[www.facebook.com]

David Truusa magistrilavastus “Millal saab tantsust eesti rahvatants?”
15. aprillil kell 19:00 TLÜ BFMi Mait Agu saalis
16. aprillil kell 16:00 TLÜ BFMi Mait Agu saalis

David Truusa lavastusest:
"Mind paelub küsimus, millal saab ühte tantsu kutsuda eesti rahvatantsuks. Mis on need märgid, liikumised, vormid, füüsilised detailid, maneerid, olukorrad ja sotsiaalsed hetked, millal muutub üks tants eesti rahvatantsuks?
Kahe kuu jooksul oleme töötanud esimese kursuse tundengitega Eesti rahvatantsukompositsiooni kursuse raames küsimustega, mis mõtestavad eesti rahvatantsu olemust, selle eri kihte ning sellega kaasnevat tunnet. Otsime tunnuseid ja olukordi, mis võiksid olla iseloomulikud vaid eesti rahvatantsule ning lükkame neid ümber. See on ühtlasi katse tuua eesti rahvatants 21. sajandisse, provotseerides küsima eesti rahvatantsu kohta küsimusi. Loome tantsusüite, töötleme neid, töötleme neid veel ning lähtuvalt loovpraktilise uurimisprotsessist selgunust näitame tulemit 15. ja 16. aprillil."
-----------------------------------------------------------------------------
Lavastaja: David Truusa koos BFMi koreograafia õppekava 1. kursuse tudengitega
Tantsijad: BFMi koreograafia õppekava 1. kursuse tudengitega
Valgustehnika, helitehnika: David Truusa
Muusikud: Ernst Valdmaa ja Iris Eva Aabloo
-----------------------------------------------------------------------------
Etendused on tasuta. Oleme tänulikud, kui broneerite pääsme eelnevalt Fienta keskkonnas.

Fienta: [fienta.com]...
Etendused toimuvad Tallinna Ülikooli BFM-i Mait Agu saalis.

Info:
[www.tlu.ee]
[www.facebook.com]
heili.lindepuu@tlu.ee See less

Väga huvitav.. Küsimus pole muidugi uus - veel suurem küsimus on see, et kas rahvatants on tants, mida praegu tantsitakse, ent keegi ei mäleta kuidas seda tantsiti siis kui ta veel rahvatants oli - st. väljunud tantsuõpetaja ballisaalide maneeride kontrollist. Kui sellest on saanud vahepeal rahvatants ning sellest omakorda seltskonnatants. Kas praegu üldse on rahvatantsu võimalik tantsida. Peale koreograafiliste lavatantsude ning seltskonnatantsude?
Kas folgil lavaees kargamine ja kehaväänamine on rohkem rahvatants kui tantsupeo balletikava?

Kas näiteks Kohaanuška on seto rahvatants? Ukraina rahvalaulu Nikolai Nikolajevitš Jakovlevi seatud versioon aastast 1904, mis kaudu Peterburi ballisaalide jõudis 1906 Eestisse tantsuõpetaja Jakob Salmanni mahitusel (tema lihtsalt jõudis esimesena, käis nö. võidujooks moodsate tantsude maaletoomisel), kust haaas ta ilmselt kaasa Karl Hiiob-Helmer kes viis tantsu Võru tantsukursustele ning sealt viidi omakorda Setomaale, kus see tänu ka minoori võimaldavatele libliklõõtsadele sai populaarseks rahvalooks ning tantsuks, mille ballisaali konarlused rahvas mõnuga mugavamaks tegi. Seto rahva tants!
Ainuke häda on see, et keegi ei tea kuidas seda toona tantsiti, uus kontratants on folk-revivali sünnitis, ainuke vahe see, et seto tantsu tantsitakse seto rõivastes ja tantsuklubi tantsu vaba-aja riideis.
Või siis on veel juba see vahe, et tantsuklubides mängib rahvamuusik, ent setos tavaliselt lavamuusik, kelle rütmikaunistustega mängumaneer kandub edasi tantsijate liigutustesse, nii et muutub omakorda tants veelgi..
On see siis seto tants? Või millisest hetkest ta enam ei ole või juba jälle on?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

minu tagasihoidlik isiklik arvamus on selline, et igasugune "rahva"kultuur on jõudnud oma arengus "rahva"kitši staadiumi.

algses tähenduses vastandati talu"rahva"kultuuri tolleaegse linnahärrade "pop"kultuurile (näiteks: ballitantsud, hiljem igasugune jats, fox jne)

tänapäeval polegi (vähemalt Eestis) talurahval enam mingit selgelt eristuvat "kultuuri" jäänud ja linnas pole enam ka mingit erilist härraskultuuri. need, kes käivad ooperis oma elukaaslaste uusimaid aksessuaare demonstreerimas, ei ole tingimata mingi erilise kultuuri esindajad

"rahvakunsti" pähe pakutakse arhiivimaterjalide tõlgendamisel põhinevat mitut sorti uusloomingut, mille olemus sõltub rohkem esitaja haridusest kui tema kasvukeskkonna pärimusest