Vat siin on siis veidi tummisem versioon, ent kindlasti mitte päris täielik. Tärnidest algav läheb mitmes laulikus väga kummaliseks kätte.. tundub, et säält on teda käige vähem lauldud või on suisa mõn(dad)e teis(t)e algautori(te) töö..

Igaljuhul äge laul ja äge viis. Tõrreusu definitsioon ongi veel ainult puudu, mida Telcontar välja pakkus.. Kui keegi teab ka midagi aurik Ristnast või säärasest, jagage aga välja!

Algselt võiks laul olla pärit Sõrvest, kõik "Saare" võib vabalt vahetada sõna "Sõrve" vastu ja "Saarelasi" "Sõrulasi".. variante on..
mina muidugi kasutan seda mis parajasti paremini pealuusees on, ehk siis "Saare"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ma ühte laulu laulan teile suure murega
mis taevast meile saadetud on toonekurega,
et rahvasugu laia tee peal marsib põrgu pool
ja Saare rahvast noomida mul antud selleks hool

Nad vahetasid usku ju enne sõdasi,
ei hoolind Martin Luterusest keegi midagi.
Nii arvas mõni vanaeit, et veega ristida
on tühipaljas komme kõik, end lasen salvida

Siis kindlasti ma loota võin, et ükskord taeva saan
kui vene õiget usku on papp mind pintseldand
ja peale selle kuulda veel, et tuleb maademõõt -
kes ühte usku keisriga, need saavad kroonu maad

Ei tulnud meil see maademõõt vaid palju paremad -
baptisti usu prohvetid nüüd võtsid Saaremaad,
nad võtsid vastu liha-võid ja villa-mune ka
ja heldel andjal lubasid taevas koha parema

Nad kisendasid valjult: "Näe, mis seal säravad -
meil juba käega katsuda on taeva väravad!"
Kuid Peetrus näitas näpuga: "Veel vara vennad-õed,
küll ükskord tuleb teine, kes teeb teil puhast tööd."

Siis näitas meil see tõrreusk ja andis kinnitust -
eks minagi või näidata teil taeva õnnistust.
Nad vahetasid särgid ja tuled kustma lõid
ja püha vaimu valasid, et noor ja vana said

Üks vanaeit jäi haigeks kui teda ristiti
kui teda Nasva jõkke kolm korda kasteti,
ta istus saunas tõrre sees, ei usku salgand veel,
kui teised vene poistega olid ammu eksiteel

Kui ükskord vene soldatid tulid sauna vihtlema,
siis märkas jälle vanaeit - see teda pani kahtlema -
et peale õige usu veel on olemas üks usk,
mis võtab naistel meeled peast kui selge tuulispask

Siis tõrre seest ta sirutas ka välja omad käed
aga kurat nurgas naeratas: "Kus Sa, mu ohver, läed!?"
Teil armsad sõbrad tahan ma veel täna ütelda:
"Te maa ja taeva vahele veel jääte kõikuma!"

**



Seda abielu rikkumist on palju ette tuld,
sellest taevas pikad protukollid kirjutatud on -
neid lahutada tahtjaid ei keegi vaigista
siin saavad riigi ametnikud küll veel higista

Mees jättis naise koju, läks ise võõral maal
kui ükskord tuli tagasi, oli tosin lapsi ees.
Kõik seisid seina ääres reas just nii kui mudelid,
au andsid võõral isale kui väiksed pudelid

Ameerikas ja mujal maal olid suured kõned käind,
seda kahtlast juttu kuulanud ja seda vaatma läind,
ei leid tema naise haisugi - oli ammu sääred teind
kas venemaal või Tallinna ta poistega oli läind

Need poisid ka kui gaasipommid saanud põruta,
neil meelekohti soolaga tuleks veidi hõõruda -
nad nii kui vanad Poola juudid konta otsivad
ja teistest maha jäetud naisi ära korjavad

See Muhumaa võib nimeta kui teine Baabelon,
see sõja ajal pahempidi keeratud on,
siin vanad naised sehvti peal olid noortest tihti ees
kui emal roodu komandeer oli tütrel paelamees

Siis emal rahu südamest on öösel ära läind
kui tütre juures magamas pole tibla öösel käind
siis terve maja riidu täis tiged' turtsumist
kui tibukene paaril ööl pole saanud magamist

noor sugu ilma tulla ka nüüd veel häbeneb
ja tuldud teed ta mätta alla jälle põgeneks
teil neiud palju pattu on kui ma kõik ilmutaks
kuid see on tehtud salaja mis kasu ma sest saaks

Teil jäljed kokku korjata - suur hunnik taevas ees,
mis poiste järel jooksnud te noore ea sees
see uudis nii kui pikse löök on iga ühele
kui Sõrve tüdruk Tallinnas oli saanud mehele

Siis teised üle pea kaela olid minemas
ja piigad suure valuga jäid ootma kevadet
ja varsti minemas ka need kel langenud on taks,
kolm aurik Ristna laadungit saab Viru rikkamaks

Hääd teed ma teile soovin, te minna võite kõik
siis tillukestest kasvab kord üks puhas neitsi riik

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ristnast kiiruga niipalju. Mereentsüklopeediat ei olnud käepärast, aga seal leiab ka lisa.

Ehitati 1905, alates 1915 Balti laevastikus, 1918-1922 Sooma vabar., 1922.1940 EV, 1940-1958 NSVL Baltilaevastik, vanarauaks

Tsiteeri:

1923. a. pöördus Ants Piip Mereasjanduse Seltsi liikmena ja Saaremaa rahvasaadikuna vabariigi laevandusameti poole ettepanekuga saarte ja mandri vahelise laevaühenduse korraldamise asjus.
Ettepanek leidis valitsuse poolehoidu. Alates 1923. a. teisest poolest hakkasid Kuressaare ja mandri vahel kurseerima aurikud Ristna ja Endla.

Kaptenmajor Gustav Sääsk oma mälestustes kirjutab:

Laev, millel polnud tagurpidikäiku
Pärast Vabadussõda oli meil suurem töö miinide traalimine. Neid oli meie vetesse pandud küll venelaste, küll sakslaste poolt. Traalimiseks meil õiget laeva polnud. Selle asemel, et neid osta inglastelt, kellel vastavaid moodsaid laevu oli, osteti Soomest kaks end. vene rataslaeva, mida venelased olid sõja ajal traalimiseks kasutanud ja siis Helsingisse maha jätnud. Laevu müüs Soomes üks vene mereväeohvitser ja ostjaks meie pool olid jällegi venelased, kes teenisid mereväebaasis.
Soomest ostetud rataslaevadele pandi nimeks "Ristna" ja "Suurop”. Esimesest sai pärast miinide väljatraalimist reisilaev Kuressaare ja Rohuküla vahel. "Suurop" jäi seisma.
Meil olid nüüd Paljassaare laod miine täis, kuid polnud laeva, mis neid oleks võinud vajadusel veesta. Kui tuli arutusele, kas osta Inglismaalt uued laevad või vanad rataslaevad ümber ehitada, saadeti üks merebaasi insener Inglismaale laevu vaatama. See tuli tagasi ja ütles, et soovitud laevu saada pole, kuigi nagu pärast selgus, neid laevu oli saada küllalt. Selle kohta oli omal ajal isegi ajalehtedes poleemikat.
Nüüd hakati siis sadamas rataslaevu ümber ehitama, mille kohta järelvalvet pidas baasi insenermehhaanik kapten Ananitsh, kes oli ka rataslaevade ostjaks Soomest.
"Ristna" sai valmis 1928. a. suvel. See oli nõnda ehitatud, et võis peale võtta 150 miini. Komandöriks määrati üks vanem mereväeohvitser. Laev tegi Tallinna reidil vastava komisjoni juuresolekul proovisõite. Pärast seda läks sõjasadamasse, et kadetid peale võtta ja nendega õppustele minna.
Komander andis laevale täiskäigu tagasi, et kiirust vähendada, kuid masin ei võtnud tagumist käiku sisse ja jooksis täie kiirusega sadamakaisse, mille tagajärjel laeva vöör sai raskelt kannatada.
Juurdlust toimetamata Salza tagandas komandöri. "Ristna" läks uuesti remonti. Selle valmimisel määrati mind laeva komandöriks ja saadeti kadettidega õppesõidule. Tegime esimese peatuse Loksal. Tahtsin minna sadamasse sisse, kuid sadam oli purjekaid täis. Andsin sadama suus tagurpidi käigu, kuid masin ei võtnud käiku sisse ja laev tormas täie käiguga edasi.
Sain veel viimsel momendil rooli poordi võtta, et ära pöörata. Sadamasse minnes oleks jälle puru taga olnud. Järgmisel peatusel kukkusid maha ahjude restid ja tuled kustusid.

Vene mereväelase enesetapp
Hea oli, et asusime vaikses kohas, kus võisime jääda ankrusse. 30-tonnine aurukatel hakkas lekkima ja kui see oleks lõhkenud, poleks meist midagi järele jäänud.
Laeva insenermehaanikuga rääkides ilmnes, et baasi insenermehaanik Ananitsh ei lubanud remondi ajal laeva masinameeskonda üldse mehhanismide juurde. Nagu pärast selgus, olid pumbad ja teised abimehhanismid roostet ja prahti täis.
Esitasin kirjalikult asja kohta aruande ja palusin määrata ekspertide komisjoni uurima, kuid sellel polnud mingeid tulemusi. Ananitsh omalt poolt kaebas, et laeva juhtkond saboteerivat. Kord õppesõidult kadettidega tagasi tulles sõjasadamasse laev ei võtnud jälle tagumist käiku sisse ja nii jooksin vööriga "Lennuki" ühiskajuti aknasse, kust parajasti divisjoni ülem välja vahtis.
Nüüd lõppeks sai nii kaugele, et laeva tuli tehniline komisjon. Selgus, et ektsentrikute ülekande silindrisse kogunes vesi, millel ei olnud väljapääsu ja nii ei saanud kolb liikuma hakata. Masin oli remondi ajal valesti kokku pandud. Kui see viga parandati, töötas masin jälle korralikult.
Sellega selgus, et kapt. Ananitsh oli ise sabotöör ja nagu pärast selgus, ka venelaste spioon. Ta mõistis varsti seejärele ise enda üle kohut, lastes end maha.

Selle tõrreusu kohta oli Sul ka huvitav mõte.. et mis see siis on.

"Ümberringi kirju kari, härg möirgab tõrre sees?"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tollega on see lugu, et mul ei ole mingit pädevat allikaviidet välja käia, aga noh, et kui lahkusu kuulutajad käisid jutlustamas, siis taredes nad seda tegid ja kuskilt on kõrva jäänud selline asi, et tähtisolemise mõttes riputati tõrs köitega aampalkidesse, see käis siis kantsli ette. Lugijavend oli siis rahvast kõrgemal.

Muhu Ätses laulis särul poolt seda lugu, kuda eit istus tõrres aga teised olid venelastega juba eksiteel jne.

Laulu loogikast tulenevalt võis see tõrreusk seal olla seotud hoopis Muhu pulma tõrretantsuga, sest kogu laul käiski sigimise tümber, kuidas Muhu tüdruk veel vaid Tallinnas saab mehele, kuda lastel on juba nii häbi välja tulla, et neid korjatakse mätta alt ja kuidas uue usu tulemusena Muhust saabki lõpuks täieline neitside vabariik.

Ehk saad nendelt laulu täielised sõnad kah kuidagi tutvuste kaudu.

Mingid variandid on mul käsikirjalistes laulikutes ka, kust olen ikka lõppu sellele loole otsinud. Lugu ise on Sõru ja Sõrvega kõige rohkem seotud ja selle originaali olevat teinud üks saare pastor oma kogudust osatades.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laulu/tantsu õige nimi on "Muhulase noomitus". Saare rahva asemel peaks olema Muhu rahvas ja Nasva jõe asemel Soonda jõgi. Tegu on väga-väga vana muhu tantsuga.Võin huvilistele sammud ja poosid selgeks õpetada:)

Ei no selge see, et igas kandis teatakse täpselt kuidas need "õiged sõnad" on - õigeid sõnu on lihtsalt õige suur ports :P

Ja see on ka otse joonelt selge, et kui need sõnad kellegi usumehe poolt kirjutati oli samas ka kohe tants valmis!

Sa palun parem kriba siia need sõnad mis te muhus laulate!


PS. Näen registreeumise järgi profiilist, et tegu on mehega, jah?
Meie foorumisse saab ennast muidu ka registreerumata ja end meheks tituleerumata postitada.. selts on ikkagi meeste jaoks ja naised saavad niisamagi sõna vahele poetada..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Muide, tõrreusu kohta on minul muhulasena hoopis oma versioon. Tõrreusulisteks ja toobriusulisteks kutsutakse veel tänapäevalgi siinkandis joodikuid. Miskipärast arvan, et selleski laulus sajatatakse hullupööra joomarluse aadressil
Muhus loodi karskusselts "Kevade" 1901. aastal. Selle asutajateks olid Hellamaa õigeusu köster Vassili Müristaja ja preester Aleksei Allik. Tean, et karskusselts tegi Hellamaa kõrtsist teemaja ja vististi just selle rumaluse tõttu ei hakanudki selts täistuuridel tööle. Teatavasti on Muhus ikka olnud suurimaks karistuseks kedagi "laulu sisse panna".Seetõttu olen ma miskipärast seda meelt, et vähemasti see tõrreusu osa on tehtud kohalike külalaulikute poolt karistuseks preestrile ja köstrihärrale. Eks neid laule tihti nii tehtigi, et võeti üks vana valminud lauluke ette ja muudkui aga vorbiti järge juurde. Hellamaa ja Soonda (viide jõele)on naaberkülad.
Aga nüüd siis sõnad.




Muhulase noomitus

Ma laulan seda laulu nii suure murega
mis mul taevast saadetud toonekurega,
et rahvasugu laia tee peal sammub põrgu pool
mul muhulasi noomida on antud selleks hool .

Nad vahetasid usku juba enne sõdasid,
ei hoolind Martin Luterusest keegi midagid.
Nii arvas mõni vanaeit, et veega ristida
on tühipaljas komme kõik, end lasen salvida.

Siis kindlasti ma loota võin, et ükskord taeva saan
kui vene õiget usku on papp mind pintseldand,
ja peale selle kuulda veel, et tuleb paremad,
kes ühte usku keisriga, need saavad kroonu maad.

Ei tulnud meil see maademõõt vaid palju hullemad,
baptisti usu prohvetid nüüd võtsid Muhumaad,
nad nõutasid meilt liha-võid ja villa-mune ka
ja helde andja taevas saavat koha parema .

Nad kisendasid valjult: "Näe, mis seal säravad?
Meil juba käega katsuda on taeva väravad!"
Kuid Peetrus näitas näpuga: "Veel vara vennad-õed,
küll ükskord tuleb teine veel, kes teeb teil puhast tööd."

Siis näitas meil see tõrreusk ja andis kinnitust,
et igaüks teil näidata võib taeva õnnistust.
Nad vahetasid särgid,lõid tuled kustma
ning püha vaimu valasid, said noor ja vana ka

Üks vanaeit jäi haigeks kui teda ristiti
kolm korda Soonda jõkke vee alla kasteti.
ta seisis saunas tõrre sees, ei usku salgand veel,
kui teised venelastega juba olid eksiteel.

Kui ükskord vene soldatid tulid sauna vihtlema,
siis nägi eit,mis teda pani jälle kahtlema,
et peale õigeusu veel on naistel veel üks usk,
mis nende meeli kisub kui üks kange tuulispask.

Siis tõrre seest veel sirutas ta välja omad käed
Seal kurat nurgas naeratas: "Kus Sa, mu ohver, läed?"
Teil armsad sõbrad tahan ma veel täna ütelda:
et maa ja taeva vahele te jääte kõikuma!

See Muhumaa võib nimeta kut teine Baabülon,
sest sõja ajal pahempidi keeratud ta on,
siin vanad naised sehvti peal olid noortest tihti ees
kus emal roodu komandör ja tütrel paelamees.

Siis emal rahu südamest on öösel ära läind
kui tütre juures magamas pole tibla öösel käind,
siis terve maja riidu täis ja tiget turtsumist
kui neiukene paaril ööl pole saanud magamist

Noorsugu ilma tulla veel praegu häbeneb
ja tuntud teed ta mätta alla jälle põgeneb
teil neiud palju pattu on kui ma kõik ilmutan
kuid et see tehtud salaja, mis kasu ma sest saan.

See uudis nagu kui pikse löök on igaühele
et Muhu tüdrik Talinas oli saanud mehele,
siis mõned suure nutuga on teinud minekut
ja teised igatsusega jäänd ootma kevadet .

Sest varsti kõik on minemas, kel langenud on taks,
kolm aurik „Ristna“ laadungit saab Viru rikkamaks.
Hääd teed ma teile soovin, te minna võite kõik
siis kasvab meile Muhumaale puhas neiuriik.

Lisaksin oma eelmisele viitele niipalju, et see tõrreusu materdamine leidis aset kusagil 1920-ndatel.See oli aeg, kus Muhus igasugune seltsitegevus taas elavnes aga see õnnetu karskusselts ikka vist taastamata jäigi. Viited sigimisele jne pärinevad tõenäoliselt sellest, et peale esimest ilmasõda palju vallaslapsi siiakanti sigines ja naised üldse igas mõttes kombelõdvaks kippusid muutuma. Nagu laulustki näha, rüüpasid meestega koos saunas õlut:)

Teksti rütm on kohati konarlik, äkki on teise viisiga? Seda siin muidugi kohe aru ei saa.. või on lauldes mõned sõnad juures?

Ja mis seletus võiks olla särkide vahetamisele ning tulekustutamisele? Mõni kummaline sakrament kummalisele usule?

"Tõrreusk" võib olla karskusseltsi sõnavarra ka nihkunud ju mõnelt varasemalt tähenduselt..
Etümoloogiasõnaraamat ütleb, et "tõrreusk" on siiski usund: [www.eki.ee]

Samas on antud väljend "tõrre alla jääma" mis tähendab abiellumist, ent viidet, kus sedasi on kunagi öeldud, ei ole.

Kas tahaksid postitada uue teemana ka muhulastele praegugi teadaoleva Kupu-Kaarli eluloo hetkelise variandi?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Äkki ongi viis teistsugune.Ei tea. Vägagi võimalik, et muhulased ja sõrulased kasutasid erinevat viisi. (Tean üht vana Muhu hällilaulu, mida ainuüksi Muhus tänapäevalgi lauldakse kolmel erineval viisil).
Uurisin täna tõrreusu kohta infot Muhu muuseumist. Ja tõepoolest...niiviisi kutsuti siinkandis halvustavalt priilasi. Neil oligi ristimisel komme kolm korda vee alla kasta. Aga sellele särkide ja tulekustutamisele jälile ei saanud. Priilased olid suht pikantsed vennad. Katsun vanadest ürikutest järgi uurida, mis rituaaliga oli tegu.
PS.Kupu Kaarli pistsin üles. Kunagi võin siia riputada ka vana muhulaste Puka laulu. Ehkki ega vist teiselpool Suurt väina pole kedagi, kes legendaarsest Puka Andrusest midagi teab. Aga laul on vahva

Tõrreusulistel olnud üks õige kummaline rituaal. Pärast palvetundi kustutati tuli,misjärel naisterahvad võtsid särgid seljast ja panid suure nõu(st. tõrre) sisse ja siis meesterahvad võtnud need sealt välja. Ja selle naisterahva, kelle särgi tema saanud, sellega pidi ta kokku elama kuni järgmise särgivahetuseni. Seetõttu olnudki priilastest tütarlastel niipalju väljaspool abielu sündinud lapsi. Seline väide on kirjas 1924.aasta Meie Maas nr 100

24 dets?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ups! Aasta nr oli 1923 ja kuupäev 29. dets. Artikkel "Hüppajatest ja tõrreusulistest" Hüppajateks kutsusid priilased end ise. Nende kohta saab lugeda ka Jaanus plaadi raamatust "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18-20 sajandil"

No vaat kus lugu, muudkui loe ja imesta, va Ormsö Österblomgi ära mainitud.. hetkeks tundus midagi nelipühilaste laadset aga..





_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ei hakka siin vaidlema ei Sõrve ega Muhu poolt, aga saunasalm on minul kirjas niimoodi

Kui salkkond vene soldateid tuli sauna vihtlema,
Siis nägi eit, mis teda pani jälle kahtlema,
Et peale õigeusu on poistel veel üks riist
Mis naistel meele-mõistuse peast kõik ära viib.

Ja tosina võõra lapse salm niimoodi:

Mees jätab naise koju, läeb ise võõral’ maal’,
Kui ükskord tuleb tagasi, on tosin lapsi tal.
Kõik seisvad seina ääres reas just nii kui pudelid
Ja andvad võõrasisal au kui tibla mudelid.

Mul on natuke kompileeritud variant oma tosinast variandist. Valisin need, mis tundusid rohkem läbivad. Viimane redaktsioon on "Külalaulikus"
[www.raamatukoi.ee]

Mis on aga kahju redaktsioone tehes, et läheb kaduma tore algne keel.. Aga erinevad redaktsioonid rikastavad laule ning minu jaoks isiklikult ongi just see uurimine, mis asja põnevaks teeb! Ükski variant ei ole vale või õigem, kuna neid kõiki on ju lauldud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Viisi algeks on laul "Püppchen liese" (mein püppchen, hör zu, was ich sagen will..), meloodia saksa rahvalik, konkreetse laulu helilooja Elith W. Worsing, sõnad Arthur Rebner. Sama viisiga on langenud neiu laul "..püksid olid jalas, pitsid olid all.." (viimase ref. "aga neidudel meeldib see väga.." operetist "Das Autoliebchen")

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

viimasest siin:
[meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kas see meloodia sobib?

[ingeb.org]

Tsiteeri:

Kas see meloodia sobib?

See on ka meil tundud viis: "Villu, sa oled hotendott.." [meestelaul.metsatoll.ee] Kaks eri viisi.

[www.loc.gov]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _