Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1328
:: Tsiteeri ::
Teema: Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis
Edastan väikese turundusteate.


Kes sinnakanti satub mingu ja nõudku Pulga Juhanilt jõulumänge.

Mis aisakella helistamine see igalpool käib siin!
Kas me usume Sinterklaasi või Jõulusokku?





Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis

Jõulud on üksteisest hoolimine - armastus, soojus, sõbralikkus, on kannatlikkus ja ootus. Jõulud on meie kõrval olevate või meie seast juba lahkunud lähedaste peale mõtlemine, perekonna kokkuhoidmine nii parematel kui halvematel aegadel. Jõulud on tunne.



Just seda jõulutunnet tahame oma külastajatega jagada läbi piparkoogi- ja verivorstilõhnade, ahjutule praksumise, vanade jõululaulude ja –mängude, meie esivanemate lugude ja eelkõige - läbi armastuse.



Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 19. ja 20. detsembril kella 11-16ni.

Teada ja tunda saab, kuidas peeti jõule vanas rehemajas, osa saab 30.ndate aastate jõuluettevalmistustest ning õigeusu jõuludest. Äsja Kuubalt naasnud meremees jagab teavet kaugete maade jõulukommetest. Ühiselt lauldakse vanu jõululaule, valatakse tinaõnne, ennustatakse, valmistatakse küünlaid. Sutlepa kabelis saab nautida jõulukontserte, avatud on pühadesoovide postkontor, olenevalt lumeoludest saab sõita kas hobuvankriga või saaniga. Ringi liigub ehtne Eesti jõuluvana ja krutskeid täis jõulusokk.

Maitsvaid jõulutoite pakub muuseumi Kolu kõrts ja rahvuslikku käsitööd saab osta muuseumi käsitööpoest ning jõululaadalt.



Piletiinfo: täiskasvanutele 75 krooni, sooduspilet 45 krooni, perepilet 150 krooni.

Lisainformatsioon: Eesti Vabaõhumuuseumi ürituste korraldaja Dagmar Ingi,

e-post: dagmar@evm.ee, tel 6549 113, 5345 3280.



Jõuluküla programm 19.-20.dets Eesti Vabaõhumuuseumis

Sassi-Jaani talu – väike jõululaat. Õdusas rehetoas võib leida kallitele inimestele südamlikke kingitusi. Käsitööna valminud jõululeib, soojad sokid, küünlad ja puidust mänguasjad – igaühele midagi sobivat ja taskukohast. (Kaunis valik kästiööst on müügil ka muuseumi poes.)

Köstriaseme talu – Toomapäev – jõuluootus. Tehakse algust tubade kraamimisega, pühadetoitude valmistamisega. Vanaperenaine on asunud meisterdama õlgedest ja kaltsudest Tahma-Toomast. Tooma sisse paneb ta ebaõnne ja haigused, lohakuse ja räpasuse ning viib kuju enda kodu juurest minema, naabertalu ukse taha. Perenaine õpetab hea meelega ka neile, kes tema majauksest sisse astuvad, kuidas pahandusi Musta Tooma sisse sokutada. Peretütred seevastu ootavad pikisilmi pühade tulekut: laulavad koos vanu regivärsilisi laule, mis kõnelevad jõulude peatsest saabumisest ja räägivad toomapäeva kommetest.

Pulga – Talupere jõulutoimetused vanas rehemajas.

Laual lõhnavad jõulutoidud: seapea ja oad, naerid, kapsad ja porgandid.

Vanaperenaine Mai topib tanguvorsti ja vaatab ukse poole, et ega mõni külapoiss talle vorstipainet kaele tule viskama. Perenaine Liisi küpsetab vorste. Sekka jutustab mõne südamliku pühadeloo, mida lapsena oma kadunud vanaemalt kuulis.

Peremees Juhan on tuppa toonud "jõulud" ja on hakkamist täis jõulumänge mängima



Härjapea – Ettevalmistused jõuluõhtuks 1930. aastatel.

Härjapea talu perenaisel Maretil on süda rõõmu täis. Üle pika aja on Tallinnast külla sõitnud kohvikupidajast poeg oma noorikuga ja neil on kodustele tore üllatus varuks. Koos asutakse valmistuma jõuluõhtuks – küpsetatakse piparkooke ja meisterdatakse jõuluehteid.



Aarte - Meremehe jõululood. Aarte talu peremees Rudolf on saabunud jõuluks koju pikalt merereisilt. Seekord tuli ta suhkruveolt Kuubalt, kuid oma reisidel on sattunud ta ka Aafrikasse, Aasiasse ja muudesse põnevatesse paikadesse. Rudolfil on rääkida uskumatuid lugusid, kuidas jõule teiste rahvaste juures peetakse. Ta on näinud aga ka rahvaid, kes seda püha üldse ei tunnista.



Kolga – Õigeusu jõulud Hiiumaal.

Hiiumaale on jõudnud muudatused usuelus. Luteri kiriku kõrval on hiidlastele üha enam omaseks saanud õigeusk. Kolga talus elavad Kõrgessaare õigeusukiriku kadunud õpetaja tütar koos ema ja koolmeistrist abikaasaga. Nad valmistuvad homseks teenistuseks. Tütar Liisa küpsetab ja keedab kiriku pidusöögiks maitsvaid roogasid. Abikaasa Taaniel meisterdab vanemateta vaeslastele kingitusi. Preestriproua aga meenutab aega, mil nad abikaasaga Hiiumaale kirikut üles ehitama tulid.



Roosta - Küla targa jõulueelsed tegemised.

Mari on üle küla hinnatud ravitseja ja ennustaja. Ta teab, kuidas ravida külmatõbe, hakkama saada kõhuvalu ja liigesehädadega. Mari tunneb rohtu ka armastushaiguse ja kaetuse vastu.

Jõulu eel tuletab küla targim naine meelde oma vanaema õpetussõnad ja vaatab, mida uus aasta toob. Tema juurde maksab tulla ka Sepa talus valatud tinaga. Mari oskab sealt paljutki välja lugeda.



Kuie kool – jõululaulude laulmine ja pühadesoovide postkontor.

Koolmeistri pere on Järva-Jaani kihelkonnakiriku õpetajalt saanud kingituseks Friedrich Brandti lauluraamatu. Koos uuritakse, kas laulikus ainult päris uued Jeesuse sündimise lood on või ka vanu tuttavaid viise leida võib. Jõulude puhul on koolmeistri pere avanud ka väikese postkontori, kus saab sule ja tindiga kaunile kaardile head jõulusoovid kirja panna ning võõrsil viibivatele lähedastele teele läkitada. Klassitoas valmistatakse üheskoos köstriprouaga kingituseks kirikuõpetajale värvilist kaltsuvaipa ning kabeli kuuse ehtimiseks lõngast kaunistusi.



Sepa - Küünlategu ja tinaõnne valamine.

Sepa talu perel on käed-jalad tööd täis - Jakobil tuleb enne jõule veel rautada mitme külamehe hobused. Ta sepistab selleks hobuseraudu. Töö ei saa aga sugugi edeneda, sest pühade eel kipub Jakobi juurde ka külarahvas, kes oma tulevikku teada ihkab. Nendega valab sepp tinaõnne. Jakobi ema Meeri aga sulatab toas lambarasva ja teeb sellest küünlaid. Jõulu ajal tahab ka lihtsam rahvas, kes muidu pirrutulega leppima peab, enda tarre seda võbelevat valgusallikat.



Rusi - Antsla kodumajanduskool annab teada!

Antsla kodumajanduskooli keedukursuse edukad lõpetajad pakuvad kahel jõulukuu päeval Rusi tallu sisse seatud kohvimajas maitsvaid jõuluroogasid ja jookisid mõistusepärase hinna eest. Pühadetoidu tegemine on õpilaste üks kursuse töö.

Täitke kindlasti ka hindamisleht, kus saab kirja panna, kas road maitsevad nii, nagu neid restoraanide kokad oleksid vaaritanud või peaks perenaine veel koduköögis harjutama.

Sellest sõltub, kelle tunnistust saab kaunistama kiituse kiri, kes aga lihtsalt kursuse läbimise kinnitusega peavad leppima.





Kontserdid Sutlepa kabelis

Laupäeval

11.00 Tallinna Saksa Gümnaasiumi segakoor

12.00 Kaleva segakoor

13.00 Tallinna Saksa Gümnaasiumi segakoor

14.00 Kaleva segakoor

15.00 Ellerheina mudilaskoor



Pühapäeval

12.00 ja 14.00 Tallinna Saksa Gümnaasiumi segakoor

15.00 Jõulujutlus. Õpetaja Toomas Paul





Nagu ikka, saab sõita hobusega ja Kolu kõrtsis maitsvaid jõuluroogasid mekkida.
14.12.09, 10:17
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis
Mõni komme on küll huvitava tõlgenduse osaliseks saanud :mullike22:
Elagu Eisen!!

Ent muhedust jagub seal kindlasti!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
14.12.09, 12:05
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **    **  ********  **      **   ******         ** 
 ***   **  **    **  **  **  **  **    **        ** 
 ****  **      **    **  **  **  **              ** 
 ** ** **     **     **  **  **  **              ** 
 **  ****    **      **  **  **  **        **    ** 
 **   ***    **      **  **  **  **    **  **    ** 
 **    **    **       ***  ***    ******    ******