Oh, mina väike mehekene,
põlvepikku poisike!
Aa-aa-aa, oo-oo-oo,
põlvepikku poisike!

Kus mina istun, sääl mina nutan,
kus ma kõnnin, kurvastan.
Aa-aa-aa, oo-oo-oo,
kus ma kõnnin, kurvastan.

Öösel(e) peksan mõisa rehe,
peval(e) künnan mõisa maad.
Aa-aa-aa, oo-oo-oo,
päeval(e) künnan mõisamaad.

Kes mind päästab orjakütkest,
vabaduse annaks mul?
Aa-aa-aa, oo-oo-oo,
vabaduse annaks mul.

Nõrkus võtnud võimust kehal,
süia sain veel päevas kord.
Aa-aa-aa, oo-oo-oo,
süia sain veel päevas kord.


See on siis Semjonovka külast pärit. Sattusin hiljuti Tartus kahele heale raamatule pääle, Anu Korb'i koostatud. "Eesti asundused" on pealkiri, I osa on "Siin Siberi maa peal kasvanud" ja II osa on "Ei oska rääkimise moodi kõnelda". Seal on väga ilusaid laule sees, enamuse moodustavad muidugi sealsete elanike jutud ja lood, aga põnev on lugeda ja laulda. Soovitan, kes veel ei tea.

Annika, vaata ka "Eesti asundused" III ja IV - "Seitse küla Siberis" ning "Taaru-tagused ja stepiasukad"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tead see on üks kahtlane laul.

Käisin suvel Rahvaluule arhiivist regilaule otsimas.
Miskipärast põld suurt midagi salvestatud ei esivanemate mailt Alutaguselt, ega Keila-Hageri kandist, kus ma praegu elan.
Aga toda laulu leidsin pea igast kihelkonnast ja kahtlaselt sarnases suht võõrapärases sõnastuses. ("Aa-aa-aa, oo-oo-oo," asemel oli küll "vaat luu vaat luu lii").

Mul on halb eelaimdus, et see (algselt ilmselt rahvasuust pärit) lugu on levind kas laululehtede või kihelkonnakoolide kaudu nagu "Saksad sõitsid saaniga".
Kas keegi teab sellest midagi enamat?

Ärge nüüd ära ehmuge!

Kõlbab laulda küll.

paljud siberi laulud on laululehtede peal kodumaalt Baikali äärde jõudnud ja seal uued viisid ja hingamise saanud..
omamoodi põnev sedagi jälgida ja eksootiline laulda..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kas keegi oskab öelda, et mis aaastatel see laul võidi luua?

See mida me kõik teame, pani kokku aastal 1900 Johannes Kappel. Tema "Laululaan" laulukogus on autorimärke juures "Ül. k. A. R. seadn. J. Kappel.
Ehk siis: üles kirjutanud A. R., seadnud J. Kappel
Kes on A. R., ei tea. VÕib olla nt. August Rosenbach, kes korjas enne 1900 Viljandi ümber rahvaluulet.
Ent sulaselge on muidugi see, et Kappeli toodud tekst klapib 100% varem ilmunud ja K. A. Hermanni väljaantud raamatus "Eesti rahwalaulud segakoorile" (1890) ilmunud lauluga "Oh mina väike", kus on autori kohta avaldatud hoopis: Tartu ümbert Ül. k. ja sdn. A. Läte. (viisi kohapeal). Ning sõnadelahtris: Rahwa suust.
Ehk siis viisiseade Aleksander Läte.

Kuna aga viis on teine (meile tuntud loomislaulu "Vaat luuli" refrääniga ühtiv viis), siis on kaks võimalust:
Kas Kooride repertuaaris (või miks ka mitte koolirepsides) olnud laul läks kaudu kuulaja "rahva sekka" ning kirjutati uuesti A. R. poolt üles uue viisiga.
Või siis kasutas Kappel lihtsalt olemasolevaid sõnu A. R. kogutud viisile (kasvõi näiteks sarnaste, ent puudulike või kummaliste, sõnadega).

Ühesõnaga. Millest koosneb laul? Viisist, sõnadest, funktsioonist ja esitussituatsioonist. Seega on meie laul pärit aastast 1900. Alged sellel on aga vanemad. Siberi variant siin alguses - seal on sulaselgelt näha, et esimesed kolm salmi on "raamatust", viimased kaks aga omaloomingulised - värss ja sõnakasutus on täiesti teised.

Vanim üleskirjutus tollest laulust on 1873;

Leoke 3, 245 - H. Leoke (1873)
tüübinimed kontrollimata
Tilluke teomees + Nutust järv
Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Murelaulud
Teupois IV

Olin veike mehekene
Põlvepikus poisikene
Ööd mina peksin mõisa rehed
Pääva kündsin mõõdumaad
Kus ma istsin seal ma iksin
Kus ma seisin seinad märjad
Senna tekkis tiigike
Kasvis kalajärveke
Sealt sai küla karja juua
Valla varsul ringutada.

***

Vanim üleskirjutus ei tähenda muidugi seda, et siis see laul tekkis. Alati tuleb seda tähele panna ja mitte segadusse minna - vanim mainimine või leid ei pruugi olla sünnihetk (see kehtib ka teiste laulude ning kasvõi esemete puhul). Tegu võib olla hoopis vanema lauluga.

***

Koos refrääniga 1877 ja 1888:

EKmS 4° 3, 215/6 (27) < Halliste khk. - Jaan Kitzberg (1877)
tüübinimed kontrollimata
Hobune varastatud
Lüroeepilised laulud
Oh mina väike mehekene
1.
Olin mina väike mehekene,
Pooleaasten poisike
Vat luuli vat luuli poole aasten poisike
2.
Mis mut teol tegem' panti?
Mis mul teol tetä anti?
Vat luuli 1
3.
Kivestikku kiskumaie
Kannustikku kakkumaie
Vat luuli 1
4.
Kui ma obes' valla võti
Esi eidi ma magame
Vat luuli 1
5.
Varas mees tulli varikust
Kuri mees tulli kuusikust
Vat luuli 1
pag. 216 6.
Varast' minu tillu täku
Tillu täku, teoruuna.
Vat luuli 1
7.
Ära sina ike Endrik poiga
Mul oo kodun kolme ruuna
Vat luuli 1
8.
Üits oo iiru tõine airu
Kolmas kullakarvaline
Vat luuli 1
1 etc.

H, Mapp 1086 (13) - Karl Richard Sprohgis (1888?)
tüübinimed kontrollimata
Tilluke teomees + Nutust järv
Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Murelaulud
siirdevormiline laul
Väike poisike
Olli mina väike poisike
Põlve kõrgu meheke vaat luuli vat vat luuli
Ööse pessi mõisa rehe vaat
Päiva kündsi mõõdu maa vaat luuli vat
Kos mina istu sääl mina ike
Kos mina saisa saina like
Sinna tekkus tiigike
Kasve kala järveke vaat luuli
Säält sai velle varsa juva
Onu obeste ojota vaat luuli vat vat luuli
Säält sai küla karja juva
Näitsikeste närtse mõske


EÜS IV 609 (1345) < Tarvastu khk. - J. Tuul (1888)
tüübinimed kontrollimata
Tilluke teomees
Laulud ühiskondlikest vahekordadest
Vaeselapse laul
Oli mina veikene poisikene
põlvekõrgus meheke
ai luule, ai, ai, luule,
põlvekõrgus meheke.
j.n.e.
Noodialune tekst


EÜS IV 469 (1016) - J. Elken (1888)
tüübinimed kontrollimata
Tilluke teomees
Laulud ühiskondlikest vahekordadest
Veikene veikene olin mina
veikene veikene olin mina ai luli ai luli
veikene veikene olin mina
Põlvepikkune poisikene
põlvepikkune poisikene ai luli ai luli
põlvepikkune poisike
Öösel peksin mõisareie
pääval kündsin mõedumaada ai luli ai luli
pääväl kündsin mõedumaada.

H II 27, 403/4 (1) < Palamuse khk., Luua v. - M. Uus (1888)
tüübinimed kontrollimata
Kus istun - seal itken + Kass kaevus
Murelaulud ; Laulud meelelahutamiseks
Kui mina alles noor veel olin
Põlvekõrgus poisike
Vat luuli, vat luuli
Põlvekõrgus poisike.
Öösel peksin mõisa rehed
Päeval kündsin mõedumaa
Vat luuli, vat luuli
Põlvekõrgus poisike
Kus mina seisin, seinad märjad
Kus mina nutsin nukad märjad
Vat luuli, vat luuli,
Põlvekõrgus poisike.
Sinna tekkis tiigike
Kasvis kalajärveke.
Vat luuli, vat luuli,
Põlvekõrgus poisike.
Sialt sai küla karjal juua
Vallavaestel valada
Sialt sai isa hobu juua
Venna varsad valgustud.
pag. 404
Peretütar peenikene
Kui see kulbivarrekene
Saatis kassi vetta tooma
Kass läks kaevu kapsti
Saba vette sapsti.


***


1888 tundub juba laul üsna levinud olema koos tolle slaavipärase refrääniga. On võimalik, et enne 1890 ilmumist oli laul juba kuskil kooride kavas Lätte seades. (Põltsamaa-Palamuse-Räpina-Jõhvi jne.. ei moodusta just kõige loogilisemat ringi)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Näiteks, mõtlesin siia postitada teksti koos viisiga, vanuse teemaga ei ühti aga arvan, egas halba ka tee.
Viimane kord Moostes sai lauldu kaasa, tuntumat teksti mis koolipõlvest tuttav. Selle tõttu sai samal teemal folklores jne. teadmisi kogutud Järvamaa asjus.


EÜS VIII 733 (323) < Järva-Madise khk., Kuksemaa v., Olli k. - W. Rosenstrauch & P. Penna < Jaan Orav, 39 a. (1911)
Tilluke teomees + Nutust järv

Kui ma alles noorukene
Põlvekõrgune poisikene
Ööse peksin mõisa reie
Päeva kündsin mõedu maada
Küll sai nutta küünides
Ala nutta aitades
Kus ma nutsin, nurgad märjad
Ja kus seisin seinad märjad
Sealt siis tilkus tiigikene
Kasvis kala järvekene
Kus sai küla karja juua
Valla vaestel valgustest
vt. v. 99

Parimat

Suur tänu!

Sellest kõigest on palju abi. Kasutame lugu lavastuses "Noored Hinged" mis on A.H.Tammsaare teos, mis on kirjutatud 1909 ja huvitas, kas maal kasvanud noored võisid seda laulu teada.

Head!