Autor
Sõnum
:: Tsiteeri ::
Teema: Konvõrents Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq
Võro instituudi kõrralinõ õdagumeresoomõ süküskonvõrents sääd kaemisõ keskpunkti rändämise. Tähelepandmisõ all ommaq nii õdagumeresoomõ väikuq rahvaq ku ka tõsõq põlidsõq rahvaq ja põliskiili kogokonnaq ümbre Õdagumere ja kavvõmbal.
Riidi, 27. okt
9.30–10.00 Janne Saarikivi. Keelte levimine läänemeresoome aladel – kas migratsioon või keelevahetus? Mõnda meie esiajaloo rändelainetest
10.00–11.00 Kristiina Tambets. Ränded Eesti alade asustusloos arheogeneetika vaates ja rõhuga Lõuna-Eestil
11.00–11.30 kohvi- ja ampsupaus
11.30–12.00 Karl Pajusalu. Lõunaeesti ja liivi keele kontaktalad
12.00–12.30 Heiki Valk. Kääparahva kadumine: asustuse järjepidevuse(tuse) küsimus Ida-Võrumaal 9.–13. sajandil
12.30–13.00 Evar Saar. 16.–17. sajandi Võrumaale tulijad ja nende jäljed nimedes
Kell 14.00 lät edesi siin: [www.facebook.com]
Inämb teedüst saa:
Võro Instituut, Tartu tn 48, 65609 Võru
e-post: wi@wi.ee
tel (+372)782 8750 (Tuuli Abel, sekretär)
tel (+372)5621 3174 (Evar Saar, onomastika tiidrü)
Riidi, 27. okt
9.30–10.00 Janne Saarikivi. Keelte levimine läänemeresoome aladel – kas migratsioon või keelevahetus? Mõnda meie esiajaloo rändelainetest
10.00–11.00 Kristiina Tambets. Ränded Eesti alade asustusloos arheogeneetika vaates ja rõhuga Lõuna-Eestil
11.00–11.30 kohvi- ja ampsupaus
11.30–12.00 Karl Pajusalu. Lõunaeesti ja liivi keele kontaktalad
12.00–12.30 Heiki Valk. Kääparahva kadumine: asustuse järjepidevuse(tuse) küsimus Ida-Võrumaal 9.–13. sajandil
12.30–13.00 Evar Saar. 16.–17. sajandi Võrumaale tulijad ja nende jäljed nimedes
Kell 14.00 lät edesi siin: [www.facebook.com]
Inämb teedüst saa:
Võro Instituut, Tartu tn 48, 65609 Võru
e-post: wi@wi.ee
tel (+372)782 8750 (Tuuli Abel, sekretär)
tel (+372)5621 3174 (Evar Saar, onomastika tiidrü)
27.10.23, 23:14
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Jüvä Sullõv
·
Valgu Heiki ettekandõ kääpäkaardi pääl lätt kääpide piir küländ häste kokko õdagu- ja hummoguvõro kuulsa -u / -o vai kotun / kotoh-piiriga. Õkvaköüdüst tah vaivalt um, a nätäq um, et maa ja luudus um loonuq ütesugutsit piire nii vanõmbal ku vahtsõmbal aol.
[www.facebook.com]
Valgu Heiki ettekandõ kääpäkaardi pääl lätt kääpide piir küländ häste kokko õdagu- ja hummoguvõro kuulsa -u / -o vai kotun / kotoh-piiriga. Õkvaköüdüst tah vaivalt um, a nätäq um, et maa ja luudus um loonuq ütesugutsit piire nii vanõmbal ku vahtsõmbal aol.
[www.facebook.com]
27.10.23, 23:17
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Regilaulu-uurimise töömailt
Mari Sarv:
·
Pidasime Katiga Võro Instituuti sügiskonverentsil "Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq" ettekande regilaulude sisuelementide rändemustritest.
Oleme juba mõnda aega FILTER projekti (vt [blogs.helsinki.fi]) töörühmaga proovinud uurida regilaulutekstide automaatse tüpologiseerimise võimalusi.
Nüüd ettekannet ette valmistades liikusime selles suunas jälle sammukese edasi. Tahtsime ülevaadet saada ühe laulutüübi "Harja otsimine" ("Suka mereen") motiivistikust kogu tema varieeruvuses (kokku 416 teksti).
Selleks lasime arvutil kindlaks teha, millised värsitüübid uuritavas laulutüübis sagedamini üksteise läheduses paiknevad, värsitüüpide võrgustikus tuvastasime klumbid ehk "arvutuslikud laulumotiivid" ning nii saime ülevaate laulu sisu peamistest elementidest ja nende hargnemistest.
Graafikul vasakul Karjala ja Ingerimaa tekstid ning paremal eesti tekstid, kus laulumotiivid on värvitud eri värvi.
Värsitüüpide tuvastamiseks oleme kasutanud Maciek Janicki poolt välja arendatud ja läänemeresoome regilaulude andmebaasis rakendatud nn. bigrammi-meetodit, millega on võimalik kokku viia sarnased värsid, mille kuju päris täht-tähelt ei kattu ja mille sõnajärg võib varieeruda (vt. meetodi kohta artiklit siit: [academic.oup.com]).
Konverentsi ettekanded (ka meie oma) on järelvaadatavad siin: [www.facebook.com]
Suur tänu Võro Instituudile kutsumast ja inspireerimast!
·
Pidasime Katiga Võro Instituuti sügiskonverentsil "Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq" ettekande regilaulude sisuelementide rändemustritest.
Oleme juba mõnda aega FILTER projekti (vt [blogs.helsinki.fi]) töörühmaga proovinud uurida regilaulutekstide automaatse tüpologiseerimise võimalusi.
Nüüd ettekannet ette valmistades liikusime selles suunas jälle sammukese edasi. Tahtsime ülevaadet saada ühe laulutüübi "Harja otsimine" ("Suka mereen") motiivistikust kogu tema varieeruvuses (kokku 416 teksti).
Selleks lasime arvutil kindlaks teha, millised värsitüübid uuritavas laulutüübis sagedamini üksteise läheduses paiknevad, värsitüüpide võrgustikus tuvastasime klumbid ehk "arvutuslikud laulumotiivid" ning nii saime ülevaate laulu sisu peamistest elementidest ja nende hargnemistest.
Graafikul vasakul Karjala ja Ingerimaa tekstid ning paremal eesti tekstid, kus laulumotiivid on värvitud eri värvi.
Värsitüüpide tuvastamiseks oleme kasutanud Maciek Janicki poolt välja arendatud ja läänemeresoome regilaulude andmebaasis rakendatud nn. bigrammi-meetodit, millega on võimalik kokku viia sarnased värsid, mille kuju päris täht-tähelt ei kattu ja mille sõnajärg võib varieeruda (vt. meetodi kohta artiklit siit: [academic.oup.com]).
Konverentsi ettekanded (ka meie oma) on järelvaadatavad siin: [www.facebook.com]
Suur tänu Võro Instituudile kutsumast ja inspireerimast!
29.10.23, 23:03
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
