Põlisrahva pärimusest nüüd ja praegu Ida-Virumaal

2013. aasta teises pooles keskendume põlisele Virumaale.
Kuidas pidada aga pärimuslike tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei ole kommertslikud tarbimise kesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust vaid et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu? Maarahvast oleme ammu saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa-/maarahva elutunnetus elab meis kusagil sügaval hinges edasi.

Soovime, et meie koolitused aitavad kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustavad inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara külaseltsiga ning Purtse külaseltsi ja Lüganuse külaseltsiga.
Seekordsed teemad on pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval ja jutupärimus. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abil on see võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.

Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada, sh pühade aja asju. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ja tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti rukkimaarjapäeva eel 14. augustil Narvas. Järgmisel päeval pidasime ühiselt pisikeses, aga tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu külal ja lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.
Vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me oleme ise muutunud ja meie elu on muutunud. Laagna imeväikeses külas on täna kaks põllupidajat – rukki kasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Igatahes rukkimaarjapäev sai peetud!
Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanu keskmes sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.

Üks lugu Luganuse maakividest
Oli üks tanukujuline kivi metsaheinamaal. Muistendi järgi istus keegi taluperenaine kirikuteel mättale pastlapaelu siduma, võttis tanu peast ja pani maha. Kirikukellad aga helisesid juba ja kui ta tahtis tanu võtta, oli see kiviks muutunud.

Tere tulemast meie koolitusele!

Pärimuslikud tähtpäevad 9. novembril Narva Eesti Seltsis (Vabaduse 20)
¤ Virumaa rahvausundist ja sügistalvistest tähtpäevadest/pühadest ning nende tähistamisest traditsioonilises külaühiskonnas ja tänases linnastunud keskkonnas.
¤ Kas ja kuidas pidada mardipäeva? Mardipäeva pidamine
¤ Arutelu: osalejate mälestused ja isiklikud kogemused tähtpäevade pidamise kohta.
Eeskõnelejad: Mall Hiiemäe ja Ahto Kaasik; laulude ülesvõtjad: Ene Lukka-Jegikjan ja Kristjan Lukka

Virumaa jutupärimus 11.-12. oktoobril Püssi Päevakeskuses ja 22.-23. novembril Lüganuse Rahvamajas
¤ Miks teada ja koguda pärimusjutte? Kaja Toikka ja Laila Meister
¤ Ülevaade Virumaa, Lüganuse kihelkonna jutupärimusest. (rahvajutud, kohapärimus, muinasjutud, muistendid, usundilised jutud, naljandid) – jutupärimuse uurijad Kristi Salve ja Reet Hiiemäe
¤ Kuidas koguda ja panna kirja pärimuslugu? Ene Lukka-Jegikjan
Kohalike pärimuslugude jutustamine – kursusel osalejad
¤ Retk jutupärimuses nimetatud Püssi ja Lüganuse vaatamisväärsuste juurde
¤ Mida on kogutud kodukandis ja kuidas levitada kodukandi pärimust? Kohalikud koduloouurijad
¤ Kohalike pärimuslugude jutustamine – kursusel osalejad

Koolitused on õppemaksuta! Koolitust toetab Virumaa pärimuskultuuri programm!
Registreerimine: [www.folkloorinoukogu.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _