Pange palun kirja ka see Kärdla sadama vagalugu Aadamast ja Eevast!

kui seda lugu mõeldi siis need sonad on siin
kuigi kahjuks esimest paari rida ei tea .

ehk keegi täiendab need siis ka mingi aeg


.....
.....
siis kõhu alla otsa külge jäi

ka rippyuma siis üks nahkne nui

siis hakkas aadam kyysima

ja selle üle päärima

mis kuurat see siin tolgendab

kes seda totsi tarvitab

tal jumal vastas targasti

ära tühja pane tähele

see esiteks on mehe au

ja teiseks targa mehe nõu

igakord kui lähed kusele

seda tarvis läheb sinule

seepärast jää nyyd rahule

ja jää ka rahus magama

ja siis võttis küljekondikse

ja tegi sellest eevakse

kes teda ülesse äratas

ja talle ka vastu naeratas

et aga riideid polnud tal

läks elama see nahkne nui

ja kõhu alla oi oi

lõi kukerkooti nahkne nui

siis ytles eeva kallike

mis on sul all sina heldeke

see tont on must ja karvane

just karjakrantsi sarnane

ja mina sinu naisuke

seda mõistan panna õigesti

siis mõistusest tema ilma jäi

ja hirmsast tormas nahkne nui

siis esimese himoga

ei mõistnudki kumbki lõpeta

siis looja vahtis vääriti

kui paratiisis puuriti

ta ytles see ei lähe nii

ma tahan seda teisti

sis põõsast suure lehe tõi

ja eeva kõhu ette lõi

siis aadam väga kurvaks sai

ja härdalt nuttis nahkne nui

see aadamal käis yle jõu

ta pidas ümmarguse nõu

siis lehte kergitas

ja jälle nuia tarvitas

sepärast kui veel ilmamaad

on meil paradiis ilmas ka

väga põnev on vaadata, kuidas sõnad kellegi tõlgenduses muutuvad, aga muidu võiks see tekst olla äkki hoopis nii:

Kui looja ükskord ilma lõi
ja Aadama ka valmis sai
siis kõhuotsa külge jäi
tal rippuma üks nahkne nui
ta hakkas loojalt küsima
ja selle üle pärima
mis kurat see siin tolgendab
kes seda totsi tarvitab
tal ütles looja targasti:
"Ära tühja pane tähele,
see esiteks on mehe au
ja teiseks targa mehe nõu.
Iga kord kui lähed kusele,
seda tarvis läheb sinule!"
Sest jää nüüd üsna rahule
ja heida rahus magama!"

Siis võttis küljekondikse
ja tegi sellest Eevakse,
see teda unest äratas
ja talle vastu naeratas.
Et aga riideid polnud tal
läks elama see nahkne võll
ja kõhu alla oi oi oi
lõi kukerkooti nahkne nui.

Siis ütles Eva: "Kallike,
mis on sinul all, sina heldeke!"
"Just karjakrantsi sarnane,
see tont on must ja karvane!
Ja mina sinu naisuke
seda mõistan panda õieti."
Siis mõistusest tema ilma jäi
ja hirmsast tormas nahkne nui
sest esimese himoga
ei mõistnud kumbki lõpeta.

Sest looja vahtis vääriti
kui paradiisis puuriti,
ta ütles: "See ei lähe nii,
ma tahan seda teisiti!"
ja põõsast suure lehe tõi
ja Eeva kõhu ette lõi.
Siis Aadam väga kurvaks sai
ja hardalt nuttis nahkne nui,
see Aadamal käis üle jõu
ja pidas ümmarguse nõu:
ta lehe üles kergitas
ja jälle nuia tarvitas.
Seepärast kui veel ilmamaa
on meil paradiis meil ilmas ka!




_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..ka selle võib siia lisada, mis on põhimõtteliselt sama laulujuur. Sama juur ka Untsakate kõrisõlme-lauluga:

Muhu:



Ma laulan pattulangemisest,
sest keeldud puust ja õunadest

Laaber-jaa-talerile-raa,
sest keeldud puust ja õunadest

Oh Aadam, miks sina õuna sõid
ja seega patu ilmal tõid.
Kõik noorem sugu ilma sees,
kas olgu neiu, poiss või mees,
neid hirmutaks patuga,
kes julgeb paaris magada.
Ja kes veel katsvad teineteist,
lääb põrgu, pole pääsemist.
last hirmutatakse kolliga
ja külaskäijaid patuga.
Kas keegi lastest kolli näind,
kas külaskäija pattu teind?
Ju loeme Juuda ajaloost
mis teinud mitu pühat meest
Kas see ei olnud mitte patt,
kui tütred läbi hooras Lott?
Ta oli tõest üks püha mees
seal Soodomas ja Komorras.
Kui surnumeres vajus maa,
tema üksi pääsis hingega.
Ja Saalomon, suur kuningas,
kes neida palju armastas.
Tema selleks tarkust tarvitas,
kus kena neiu elamas.
Kes rikas oli, naiseks sai,
kes vaene - hoora nime tõi.
Niimoodi pettis tuhandeid,
ja pattu tal ei olnudki.
Kui juhtud neiut katsuma,
siis hirmust pattu teinud sa.
Siis pühad mehed, pastorid,
nad hüüdvad: "Sa käid patu teed!
Poiss, lase ennast laulata,
siis rahvas saaksid kuulata,
ehk sa küll neidu pole näin,
ehk öösel tema juures käin."
Kas laulatus meil kasu toob,
kas kirikupapp meid uuest loob?
Mis kasu aga toob meil laulatus -
need asjad ennem käinud koos!
See algmisest on nõnda oln,
Aadamast ja Eevast tuln.
Kui ükskord loodi see maailm,
see tühi paljas kivikalm.
Ei olnud siis veel inimest,
ei ühtki ainust neiukest.
Suur pimedus siis kattis maad
kus elamas olid saadanad.
Küll käperdasid (koperdasid) kuradid,
et kivikillud lendasid.
Kui maad aga valgustas kord päik'
siis maapealt kadus nende riik.
Aadam, see esimene mees
see suure laia ilma sees.
Tal sinna oli loodud kont,
kus poistel asub lihalont.
Siia looja raske une tõi
ja sellest kondist neiu lõi.
Ta kondi ära võttis sealt,
pani augu kinni kõigepealt.
Ja Sinna kohta jäi siis punn,
kus kasvas Aadamile munn,
mis oli must ja karvane
just karjakrantsi sarnane.
Ja sinna jäi see augu koht,
kus neiul otsa lõppes kõht.
Kui Aadam ärkas une pealt,
tema leidis neiu rinna naalt.
Siis Aadam armastusega
hakkas vähe neiut näppima.
Siis looja hüüdis: "Ära tee,
see koht mis praegust on su käe' -
kui sinna puutub sinu pulk,
siis surm on sinu patu palk,
ja otsa lõppeb kõik su jõud
kui katsud sa seda keeldud puud!"
Seal nähtaks äkist kuradit,
tema lendab keskel Eedenit
ja annab Eeval seda nõu,
et näitaks poisil kaunaprao.
Siis kõvaks aga läks ka poisi nui
ja ära keeldud õuna sõi.
Kes mõistvad Aadamale süüd,
siin laulu sees ma noomin nüüd,
ma ütlen: "Pane tähel vend,
ka augu katteks loomal händ!
Kuid inimesel paljas see,
kas see siis silma pinda ei tee?
Nad elasivad Eedenis,
kaks alasti kui kala vees.
Ja silma paistis neil see koht,
mis pärast varjas viigileht.
___

Sel laulul on veel palju uitsalme, üks lõbusam kui teine, ent raske on neid paigutada jutujoonele..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _