Selle loo kuulsin lõõtsamees Eino Kõiv'u kasseti pealt. Kuulata saab seda siit: [
www.minnehaha.pri.ee] Muusika ja rahvalaulude alt.
On elu meil üürikene ilmas,
mis määratud saatuse väel.
Kord läikimas pisarad silmas,
kord kannab meid õnn oma käel.
On elus meil võitlusi palju,
kus karastub mehine meel.
See mees, kes on kindlam kui kalju,
võib meiega liituda veel.
Me isad on põlvedest põlve
meil pärandand laulude väe.
Me laulus on nende eest palve,
kes manalas päikest ei näe.
Me laulame noortele õnne,
kes edasi kannavad tuld,
mis põleb me rinna sees enne,
kui katab meid kodumaa muld.
On elu meil üürikene ilmas,
mis määratud saatuse väel.
Kord läikimas pisarad silmas,
kord kannab meid õnn oma käel.
On elus meil võitlusi palju,
kus karastub mehine meel.
See mees, kes on kindlam kui kalju,
võib meiega liituda veel!