Autor
Sõnum
:: Tsiteeri ::
Teema: Soome-ugri rahvad Lätis - kadumine, püsimine või edasiminek
19. oktoobril on tulemas ülimalt huvitav konverents, mis võimaldab oluliselt laiendada meie silmaringi ja avada silmi, et näha ka soomeugrilist Lätimaad. Lisaks, et konverents toimub väga huvitavas kohas – Aia 12. Majas on 1925. aastal asutatud Eesti-Soome-Ungari Liit ja 1927. aastal Fenno-Ugria Asutus. Peale konverentsi lõppu tutvume ka majaga.
Tallinn, Aia 12 Kanutiaia Huvikool 14.00-17.00
Soome-ugri rahvad Lätis - kadumine, püsimine või edasiminek
2023. aastat tähistatakse liivi pärandi aastana. Sellepärast on hõimupäevade konverentsil eriline tähelepanu liivlastel, aga ka soome-ugri jälgedel Lätis.
Lätis on ajalooliselt asunud sellised soome-ugri rahvakillud nagu kreevinid, leivud ja lutsi maarahvas, kellest on jäänud maha palju vaimset kultuuripärandit.
Mida me neist teame, mida on võimalik praegugi kuulda ja näha, millised võimalused on nende kultuuripärandit säilitada ja uurida?
14.00 Läti Vabariigi suursaadiku Kristīne Našeniece tervitus
14.10 – 14.30 ajaloolane Priit Raudkivi „Paotades ust ja kiigates tuppa. Paar mõttekest Vana-Liivimaa mõistmiseks“
14.30 – 14.50 keeleteadlane Valts Ernštreits „Liivlaste tänased ja homsed väljakutsed – kuidas tagada kriitiliselt ohustatud keele ja kultuuri kestvust“
14.50 – 15.10 keeleteadlane Lembit Vaba „Kas leivud on liivlased?“
15.10 – 15.30 etnoloog Indrek Jääts „Meenutusi Lutsi maarahvast“
Liivi laste folklooriansambel Mierlinkizt
15.50 – 16.10 keeleteadlane Enn Ernits “Kes olid kreevinid ja mida neist on teada?”
16.10 – 16.30 ajaloolane Andrei Hvostov “Kaupo – Liivimaa esimene poliitik”
Koosviibimine
Hõimupäevade konverentsi toetavad EV Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
REGISTREERIMINE
[docs.google.com]
Tallinn, Aia 12 Kanutiaia Huvikool 14.00-17.00
Soome-ugri rahvad Lätis - kadumine, püsimine või edasiminek
2023. aastat tähistatakse liivi pärandi aastana. Sellepärast on hõimupäevade konverentsil eriline tähelepanu liivlastel, aga ka soome-ugri jälgedel Lätis.
Lätis on ajalooliselt asunud sellised soome-ugri rahvakillud nagu kreevinid, leivud ja lutsi maarahvas, kellest on jäänud maha palju vaimset kultuuripärandit.
Mida me neist teame, mida on võimalik praegugi kuulda ja näha, millised võimalused on nende kultuuripärandit säilitada ja uurida?
14.00 Läti Vabariigi suursaadiku Kristīne Našeniece tervitus
14.10 – 14.30 ajaloolane Priit Raudkivi „Paotades ust ja kiigates tuppa. Paar mõttekest Vana-Liivimaa mõistmiseks“
14.30 – 14.50 keeleteadlane Valts Ernštreits „Liivlaste tänased ja homsed väljakutsed – kuidas tagada kriitiliselt ohustatud keele ja kultuuri kestvust“
14.50 – 15.10 keeleteadlane Lembit Vaba „Kas leivud on liivlased?“
15.10 – 15.30 etnoloog Indrek Jääts „Meenutusi Lutsi maarahvast“
Liivi laste folklooriansambel Mierlinkizt
15.50 – 16.10 keeleteadlane Enn Ernits “Kes olid kreevinid ja mida neist on teada?”
16.10 – 16.30 ajaloolane Andrei Hvostov “Kaupo – Liivimaa esimene poliitik”
Koosviibimine
Hõimupäevade konverentsi toetavad EV Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
REGISTREERIMINE
[docs.google.com]
11.10.23, 20:17
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
