Mõtlesin lihtsalt, et kuna ta mul olemas on, siis postitan ka siia; laul, mida põhiliselt teatakse Kihnu lauluna ent on hoopistükis mehe, nimega Peeter Laredei looming ja räägib Häädemeestest.








(P. Laredei "Kimbuke tarvilisi kooli laule" Häädemeestel 1931)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 2 korda. Aeg: 20.09.07 22:13 kasutaja: varulven poolt.

Tõsi, et seda laulu teatakse rohkem Kihnuga seoses. Peamiselt tänu Väikeste Lõõtspillide Ühingule. Põlise häädemeestelasena laulan seda siiski vaid Häädemeestele. Sõnad on ka kahes variandis veidi erinevad. Siiski, Peeter Laredei tuli Häädemeeste kooli õpetajaks minuteada just Kihnust ning on tõenäoline, et laul valmis tal juba saare peal, kuna see on seal nii tuntud. Laulavad seda küll pea kõik rannaäärsed rahvad, Kablis, Treimanis, Tahkurannas, ja ikka seoses oma kodukohaga. Mine võta siis kinni. Aga minu jaoks on Häädemeestega sõnad siiski kõige ilusamad.

P. Laredeist on lühike artikkel siin, 1987 a. Loomingus, lk. 137:
[digar.nlib.ee]

Laulu olla Kihnu viinud aga Peetri õde, kes oma mehega sinna elama läks.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laulu viinud Kihnu Häädemeestest pärit kirikuõpetaja naine, kes õpetand ka Kihnu naised kirikus ristiinimese moodi harmoonias laulma, mida ta pärast kahetsend.

Seesama ongi see, kellest rääkisin, Peeter Laredei õe Helene mees Feodor Dubkovski oli Kihnus õigeusu-preester ning vedasid mõlemad seal laulukoori.
Igaljuhul, Laredei Aet, kui Sa siia seda lugu jällegi lugema juhtud, siis äkki saad täpsustada oma vanaonu ja tema lähikondlaste lugusid.. Äkki on mõni tore lugugi või foto teemassepuutuvatest?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kuidas see kõlab:

30:19

[www.uttv.ee]

(Minu magistriõppe erialakontsert 25.03.14)

No minul tekkis kohe küsimus, et kuidas "Häädemeeste" hääldati Laredei ajal. Aga seda saab ju kohe kohanimekartoteegist vaadata, see on tore andmebaas, soovitan teistelegi: [heli.eki.ee]

Aga oh seda kooriilu küll! :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jah, see on 100% puhas vene õigeusu stiilis koorilaul, nagu nt. ka "Kaunistagem Eesti kojad".

Ise pakuksin Heademeeste. ( või mieste)

(H)äädemeeste

Heademieste on Viru, Järva, Harju, Muhu ja Kihnu keeles.

kas nagu "häälemeeste" või "maade meeste"?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

EKIs olid ka kunagi murdenäited aga need näikse kadunud olevat kuhugi

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.eki.ee]

Eesti Keele Instituudi fonoteek

Jah, helid ja pdf-id on kadunud sealtsamast

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"kas nagu "häälemeeste" või "maade meeste"?"

Minu teada d on muutunud l-i taoliseks ainult mõnes Häme murdes, aga ma ei tea muidugi kõike.

Vaata sealt:
[www.raamatukoi.ee]

Ma mõtlen vältuse sarnasust :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kõikides kieltes, mida mina tohin riakida, on "häälemeeste" ja "maade meeste" samas vältes.

kui kuskil on teisite, siis Häädemeeste (<hää) piab olema nigu Maademeeste (<maa), mitte Häälemeeste (<hääle).

Sa ajad mingit udu praegu, Timo.
Keedekartul
keede helmed

Ehk siis Sa ütled, algul, et pole vahet kas keede (necklace) kartul või keede (boiled) kartul. Siis aga jääd keetmise juurde?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ma näen ise kah, et "maade" võiks olla ülipikas vältes
[sanastik.blogspot.com]

aga mina ise olen kogu elu rääkinud "maade" poolpikalt.
Ma ei tea, kas see on mingi Harju murde mõju või on minu peres igaks juhuks tarvitatud poolpikka väldet ka seal, kus ei peaks, et varjata oma Virumaa majanduspõgeniku staatust.

Kuna ma ei tarvita "keede kartulit" kummaski tähenduses, siis see mind ei häiri ja ma ei usu kah, et ma edaspidi püüaksin õigesti hääldada.

Kui sa arvad, et Häädemeestel räägiti "maade meestest" ülipikas 3. vältes, siis räägitaks seal 3. vältes ka Häädemeestest, aga uuri enne järgi, et see ikka on nii.

Ei, ma ei arva, lihtsalt huvitas, kohanimede vältuste ja häälikupehmustega on teinekord segased lood..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

olgu. uurisin.
Eesti õiges keeles lubatakse "maade mehi" nii (pool)pikas kui ülipikas vältes.
kõnekeeles oli enne murrete logopediseerimist levinum (pool)pikk ehk 2. välde. ülipikk ehk 3. välde oli iseloomulik Virumaale (puie, maie jm kõrval) ja Põhja-Viljandimaale (puide, maide jm kõrval), kust pärineb osa minu ja sinu esivanemaid. Harjumaal räägitud hoopis: "maatte, puutte, töötte".
(Mari Must "Põhjaeesti keskmurre" lk 197)

PEETER LAREDEI sündis Viljandimaal Tuhalaanes.Tema isa Anton Laredei oli köster-kirikuõpetaja.Neid oli peres 11last.Peres oli veel mitmeid kiriku tegelasi.
Isa Anton + 5 poega ja tütar.
1.Peeter
2.Anton(jun)
3.Anderi
4.Kosma
5.Aleksei ja 6.tütar Helena
Häädemeestel tuli Laredei pere 1893 aastal.Peeter tuli Häädemeestele hiljem.

Küsiti, kas Käbi on kukkunud kännust kaugele. Ei mitte: [geni.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _