[
www.err.ee]
Kirjaniku Ülle Kauksi sõnul tuli kongress kokku kutsuda, sest muutuvas maailmas, pidades silmas Nursipalu harjutusala laiendamisega tekkinud olukorda, tuleb enda õiguste eest valjuhäälsemalt seista.
"Maailm on muutunud selliseks, et me peame kõva häälega välja ütlema, et me oleme rahvas, et meil on keel ja et me tahame rahvaloendusel olla võrokesed. Me tahame, et meie keele kohta ei öeldaks mitte murre, vaid keel; me tahame, et meie keskkond ja maa säiliks sellisena, et me saaks selle edasi anda järgmisetele põlvkondadele, et võrokesed kestaksid ka homme ja ülehomme," rääkis Kauksi.
Nii hääletati kongressil kolme olulise eelnõu üle, millest ühega kuulutasid võrokesed end põlisrahvaks.
"Selle üle, kas Euroopas on põlisrahvaid peale saamide, selle üle vaieldakse senini. Las ametnikud vaidlevad, nagu nad tahavad, põlisrahva määramise kõige olulisem asi ongi see, et rahvas peab seda ütlema," lausus Võro instituudi direktor Rainer Kuuba.
Võrokesed kuulutasid end põlisrahvaks
Teise eelnõu vastuvõtmisega otsustati, et neljaks aastaks valitud kongress hakkab aktiivselt tegelema sellega, et võru keel kuulutataks eraldi keeleks ka Eesti keeleseaduse seisukohalt. Aga ka sellega, et Vana-Võrumaa koolides ja lasteaedades hakkaks toimuma kakskeelne, eesti-võrukeelne õpe.
"Valitsus ja riik ei saa siin kõike meie eest ära teha, me peame ise rääkima võru keeles ja peame lastele õpetama võru keelt ja peame laskma lastel rääkida," ütles võru keele õpetaja ja võrokeste saadik Ene Säinast.
Kolmas eelnõu käsitles Võrumaa keskkonna hoidmise plaani, mis sätestab, et võrokestel on õigus hoida oma elukeskkond puhtana mürkidest, prügist, mürast ja kunstlikust valgusest.
"Ja kui kellelgi tulevadki suured plaanid, siis plaanid plaanideks, aga need tuleb kohalike elanikega läbi rääkida. Kui saadakse kohalikega kokkuleppele, siis ongi hästi," lausus Kuuba.