Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2453
:: Tsiteeri ::
Teema: Videvikuaja Laulud
Pärimuslaulu iluaeg "Videvikuaja Laulud" 6 - 8 november 2008

"Videvikuaja Laulud" propageerib algupärast, pärimuslikku rahvalaulukultuuri; rahvalaulikuid ja -laule kodumaalt ning mujalt maailmast. Kolme päeva jooksul toimub ühislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus rahvalaule kaasa laulda ning õppida nii eesti, iiri kui valgevene pärimuslaule. Lisaks kontsertidele, õpitubadele ja öistele ühislaulmistele toimuvad õhtused filmiseansid antropoloogiliste filmidega albaania ja saami lauljatest!

6. november 2008:

Viljandi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse Väike Saal:

14:00 Rosie Stewart (IRL) õpituba
19:00 Ütsiotsõ kontsert
19:55 Rosie Stewart (IRL) kontsert
22:00 "Vjesh/ Laulmine" (Rossella Schillaci) film


7. november 2008

Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):

19:00 Rosie Stewart (IRL) ja Õie Sarv - Iiri ja Setu ballaadid kontsert
00:00 Öölaul "Harju Mehed" eestvõttel

VHK Gümnaasiumi saal (Vene 22, Tallinn)

22:00 "Vjesh/ Laulmine" (Rossella Schillaci) film

8. november 2008

Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):

18:00 "Ütsiotsõ" ja "Kudmien" (BY) kontsert
22:00 Ööülikool - Triinu Ojamaa ja Jaak Johanson: "21. sajandi regilaul?!"
00:00 Öölaul "Harju Mehed" eestvõttel

VHK Gümnaasiumi saal (Vene 22, Tallinn)

20:00 "Firekeepers - A journey in the "Yoikscape"" (Rossella Ragazzi) film


NB! Kõik kontserdid on kuulajaile-vaatajaile tasuta!


Esinejatest:


Rosie Stewart



Rosie Stewart, Iirimaalt, Fermanagh maakonnast , on üks väljapaistvamaid Iiri pärimuslaulikuid. Rosie eriline hääl ja laulmisstiil, dramaatiline intensiivsus pikkades, kurbades ballaadides, ning kelm mõnutunne ja siirus, mida ta iseäranis naljalauludesse põimib, on võitnud kuulajate ja iiri lauluhuviliste südameid mitmel pool maailmas. Iseäranis muidugi Rosie kodumaal, kus aastal 2004 anti talle tunnustav tiitel: „Aasta laulja” tuntud Iiri telejaama poolt.
Tema repertuaar pärineb põhiliselt ta isalt, Packie (Patrick) McKeaney’lt kellelt Rosie õppis laule kuulates. Ka ta isa oli väga lugupeetav ja hinnatud laulik kuni oma päevade lõpuni. Samuti on Rosie õppinud palju laule oma sõpradelt ja teistelt headelt iiri rahvalaulikutelt.
Rosie Stewart on nõutud laulja ja töötubade-eestvedaja pea kõigil Inglismaa ja Iiri folk-festivalidel, ta on võitnud kaks korda üle-iirilistel võistulaulmistel esikoha, ka tema paljud õpilased on kodumaal juba hinnatud lauljad.
Kõige selle juures on Rosie ikka tagasihoidlik iiri daam, töötab kaubamajas Enniskillenis ja peab koos oma mehega Kiltyclogheris trahterit.


„Kudmien”



Rahvamuusikaansambel Kudmien koosneb neljast valgevene noormehest ja nende juhendajast Irinast. Õigemini peavad nad endid rohkem sõpruskonnaks – esinemas käiaksegi mõnikord suuremas, mõnikord väiksemas koosseisus. Kudmienile on tähtsaim valgevenele omase kultuuri ning laulude elamine ja säilimine. Koos on lauldud juba 10 aastat, selle aja sisse mahub päevi ja kuid ekspeditsioonidel Valgevene külades vanu rahvalaulikuid salvestades – noodsamad vanaemad ja vanaisad ongi Kudmieni suurimaiks ja parimaiks õpetajaiks - muidugi kohe Irina kõrval. Valgevene laulude juures on väga olulisel kohal just esitusmaneer – laulu tämber ja häälekasutus. Hääl on väga „pingestatud”, ülemisel häälel nagu puuduksid sõnad sootuks. Kudmien on valgevene laulude laulmisel meister – nende laule kuulates noogutavad ka vanad külamehed tunnustavalt pead – „..vot on mehed!”

„Kudmien” on:

Iryna Maziuk
Dzianis Sukhi
Pavel Silivanchik
Andrei Filipau
Andrei Latushkin


Ütsiotsõ:



Ütsiotsõ on 4 setu meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ütsiotsõ kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja külakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu.



Õie Sarv:



Suure setu lauliku Anne Vabarna lapselaps. Osalenud ansamblis „Leegajus”. Teab ja tunneb setu laule ja lugusid juba lapsepõlvest. Omab suurepärast improvisatsioonivõimet setu regilauludes, tehes silmad ette nii mõnelegi parimale setu laulumemmele kohalikel võistulaulmistel. Seisab oma rahva ja kultuuri eest sirge selja ja selge silmaga. Õie laulab festivalil koos oma tütre Maarjaga.



Harju Mehed:



Harju Mehed laulab põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ning uuemaid rahvalaule üle kogu kodumaa. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laulupark, räägitakse, ulatub neil ligi tuhande lauluni, võibolla isegi rohkem. Harju Meeste liikmed olid „Arhailise Meestelaulu Seltsi” asutajaks – koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid tuhandetele meestele ja naistele Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad mitte esineda, vaid laulda ühiselt – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.

„Harju Mehed” on:
Tiit Saare
Siim Sarv
Jaan Sarv
Jako Reinaste
Lauri Õunapuu
Timo Kalmu

Film "Vjesh/ Laulmine", re˛ Rossella Schillaci. 2007:



St. Costantino ja St. Pauli Albanese naised laulavad kõige ängistavamaid laule teravate häältega. Need on muistsed vjeshetid, mida antakse edasi emalt tütrele. Laulud räägivad albaanlaste katsest viis sajandit tagasi Lõuna-Itaaliast varju otsida. Kuid need on ka naiste loominguliseks eneseväljenduseks, kes selleks et töö põldudel helgemaks muuta, "heidavad" laule ühelt mäelt teisele, et teised naised saaksid neid "üles korjata". Isegi tänapäeval ei öelda, et vjesheteid lauldakse, vaid sõna-sõnalt öeldes, need "visatakse", kasutades verbi shtie, samas kui laulu lõpetamise kohta kasutatakse verbi mbjedh, üles korjama. See juhtub siis, kui ühe hääle korjavad üles teised ja kõik lõpetavad unisoonis. Need laulud jutustavad julgetest ja iroonilistest naistest, lugusid emigreerumisest ja tagasipöördumisest. Neid esitatakse kogu suve jooksul naiste tavapärastel päevastel kohtumistel, andes nii võimaluse kõigi elus ette tulnud rõõmude ja kibedate hetkede puhul tuntu väljendamiseks. Juba 1954. aastal korraldas antropoloog Ernesto De Martino nendesse kahte külla ekspeditsiooni ja salvestas vjesheteid. Kuid nüüd, rohkem kui 40 aastat pärast seda ekspeditsiooni, nagu nad ise irooniliselt märgivad, on naised nüüd juba ise need, kes muule maailmale oma laule tutvustavad, andes kontserte kogu Itaalias ja isegi sedavõrd kaugel, nagu Albaanias ja Prantsusmaal.

Film "Firekeepers" (Tulehoidjad), re˛ Rosella Ragazzi. 2007:



Dokfilm, mis on üks osa suuremast uurimusest tänapäeva saami kunstilistest ning sõnalistest väljendustest. ADJĮGAS tähendab saami keeles riiki une ja ärkveloleku vahel. Adjįgas on ka muusikaprojekt mida juhivad kaks noort saami joigujat Sara Marielle Gaup ja Lawra Somby. Film uurib, mis võiks olla hääbuvas kultuuris võitlemist, arusaamist ja sütitamist väärt. Kuidas ja kas ühendada algupärast kultuuri tänapäevaga, mida tähendab joig tänapäeval poliitiliselt, mida ta tähendab noortele muusikutele nende igapäevases elus? Miks peaks olema vajalik hoida tuld kustumast?

Korraldaja: Arhailise Meestelaulu Selts

Toetavad:
Eesti Kultuurkapital
Tartu visuaalse kultuuri festival 'Maailmafilm'
Hotell Susi
Tallinna Vanalinna Muusikamaja
Eesti Pärimusmuusika Keskus
August Pulsti Õpistu

Suured tänud: Laura Barbo, Madli Võsoberg, Taavi Tatsi

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.10.08, 11:18
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2453
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud
plagu: [meestelaul.metsatoll.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.10.08, 01:44
Märt

Avatar








Sõnumeid:22
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud
Sellele peaks enda küll kohale vedama.
17.10.08, 09:08
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2453
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud
Võtke öölaulu-ajaks midagi ehk näksimiseks ka kaasa ja võibolla natuke limonaadi keelekasteks :)

Viljandis oli väga-väga mõnusad kontserdid! Suur tänu tulijatele ja õpitoas olnutele!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
06.11.08, 23:20
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2453
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Videvikuaja Laulud
Ongi selleks korraks läbi..

Suur tänu veelkord sõna levitajaile, aitajaile ning toetajaile: Aive Sarapuu, Annika Kupits, August Pulsti Õpistu, Avision, Eesti Kultuurkapital, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Harju Mehed, Hotell Susi, Iiri saatkond, Jaak Johanson, Jaan Tootsen ja Ööülikool, Kaari ja Enn Onni, Kultuuriministeerium,
Kustutaja, Laura Barbo, Luha Consult, Madli Võsoberg, Margus Haav, Rahvastikuministri Büroo, Taavi Tatsi, Tallinna Vanalinna Muusikamaja, Tartu visuaalse kultuuri festival 'Maailmafilm'
.

Ning loomulikult kõigile osavõtjaile, nii kuulajatele kui lauljatele!!

Ja kellel pilte ning videosd on, andke teada!! Suures möllus ise ei jõudnud..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.11.08, 12:05
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
       **  **     **  **     **  ********        ** 
       **  **     **  **     **  **              ** 
       **  **     **  **     **  **              ** 
       **  **     **  *********  ******          ** 
 **    **   **   **   **     **  **        **    ** 
 **    **    ** **    **     **  **        **    ** 
  ******      ***     **     **  **         ******