Parem hiljagi:


Kolmapäev, 29. aprill kell 18.00 Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16c, Tallinn)

Mari sangari päev koostöös Tallinna Mari Seltsiga. Idamaride muusikat ja tantse tutvustab folklooriansambel Tšolga Šüdõr Sverdlovski oblastist.

Teave: Kadi Raudalainen 6445119


Neljapäev, 30 aprill kell 15.00 Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Esineb ansambel Tšolga Šüdõr.

[www.fennougria.ee]

Idamaride folklooriansambel Tšolga Šüdõr (Põhjanael, särav täht) on asutatud 1982. aastal Sverdlovski oblastis Malaja Tavra külas. Ansambel peab üheks oma põhieesmärgiks kohaliku mari pärimusmuusika kogumist. Praeguseks on lindistatud üle 1300 erineva mari rahvalaulu, millest enamik kuulub ka ansambli enda repertuaari.

Tšolga Šüdõr esitab ehedaid mari rahvalaule, mis tutvustavad maride traditsioone, mänge ja kombestikku ning iidseid tantse, saateinstrumentideks mari torupill ja trumm. Ansambel kannab vanade tavade järgi valmistatud rahvariideid.

Peamiselt tegeleb ansambel mari rahvuskultuuri tutvustamisega ja osaleb kohalikel mari rahvuspühadel. Tšolga Šüdõr on esinenud Venemaal erinevatel folkloorifestivalidel. Välisreisil on ansambel oma ajaloos esmakordselt.

Mari sangari päev

26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552-1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku materjali. Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

19.-20. sajandil arenes välja mari haritlaskond, kes seadis sihiks oma rahva taastamise rahvusena. 1917. aastal tekkisid lootused enesemääramisõigusele. 1917. aasta juulis Ufa kubermangus toimunud esimene ülevenemaaline mari kongress kutsus marisid üles 26. aprillil tähistama mari sangari päeva. See üleskutse jäi nõukogude perioodil unustusse. Taas võeti mari sangari päeva tähistamise üleskutse vastu 1990 aastal, mil vastava otsuse tegi Mari Ušemi – Mari Liidu kongress, hiljem kordas seda üleskutset 1992. aastal toimunud 3. Mari Rahvuskongress. Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari.