleskirjutaja ei saanud aru, mida talle lauldi ja kirjutas üles selle, mida arvas kuulvat (see Äia-tuia muri-näide on siinkohal väga hea).
19.01.15, 20:57
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Sarnane värss esineb peamiselt Kuusalu voulimängus ("Vouli" tähendusest "Eesti keel" 1933 nr1.):

H II 40, 706/7 (35) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Madis Odenberg < Els Migivor (1892)


Minä vouli ja rigäs vouli,
Mul on rikkust ja rahada,
Palju pientä penningidä,
Vana vaske talderida,
Viel on aidassa varada,
Viel on aida pöüäpäässä
Siä kintu ja lamba pampu,
Süögä lapsed ja olga priskad.
Minä vaivane voul,
Loppus süödävä, loppus juodava,
Loppus aidasta varada,
Loppus aida pöüä päältä.

EÜS VIII 1503/4 (109) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. < Kõnnu v., Suurpää k. - K. Viljak & G. Vilberg < Kadri Krönström, 73 a. (1911)
/../
Süöge, lapsed ja olga priskid,
Viel on aita pöüven päällä,
Viel on aidas tavarada,
/../

ja muud sarnast, umbes viies-kuues variandis..

+


H II 34, 621 (261) < Kuusalu khk., Leesi k., Suuga t. - Hans Lohk < Tiina Maibaum, 77 a. (1892)

Leivakannik lauapialla
Lihakint on kirstu pialla
Tuu tuu tuula luula
Viina klaas on vilja päälla
Või pütt on pöüä päälla.

..nendest variantidest, olgu nad litereeritud kui konarlikult tahes, võiks järeldada küll, et ei ole siin ei laua ega pöörasusega tegu..


..veel Kuusalu pöö-sid: [www.eki.ee]

Soomes ei ole selle sõnaga muidugi mingit kaksipidi-võimalust:

"Ollet sie kotini koira, Pures luita pöyvän alta,"

"Ukko istu pöyvän peässä, Rakenti rauvaista verkkua.#17†"

"Siitä kaunis Kaukomieli Itše noin sanoiksi virkki: "Orsi juokohot oluon, Lakiaini lappakohot, Kuin em peässun peähä pöüvän, 205 Kelvannun rahin kesellä."

"lauantaina oli ümpärüksen pesó elķ korju: Pöüvät. penkit, ovén pielet, ikkunalauat tukóla veelä ja hiįlla, saipua olķ tuhlaus"

""Kümmenen kilómźteriä (tästä kylästä) Saittajärven vanhan käümätien pälä... ollu velhon sūri sūsihauta, parhālans täüvessä käünissä. (Kaksi polttajaa kodassa), no ei olhét sānhźkhan rauhā: No siäl oli tullut sitte ovķreiiäle, ninku ihminen, ja sanónu ette hauvan pittä sammuttā, ette hilet tulévat hänén pöüvän päle. Kaks kertā se olķ ensin käünü ia kolmanella sanónu ette sén pittä paikala sammuttā. No nilä olķ püssü koįssa. no se olķ kirónu ette mie sulle riethāle pöüvän näütän! Ja ampunu. No se olķ kaónu, ia varsin oli hauta sammunu. No ei tohtinhźt polttā ennä, sihen jätit hauan.
"Nin on vieläki rannat sinä, kaikki risślens kātunhet. Ja sitä se on pantuki Tontanpohianmāksi". Vishin se oli māhiainen jokį sinä alla asui". Masunti 17/8 1936."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.15, 22:11
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
..kusjuures, need soomlased panid mind praegu mõtlema, et kas ei või see olla hoopis see, et laua "peas" istumine tähendab laua otsas istumist? Laua "pea" siis jagab söödavat ning.

See võiks seletada seda, et "pöüvän peällä" kui eraldi seisuse paik jäi keelde alles pikemalt ning eksisteeris, vähemalt laulus, võrdselt "laua peal" väljendiga, kuna ta tähendas siuliselt erinevat asja?

Ja kui siit mõtted kokku korjata, siis ehk võiks järeldada, et seal on need hullud, õelad, kitsid, kes istuvad lauaotsas ja valitsevad.

Kuidas see Voulimänguga kokku läheb? Võibolla isegi läheb..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.15, 22:46
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
aida pöüäpäässä peaks olema aidapealsel (aidalakas siis).
ja pöüä päällä on ikka otsesõnu laua peal. Siin on tegemist sünonüümidega: leivakannik laua peal, pütt pöüä peal. Huvitav minu jaoks on hoopis see, et kasutatakse paralleelselt pialla ja päällä.
Ainult et kui ilda-istumise laul kirjutati maha näiteks salvestuselt, siis võis juhtuda, et laulja laulis hoopis: "süöläd pöüä piella", aga s-täht sõna alguses ei kostnud (mitmuse sõnalõpp hääldatakse tugevamalt tõesti, nii võiski sõnast "süöläd" saada arusaamatu "öölat". Kuidas "pöüäst" "pööra" sai, seda on juba raskem välja mõelda. Lint ragises selle sõna ajal ??? :D
19.01.15, 23:02
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
See laua "peas" istumine tähendas soomlastel kindlasti laua otsas istumist ehk siis kedagi, kelle sõna maksis - laua otsas istus ikka peremees või siis perenaine.
Voulimängu aida puhul ma jääksin pigem selle juurde, et päässä tähendab "otsas" selles mõttes, et aida laelaudade peal.
Samas Katri Krönströmi lauldud variandis on "aita pöüden päällä". Kuna rannakülade aidad olid nii pisikesed, et mingeid laudasid sinna ei mahtunud, on "aida laua peal" ilmselt tähendanud aida riiulil, sest riiulid tehti ju laudadest.
19.01.15, 23:24
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Tsiteeri:
Lisaksin veel, et kui esimese versiooni üleskirjutaja on vähemalt enam-vähem aru saanud, millest lauldakse
..pangem ka seda tähele, et tolle variandi üleskirjutaja on Johannes Esken, põline Kuusalu mees Leesilt, kes oli ka nõutud laulja kohalike hulgas.. Pigem ma usun et Erna Tampere eksis Kuusalu keelerägastikku kui et Esken.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.15, 23:24
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Mul turgatas pähe veel üks võimalus, mida see "teil on öölat pööra piela" võis tähendada: "teil on süöläd pöüräd pialla". Ehk siis "te olete täiu täis".
19.01.15, 23:32
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Tsiteeri:
kelle sõna maksis - laua otsas istus ikka peremees või siis perenaine
Soomlaste talurahva arhidektuuri-raamatus (mida ma praegu kätte ei saa) olid pikad joonised sellekohta, kus ja kuidas istusid - tundub, et varemalt oli see väga rangelt neil paika pandud. Kui huvitab, saan homme järgi vaadata, ehk kehtis kunagi ka Kuusalu kohta (minu lapsepõlves ei olnud seal küll sellest kombest jälgegi).
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.15, 23:33
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lisaksin veel, et kui esimese versiooni
> üleskirjutaja on vähemalt enam-vähem aru saanud,
> millest lauldakse
> ..pangem ka seda tähele, et tolle variandi
> üleskirjutaja on Johannes Esken, põline Kuusalu
> mees Leesilt, kes oli ka nõutud laulja kohalike
> hulgas.. Pigem ma usun et Erna Tampere eksis
> Kuusalu keelerägastikku kui et Esken.

Nüüd olen end ebaselgelt väljendanud. Ma pidasin silmas ikka neid kahte Risanda Kravtsovi lauldud versiooni, et laulnud üks ja sama inimene, samal aastal, aga nii erinevalt. Johannes Esken on minu koduküla mees, tema teeks minu oma teadmistega maatasa.
19.01.15, 23:36
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
..see kõik võib neis lauludes üsna segi olla, mõtlen, et kuidas need värsid omavahel üldse seostuvad. Tundub nagu lihtne tegevusliin, ent lõpp läheb käest ära.
Kas see "tohtimine" võib olla üldse rohkem seotud tähendusega: "pole luba".
Neiu kaebab, et tal ei ole luba poisi juurde tulla, teda keelavad kõik koduloomad.

Ja siis äkki õelus/täid/putukad ja kõik muu kehv.

Raskeks teeb asja, et teistes maakondades vastav laul/mäng puudub.

Ja peale täisid ja putukaid tuleb äkki karu ja hundinahk. Miks? Kuidagi ei sobi kokku.

Metsloomade nahku on pandud ustele kaitseks, näiteks et noorpaari ei mindaks tülitama - ehk siis oli ju kohe näha ka, et ait on kinni jms.. kas see nahajutt ei või olla seotud sellega?

Miks peaks muidu nahad värava/uksepeal olema kuidagi halvad neiule, et mitte minna poisi juurde. Vaevalt et see talumajapidamises, kus loomade tapmist tihti ette tuli, erilist hirmu või jälestust peaks tekitama..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.15, 23:41
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Mina olen sellest laulust alati nõndamoodi aru saanud, et poiss kutsub neiut õhtut veetma, aga tüdruk ei taha minna ja otsib vabandusi. Minu 20. sajandi alguses sündinud isagi kasutas sõna "tohtima" mitte selles tähenduses, et keegi keelaks, vaid lihtsalt "ei saa", miski takistab.
Esialgu püüab tüdruk end sellega vabandada, et pelgab selle pere koduloomi, kes on tema vastu väheke vastalised, aga lõpuks, kui poiss keeldumisest aru saada ei taha, põrutab otse, et teil on selline räpakas pere, ja muidu ka väheke metsalised, teised tarvitavad lambanahku (randlased ilmselt ka hülgenahku), aga teil metselajate nahad ukse ees ja värava peal ripakil, no kahtlane värk (a la Kitzbergi Tiina-libahunt)
19.01.15, 23:56
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Oot! Nüüd ma äkki taipasin, miks "pöüä" "pööraks" muutus. Ilmselt laulis Risanda Kravtsov hoopis "pöüdä" ja d-häälik kõlas pisut r-i moodi, sest rannakeeles hääldatakse nõrk d mitte eest, vaid kergelt keeleotsaga suulage puudutades ja see kõlabki d ja r vahepealse häälikuna.
Samal põhjusel on Ullo Toomi Rahvatantsudes kaks peaaegu samasugust pillilugu samast kandist, ühe pealkirjaks on "Kiigadi-kaagadi", teise nimeks "Kiiguri-kaaguri", teine pillimees on hääldanud d-tähte rohkem suulaest ja see on kõlanud r moodi.
Ehk siis laulik on tegelikult laulnud "teil on süöläd pöüdä piällä", mis tähendabki sedasama: teil on satikad laua peal!

Aitäh kaasa mõtlemast, minu jaoks on selle rea mõistatus lahenenud.
20.01.15, 00:12
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
..no päris "tõe" me saaks ehk ainult siis kätte kui me nende laulljate endi poole pöörduksime (kuigi ega ka laulja oma lauldavas alati päris kindel ei pruukinud olla), mis praegust aega arvestades aga vististi ei ole võimalik.

Aga hea, et isegi rahul oleme!

Üks on kindel, et midagi pole kindel ja seegi pole päris kindel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.01.15, 00:47
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
täitsa tavaline on, et "kasutatakse paralleelselt pialla ja päällä"
Paalberg ja Lambot laulavad isegi kumbgi erinevalt: "seiep tuleb võeraaida" ja "seiep tuleb vüeraaida".
vast on kuuldud laulmas nii rannakeele laulikuid (piaks olema "siiep tuleb vieraaida") kui maamurde laulikuid ("seiep tuleb võeraaida").
Risanda Kravtsovi salvestused on tallel, aga ta panebki sial miskit segast. vist tema ajal enamb niisukeisi sõnu tema pere ei tarvitand.

"d" ja "r" jutt on jumala õige, aga "teil on süöläd pöüdä piällä" põle üst kõikse paremb regi-värss. "süöläd" piaksivad kudagi teistega riimi menema mitte "pöüdä piällä" oma-vahel ja "pöüdä piällä" võiks ikke olla "pöüvä päällä".
20.01.15, 22:03
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
See, et 20. sajandil pialla ja päällä paralleelselt esinesid, oli mulle teada, aga et ka 19. sajandi lõpus juba, SEE oli minu jaoks uudiseks.
See, et Miina Lambot laulis "võeraaida", tuleneb sellest, et tollal oli rannakeel Jumindal juba kirjakeelega päris palju segunenud. Selles samas laulus laulab Lambot ka "käime", mitte "käüme" nagu murdes oli.
Leidsin nüüd netist salvestuse Risanda Kravtsovi lauluga ja sain kuulata. "Pööra" on ikka selgelt püörä, mitte pöüräd. Üks teadja ütles, et "püörä" on ilmselt pöör uksesulus. Aga "öölat" laulab ta selgelt "üöläd". Kuna ta seal ees hingab, siis jääb mõistatuseks, kas seal ees on mingi häälik või mitte. Et misasjad need uksepööra peal siis õieti on.
Seda, et laulik segast paneb ja ise aru ei saa, mida ta laulab, ma küll ei usu. Pigem usun ma seda, et on sõnu, mille tähendust meie tänapäeval enam ei tea. Keel on ju pidevas muutumises.
23.01.15, 17:37
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Tsiteeri:
Seda, et laulik segast paneb ja ise aru ei saa, mida ta laulab, ma küll ei usu. Pigem usun ma seda, et on sõnu, mille tähendust meie tänapäeval enam ei tea. Keel on ju pidevas muutumises.
Ma pigem isegi usaldaksin seda esimest 1895 a. varianti, see poleks mitte esimene ega ka mitte sajaesimene kord kui laulik on asjast hoopis teisiti ja omamoodi tõlgendades aru saanud kui need, kellelt ta on laulu kuulnud. Hea näide on kasvõi "Kits kilukarja/ kilekarja/ kire karja/ külakarja" jne..
Pööraga võib seoses olla küll, seda olen ennegi mõelnud..
Ent mingisuguseid muid järeldusi saaks teha alles siis kui oleks veel umbes vähemalt viis kirjutist-salvestust, mis neid põrnikaid sisaldaks.

Veel püörä näiteid:

Lippa pisikene Liisukane!
Püöra püörältȧ veräväd,

**

Vai oli peigu juomuksissa,
Peiupoiss oli püörüksissä?

**

Las saavad ohjad uela kätte,
Päitsed püörätse pihusse.

**

Sieks sie siga sotkib leibä,
Talu taigina tasutab,
Pere püügi püöriteleb.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
23.01.15, 18:26
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Sarnased näited teistest maakondadest:

E 26152 (9) < Haljala khk., Vihula v., Karola k. - T. Lepp-Wiikmann < Els Einberg, 45 a. (1896)
tüübinimed kontrollimata
Kosjalaul
Neitsikene noorukene
Kirja pihta peenikene
Madal kaela kaunikene
Tule minu seura istumaije
Videlikku viitamaiie
Ei mina tohi teile tulla
Teie koera haugub minda
Ega see koera sind ei haugu
Koera haugub vargaaida
Teie hobu hirnub minda
Ega see hobu sind ei hirnu
Hobu hirnub heinaaida
Teie lehma hammub minda
Ega lehma sind ei hammu
Lehma hammub lüpsijaida

EÜS VII 321/2 (82) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Sõster < Madli Sõster (1896)
tüübinimed kontrollimata
Küllakutse
Tule meile võeraaksi
Ei mina tohi teile tulla
Teie koera haugub minda
Ei koera sinuda haugu
Koera haugub vargaaida
Teie kassi näugub minda
Ei kassi sinuda näugu
Kassi näugub piima pütti
Teie hobu hirnub minda
Ei hobu sinuda hirnu
pag. 322
Hobu hirnub heinusida
Kaljub ette kaerusida
Teie lehma hammub minda
Ei lehma sinuda hammu
Lehma hammub lüpsiada
Teie lammas mäegib minda
Ei lammas sinuda mäegi
Lammas mäegib tallekesta.

H I 5, 86 (245) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Liisu Kraemel (1892-1894)
tüübinimed kontrollimata
Tule meile võõrsile
Sinisirka neitsikene,
Sinisirka, markakaela,
Tule meile voeraasta!
Ei mina tohi teile tulla,
Teie koera augub minda.
Ega koera sinda auga,
Koera augob kondiaida.
Sinisirka neitsikene,
Sinisirka, markakaela,
Tule meile voeraasta!
Ei mina tohi teile tulla,
Teie kukke laulab minda.
Ega kukke sinda laula,
Kukke laulab kooliaida.
Sinisirka neitsikene,
Sinisirka, markakaela,
Tule meile voeraasta.
Ei mina tohi teile tulla,
Teie obu irnub minda.
Ega obu sinda irnu,
Obu irnub einasida,
Kaljub kulda kaerasida,
Irnub oma söötiaida.
Sinisirka neitsikene,
Sinisirka, markakaela,
Tule meile voeraasta.
Ei mina tohi teile tulla,
Teie lehma ammub minda.
Ega lehma sinda ammu,
Lehma ammub lüpsiaida,
Roka toorvi tostiaida.
Sinisirka neitsikene,
Sinisirka, markakaela,
Tule meile voeraasta!
Ei mina tohi teile tulla,
Teie lammas määgib minda.
Ega lammas sinda määgi,
Lammas määgib tallesida.

H II 34, 71/73 (85) < Viru-Nigula khk., Härjapää k. < Lüganuse khk., Püssi v., Soonurme k. - Jakob Walk < Jaagub Müür, 64 a. (1892)
tüübinimed kontrollimata
Kaevul kosija
Lüroeepilised laulud
Tere tere nuored mehed
Lüöme kokku kolmekesi
pag. 72
Käidame neiduste koduie
Tere äija, tere ämma
Tere teie neidudelle
Kas on kodu teie neidu
Ei õle kodu meie neidu
Neidu kaevust vetta tuomas
Kas on kaugel teie kaevu
Ei õle kaugel meie kaevu
Virst on vaid vie vaheta
Kaks on virsta kaivu tieda
Sõidame sinna kaevu juure
Tere tere neitsikene
Vinna vetta vingeesta
Tõsta kouko kõrgeesta
Vinna mu obusel juua
Ma olen vaene tie kävija
Saksa asjade ajaja
Rahu raamatu vedaja
Ärra kil´la kiigutaja
Nenda vaide neitsikene
Kas sina lubad mulle tulla
Kas on kaupa kaivu tiella
Ei õle kaupa kaivu tiella
Kaupa kodu kammerissa
Vel´je uuessa tuassa
pag. 73
Kas sina lubad meile tulla
Ei mina tohi teile tulla
Teil on kodu kurjad koerad
Mis sina tõrgud neitsikene
Mis sina tõrgud tullessasa
Mõtled meile käiessasa
Meil on meri õue alla
Kala järv on kalda alla
Kust saab kallile kalada
Ilusalle eeringida
La(h)edalle lattikida
Ei mina tohi teile tulla
Teil äia kurja ämma kurja
Mis sina tõrgud neitsikene
Mis sina tõrgud tullessani
Mõtled meilla käiessani
Saa sina santile minema
Kirjejuile korjajuile
Sandi kuorikaid kolama
Ma' jääd nüüd maatu neidu
Pengilla pietu neidu
Laua otsa lauladettu.

H III 1, 99/100 (8) < Vaivara khk., Soldina v. - Marie Treuberg < Maarja Anidlus (1888)
tüübinimed kontrollimata
Tule mulle
Sinisirgu neitsikene
Sinisirku markakaula
Tule hilda istumaie
Videviku veetamaie
Ämäriku äilimaie
Ööd pitka kulutamaie
Ei mina tohi teile tulla
Teie koera haugub minda
Eigä koera sind ei haugu
Koera haugub kosilaisi
Sinisirgu neitsikene
Sinisirku markakaula
Tule hilda istumaie
Videviku veetamaie
Ämäriku äilimaie
Ei mina tohi teile tulla
Tei' hobo hirnub minda
Eigä hobo sind ei hirnu
Hobo hirnub kavrosida
pag. 100
Sinisirgu neitsikene
Sinisirku markakaula
Tule hilda istumaie
Videviku veetamaie
Ämäriku äilimaie
Ööd pitka kulutamaie
Ei mina tohi teile tulla
Teie lehmä ammub minda
Eigä lehmä sind ei ammu
Lehmä ammub lüpsijada
Sinisirgu neitsikene
Sinisirku markakaula
Tule hilda istumaie
Videviku veetamaie
Ämäriku äilimaie
Ööd pitka kulutamaie
Ei mina tohi teile tulla
Teie lammas määgib minda
Eigä lammas sind ei määgi
Lammas määgib niitajada
Villa seljast tombajada
Sinisirgu neitsikene
Sinisirku markakaula
Tule hilda istumaie
Videviku veetamaie
Ämäriku äilimaie
Ööd pitka kulutamaie
Ei mina tohi teile tulla
Teie kassi näugub minda
Eigä kassi sind ei näugu
Kassi näugub hiiresida.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
23.01.15, 18:55
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Kuna lauliku jaoks oli ilmselt oluline laulu sisu edasi anda, värsiridade järjekord ega ka sõna-sõnaline kopeerimine ei olnud moes ega kombeks, siis pole ühelgi laulu ka nö. originaali. Kes lisas värsse juurde, kes jättis mõned vahelt välja...
Risanda Kravtsov ise laulab ka neis kahes versioonis erinevaid sõnu, seega ma kardan, et võrdlemine mujal levinud variantidega selles asjas eriti selgust ei too. Ja kuna Ann Tootsel, kelle lauldud on too Johannes Eskeni kirjapandud variant, oli Risanda Kravtsovi vanaema Mai Kravtsovi õde, siis ma arvan, et Risanda oli seda laulu ikka lapsest saati mitmeid kordi oma pereringis kuulnud. Kes meist hakkaks lapsest saadik tuttavale laulule mingeid iseenda jaokski arusaamatuid sõnu lisama ja milleks? Pigem arvan, et kui satun kodukülla minnes mõne vanainimesega jutule, siis küsin järgi, mida võis tähendada sõna "üöläd", mis on "püörä" peal. Luottes, et moni mulle selle juurijäri ärä selittab.
23.01.15, 20:24
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Sa kaldud, randlane, praegu ilustatud mütoloogilisse arusaama "Vanast, Kuldsest Ajast". :) Loomulikult aeti sõnu segi, tõlgendati omamoodi ja aeti pada. Täpselt nagu praegu.
Oled Sa pannud tähele, kuidas lapsed tänapäeval laulude sisusid ja arusaamatuid sõnu tõlgendavad ning edasi laulavad? Sisu edasiandmine on vajalik, ent subjektiivne. Teatud laulude puhul oli jälle sõna-sõnaline kopeerimine ülioluline. Laulikul kindlasti tavaliselt ei olnud lauldes plaanis kuidagiviisi hakata laulu muutma, see arusaam on rohkem setode "lauluemade" kultuurist pärit. Reaalsus on muidugi kusagil kahe vahepeal. nii siin kui seal.
Mujalt levinud variantidega võrdlemine võibki ainukesena mingit selgust tuua, mis siis veel. Variandid on lihtsalt laiali värsside ning mõtetena.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
23.01.15, 21:32
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Siis millest need sisult samade laulude erinevad variandid tekkisid, kui laulikud võimalikult sõna-sõnalt püüdsid kopeerida? Ja mille põhjal kindlaks teha, milline neist variantidest on originaal, mida lapselikus arusaamatuses omamoodi tõlgendati?
Ja siit jõuan ma sama küsimuse juurde välja, millest see arutlus minu poolt üldse välja kasvas: miks sama laulja kord ühtede, kord natuke teistsuguste sõnadega laulab?
23.01.15, 23:16
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Kirjutasin: "Pigem arvan, et kui satun kodukülla minnes mõne vanainimesega jutule, siis küsin järgi, mida võis tähendada sõna "üöläd", mis on "püörä" peal. Luottes, et moni mulle selle juurijäri ärä selittab."

Ei jäänud ootama, tänapäeval on meilid olemas. 93-aastane Leesi küla elanik vastas kohe: "üöläd" - õelad (seega kinnitas mu esimest mõtet).
Õelad pööra peal - see kõlab juba täiesti loogiliselt.
24.01.15, 11:13
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2543
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Tsiteeri:
Siis millest need sisult samade laulude erinevad variandid tekkisid, kui laulikud võimalikult sõna-sõnalt püüdsid kopeerida

Inimlikust faktorist, mis koosneb isiklikust ambitsioonist, mälust, keelest, taustakultuurist ning eeskujudest. See on tegelikult kummaline paradoks, kuis indiviidi tasemel väike muutus suures plaanis säilitab laulu pea muutumatuna. Ehk - kui mina kuulen laulu naabrimehelt ja vanaisalt, laulan edasi nende mõlemi keskmist varianti ning muudan natuke, johtuvalt inimlikulst faktorist. Ning kui sama on teinud minu naabrimees ja vanaisa ning omakorda nende naabrimehed ja vanaisad, siis kuigi iga edasiantud kord peaks laul muutuma, säilib siiski laul millegipärast suhteliselt muutumatuna.
Teisalt säilitab laulu suhteliselt muutumatuna ka ühiskondlik kontroll. Soov kuulata laulu muutumatuna. Ehk - inimene tahab üldiselt alateadlikult "vana ja head" - kindlat, turvalist varianti. Kuigi on kiidetud häid nö. improviseerijaid, on säilivad laulud siiski millegipärast need, mis on üldised, "vanad ja head".
Kui iga indiviid meie minevikus oleks enda teostamise ning kunsti huvides tahtlikult hakanud laule muutma, poleks meil praegu neid laule ei pööradest ega püörädest, lihtne ju!? :)

Kõik muutub muidugi suurte murrangute vahepeal - elukorralduse ja ühiskonna järsk muutus (kütt/korilus/põllupidamine/massimeedia/tehnoloogia jne), ning nendest tingitud muutused - keel, arusaamade muutus, religiooni vahetumine jne.

**

Neid laule võrreldes ei ole muidugi tähtis arusaada, mis on "originaal", sest seda on kõik need variandid. Siin võib ka veel vahet teha soovidel; kas teada saada, mida ütles või arvas ütlevat konkreetne laulik - Kui "äia-tuia" laulus laulavad lapsed praegu "muori" asemel "muri", siis nad ju laulavadki "muri", mitte seda, mida Paalberg Kuusalust kunagi laulis.

Vastuse iseloom sõltub küsimuse püstitamisest - mida me siis teada tahame? Või kas me üldse tahame midagi teada.

Kas me tahame teada, mida laulis Ann Tootsel või me tahame teada, mida laulis Risanda Kravtsov. Või hoopis tahame teada, mida Kuusalus võidi mõelda kui sinna need värsid lisandusid? Piltlikult öeldes, et me jõuaks murist tagasi muori juurde ja kiludest saaks jälle kitsed (vt. eespoolt).

Ja selleks, et kuhugi jõuda, oleks ju hea kõik variandid läbi kaaluda. Analüüsida paralleel-laule ja -kontekste, vaadata, millistes värsijalgades asuvad algriimid, kas meie eeldused ja väited sobivad sinna mustrisse jne..

Samas me võime muidugi piirduda teadmisega, et Kravtsov laulis midagi "üöläd" taolist. Oleneb täiesti soovist!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.01.15, 11:31
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
ku ta laõlaks "üöläd", ma mõtleks kua, et tahi üelda "õelad", aga Sanda mõistis juo kindlast kijra kielt ega oleks nõnna eksind.
leisin viel Kuussalu sõna "höüd: höüäd" (praht). viel võiks olla "höüläd" (höövlid, höövli laastud)

tiate ku ma olen nenne aastate juoksul mägede ja jõgede jägu neid lauljaid kuuld ja lugend, siis ei või kudagi üelda kedagi lauljad kõigest väest katsuma kindlast miskeid õigeid sõnu mielde jätta või siis vasta oksa oma lõbu pärast iga kord koha pial midagi uut mõtlema.
lauljaid on iga-sugusi ja neil võib iga kord olla ise tuju. Dunja Trofimova laõlab iga kord päris ise murdes kohe.

sie mis-pärast kõige selle kiuste laul võib jäeda üsna ühele kujule on sie, et inimised kuulivad elu ajal sama laulu väga pajlu kordi eri muodi, aga nenne keskmine ühine osa püsib juo sama, ku nad neid uuendusi järgmine kord ei kuuld enamb.

aga ku ma ise laulan, siis ei tahaks küll nii sama pada ajada.

ja oma-küla inimistega reägi, Randlane, igal juhul. targemast suad ikke.
26.01.15, 02:10
randlane
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Minu lapsepolves üöldi "uelad", vade mene tiie, kuda kiel aigade juoksul muutuda voib. "öüäd" ega "öüläd" ei voi olla, ü kelab enne ö-d.
Risanda mujidugi oskas kirjakielt ka, vade minu lapsepolves räegitti siel ige rannakieli. 19. sajandil sündünt muorid ja taadid kirjakielt ei oskandki, 20.saj. alguses sündünt nuorembad - nie räekisid murret kirjakielega segämine. Tallina puolsed küläd rohkemb, Pärispä nieme puole jäevad vähämb.

Timo Kalmu mettega voin suurembas osas neuss olla, vade üht olen merkkant: monesi laulusi lauletti ige ninda ku olukerd oli, vahel pikkembält, toinekerd jälle lühümbalt. Eks toinekerd läint moni värss mielest ärä, sie lauletti siis sinne vahele, kus miele tuli (ehk kui sie vahele jäänt jupp ei sobint enämb mettega, siis jäigi laulamatta).
Mes murdes ise räegid, Timo? Rannakiel sie jüskü ei oless. Kuussalu ehk Haljala maakiel (siel üöldi "reägid")?
16.02.15, 09:31
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Viru siseMua (EmuMäe) kielt. KuusSalu ja HallJala siseMuaRottide kiel oma on enamb-vähemb sama.

Viru ranna "õ"vaigusega (HallJala ja Nigula) kieltes oleks kah "uelad".
06.03.15, 23:51
randlane
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
Vade nüid olen ma mitme inimisega randast arvuttand, kuda sie rida ige täüdü kelada. Ja kuda nende püöräde ja pöürädega siel laulus ige on.
Esimises variandis on "pööräd pöüvän päällä" - kas püöräd vai pöüräd? Püör oleks uksepüör, sie puust asi, mis uksele ede kierdätti, et uks kinni seisuks ja vierad sise ei saaks.
Pöüräde koha päält menti vaitlema: kui puttugad, siis oleks pöürjäd, vade pöürig oli metsaline ehk agressiivne, paha inimine. Kennegi, kes vois rüövidä sult mingest assja ehk sammate noidujes sulle paha tihä. Kuda sie asi undi- ja karunahaga klappib? No miks ep klappi: metsluoma nahad ukse ies pole ju oige kristlase tunnusmerk (19. sajandil oli kristlik vaatenurk ige valdav juo), sie, ken ukse ede paganausu mergit ributtas, täüdü ige mingi metsaline olla. Ja mene tiie, mes kahju sie sulle noiuda vois.
Kui nüid merkkida, et Risanda Kravtsov räekkis juo kirjekielega segi ja kasutas õ asemel ö-d, siis on "üöläd" kirjekielest moju saand "uelad". Sest nende tähendus on sama: pahad inimised, noid täüdü pelkädä.
Pöüvä kohta praiga arvuttust ei old, vade ma metlen, sie täüdü ige miski lauajupp olla, mida sai kasudetta lasimmeks ehk ka lävele panna. Kui kennegi randast paremba mette välja pagub, eks ma pia mieless et siie ka ütlen.
15.03.15, 09:18
Timo Kalmu









Sõnumeid:1038
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Tule minu iltaje istumaie
sain Kolga ranna keeleoskajate tähelepanekuid selle laulu sõnade kohta:

"Antud esituses jäid meelde kolm kohta: "haugub" peaks olema "haukub", õ-tähte rannamurdes ei ole, seega "üle OUE kondijaida" (mitte õue) ja "ruogatoovri" - sellist sõna meie murdes ei ole olemas, see sõna peaks olema "rogatuovri" (roga - I vältes) - roka-toobri (loomasöögi toobri). Aga Aruküla meestele ainult kiitus - olen neid ennegi kuulnud ja nautinud."

"Haukub" on kolmandas vältes (topeltkonsonandiga ei tohi [eesti keeles] kirjutada, kuna eelneb täishäälikuühend). Ja "haugun" kõlab samuti kolmandas vältes (nagu kõlaks näiteks "kaugus"). Randlane pöörab: minä haugun, sinä haugud, sie haukub (III vältes), mei haugumme, tei haugutte, nie haukuvad (taas III vältes).

[Pohiranna keeles on olnud soome keelele sarnane olukord, kus 3. pööre (tema teeb) on tugevas astmes. "Koer haukub, tuul kandab Tammistu (kuulujutud levivad)"
[www.eki.ee]

tegelikult on ka üleskirjutatud "haukub":
H IV 7, 537/40 (37) < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Ann Tootsel (1895 (kogutud), 1896 (saadetud))

Tule meile!

Neitsikäne noorukane:
Tule minu hilda istumaie,
Videlikku veetamaie:
Ei mina tohi teile tulla
Teie kuera haukub minda: -
Oh sina hullu noori neidu
Ei kuera sinuda haugu:
Kuera haukub kondijaida
Üle ouve hulkujaida. -
...]

"Ahjaa, üks, mis veel selles laulus kõrva riivas, oli "videvikku vietamaie", kuigi rannakeeles on "videlikku". Kuskil H.Tampere versioonis olen näinud "videvikku". Kuna üleskirjutajad ei ole reeglina murdepiirkonnast ja murrete puhul ei olnud kokku lepitud kindlat reeglistikku nagu ühiskeeles, siis kipubki nii olema, et igaüks kirjutas üles nii nagu arvas õige olevat

tänapäeval on võimalik murderääkijate poole pöörduda, kui vaja. Võrukestel on võru instituut, mulkidel on vist ka oma murdekeele üksus, meil on rannakeele keskus - kui on kahtlusi või küsimusi, saaks kontakteeruda.

[rannakiel.ee]

räägitakse küll "paniji", aga laulus läheb siis jah silpe kaduma
[-- vastupidi: "1. Pähä 2. päitse 3.[te pa] 4.niji" olekski reeglipärane murtud värss ja mitte midagi ei läheks kaduma. Soome keeles oleks see kah eraldi silp: "kir-joit-ta-ji-a"]

õige on "lüpsäjäidä" jne

"pöörad" peaks olema "pöürjäd" (põrnikad) ... sitasitikas on "sidapöürjäs"

"pöürjäd" on meil küll elavas tarvituses. kas keegi kuskil ka "pöüräd" räägib, ei tea, aga "pöürikkusi" mainitakse küll, need on sellised kurikaelad või pahandusetegijad

"koirast" ei ole küll midagi kuulnud, meil räägitakse "kuer"

o sõna lõpus ei tundu ka tuttav (neido-neidu). Meil on talunimed ametliku kujuga Rigo ja Koljo, aga rahvasuus on ikka Riigu ja Kolju

Kaera ja kauraga on imalikud lood: kuigi praegugi rääkitakse "paulad" ja "neul" jne, siis kaura asemel öeldakse "kaer". Mis ajast see on muutunud, ei tea, aga arvan, et küllap ta vanasti on ikka "kaur" olnud

"poig" on meil küll
"puega" ei ole"
05.07.22, 13:15
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **         **    **  ********         **        ** 
 **    **   ***   **  **     **        **        ** 
 **    **   ****  **  **     **        **        ** 
 **    **   ** ** **  ********         **        ** 
 *********  **  ****  **         **    **  **    ** 
       **   **   ***  **         **    **  **    ** 
       **   **    **  **          ******    ******