Teema: Kui ilma sünnib inime
..sellegi laulu vanem ja pikem versioon mida vahest laulnud oleme:
Kui ilma sünnib inime',
Siis on tema rumal, unine.
Tal ihu sees on kange hirm,
Et vahest tal ehk jõuab surm.
Tema sissegi sirgub suuremaks
Ja kasvab ikka kangemaks
Et ta siis kohe põrgu lääb
Saab küpsetatud süte pääl
See õpetaja kantsli pääl,
Tema kuulutab sel rahval sääl:
"Oh jätke maha õlu, viin,
Teid ootab põrgus kole piin!"
Oh ärgem uskem, vale kõik,
See põrgu pole kole paik.
Vat siin on mees, kes põrgus käind
Ja tema au ja ilu näind.
Sest, armas sõber, tahan ma
Ka sulle veidi avalda
See põrgu pole kaugel meist,
Käid sina aasta, ehk poolteist
Sääl tuleb vastu kuldne loss
Ja lossi hoidjad koer ja kass
Kui sõidad penikoormat kuus,
Siis otse oled põrgu suus.
Sääl uksehoidjaks kirju kass,
Kel silm on pääs kui kohvitass.
Sääl tuli vastu just see mees,
Kes hästi elas ilma sees
Ta ütles mulle: "Tere, vend,
Kas tunned sa ehk ära mind?"
"Ma olen ju see kuulus mees,
Minu nimi seisab piibli sees!"
Siin igamees teab joba joht,
kus kohas on ta õige koht.
Seal oli just see valupaik
Kus nägin õpetajad kõik
Kes maa peal rahvast hulluks teind
Ja altari viina joomas käind
Seal oli ka üks parun, vonn
Kes karjus niikui väeti konn
Et oma kutsarit ta löönd
Ja ametist oli lahti teind
Veel oli seal üks neiuront
Kes mustaks suitsund niikui tont
Ta sõimas poisse lorupeaks
Ja pani neile suureks veaks
Et teda pole ära võtt'
Ja vanaks piigaks järel jätt'
See kurat pole laita mees,
Tal soe ja pehme süda sees.
Ta näitas ära rõõmuga
Kus on see kuulus põrgu kõrts
Seal paljul jalul tantsu lööb,
Pang pangi järel viina joob
Tal kõht on ees kui taaritõrs
Ja saba niikui rehepars
Tal silm kui nõia rohuklaas
kulm selle peal kui pütikaas
Ja nina niikui kooguraud
suu selle all kui põrgu haud
ja selle hirmsa nina all
keel ripub niikui saapa tald
Ma sarvi peas tal küll ei näind -
Need olid tal vist ära läind.
Sääl oli nii suur tantsusaal,
Kui Viljandi kreis Mulgimaal.
Sääl laulavad härmoonikud
ja nurgavoodi noorikud
Sääl on ka kuulus laulukoor
Ja nende hulgas mõni hoor
Sääl oli ka üks imeaid
Kus käisime ka sedamaid
Üks kuldne tiik seal oli sees
Kus õbekalad mängsid sees
Sääl laulvad linnud igas puus
Kui meie ajal lehekuus
Sääl kartul nagu apelsin
Ja kaevuvesi selge viin.
Ja mitu mitu imet veel
Mis rääkida ei mõista keel
Laul olgu lühike või pikk,
Peaasi, et on õpetlik.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _