Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Soome-Ugri
Ei tea, kas see on ikka õige koht sihukese jutu jaoks, aga:

Vahendatud informatsioon.
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus

----- Original Message ----- From: "Krista Männa"
Sent: Tuesday, April 03, 2007 12:10 PM
Subject: Re: Janos Pusztay


Tere

Jagage seda infot kindlasti! (Info kirja lõpus)

Lugupidamisega
Krista Männa

*
Ja'nos Pusztay loengud „Uurali keelkonna areng – uued ja vanad teooriad”*

16.–20. aprillil esineb Tallinna Ülikoolis viie loenguga teemal „Uurali keelkonna areng – uued ja vanad teooriad” Szombathely Ülikooli professor Ja'nos Pusztay (Ungari).

Loengud toimuvad TLÜ keeltemajas (Narva mnt 29) kõigil päevadel kell 14–16, kuid erinevates auditooriumides:
16. aprillil auditooriumis K-547
17. aprillil auditooriumis K-547
18. aprillil auditooriumis K-416
19. aprillil auditooriumis K-547
20. aprillil auditooriumis K-547

Loengud on eesti keeles. Huvilised on oodatud!

Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna nimel


Krista Männa
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
640 9119,515 6364
03.04.07, 15:54
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2453
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Soome-Ugri
väga õige koht sellise jutu jaoks, infot ikka võib jagada..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.04.07, 20:28
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Läänemeresoome isikunimed ja Siber
Ei hakka mujal risustama, aga

Laupäeval, 14. aprillil kell 13.05 on võimalus vaadata Soome TV 1 kanalil dokumentaalfilmi "Minu isa jalajälgedes". Jörn Donner rändas aastail 2003-2006 Lääne-Siberis, aga ka Jenissei jõgikonnas, paigus, kus tema isa, keeleteadlane Kai Donner XX sajandi algul oma uurimisreise tegi. Parallelselt näidatakse tänapäeva Siberit ning Kai Donneri arhiivifotosid ning loetakse tema päevikukatkendeid.

Hõimuklubis tulevad vaatluse alla läänemeresoome isikunimed

Kolmapäeval, 18. aprillil kell 17 esineb Fenno-Ugria Hõimuklubis Marje Joalaid ettekandega „Ütle üks ilus poisslapse nimi... Läänemeresoome isikunimedest ajas ja ruumis”.

Eestlased püüavad praegu panna oma lapsele võimalikult omapärase ja teistest erineva nime. Kuidas on asi olnud aga varem? Missuguseid nimesid on pannud oma lastele teised läänemeresoome rahvad?

Muistsetest läänemeresoome isikunimedest teame suhteliselt vähe. Mõningaid kirjalikke allikaid, kus esinevad läänemeresoome rahvaste isikunimed, siiski leidub. Eesti ja liivi isikunimesid esineb näiteks Henriku Liivimaa Kroonikas XIII sajandi algusest. Muistseid isikunimesid leiame ka rahvaluulest ning kohanimedest.

Ristiusk tõi kaasa ka kristlikud eesnimed. Kuna läänemeresoome rahvad jagunesid kahe katoliku kiriku vahel, jagunevad laias laastus nii ka nende nimed: eestlased, liivlased ja soomlased on saanud oma nimevara roomakatoliku kiriku kaudu, seega eelkõige ladina nimesid; vadjalased, isurid, vepslased ja karjalased kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku kaudu, seega eelkõige kreeka nimesid. Unustada ei saa ka heebrea nimesid. Sageli on neid nimesid saadud vahendajarahvaste – venelaste, sakslaste, rootslaste kaudu nagu ka teisi nende rahvaste nimesid. Hilisemal ajal on lisandunud teistegi rahvaste nimevara. Ka ühe rahva ja keele piires on piirkondlikke erinevusi.

Muistsed isikunimed käibisid siiski mõnel määral edasi. Allikatest leiame neid XIV sajandini.

Rahvaarvu kasvuga tekkis ka vajadus ühenimelisi eristada. Tavaliselt muutus lisanimeks isanimi, millele on võidud lisada ka näiteks vanaisa nimi. Aga lisanimi on võidud saada ka ema, naise, mehe järgi. Ka amet on andnud lisanimesid.

Läänemeresoomlaste perekonnanimedel on suures osas vanust alles paarsada, õigeusu rahvastel alles sadakond aastat. Perekonnanimed ehk priinimed anti Venemaa lihtrahvale, talupoegadele (seega ka läänemeresoome rahvastele) alles pärast priiuse saabumist ehk pärast pärisorjuse kaotamist. Üksikuid perekonnanimesid oli pandud kõigi rahvaste seas juba varemgi.

Päris ilma perenimedeta pole siiski olnud väiksemadki läänemeresoome rahvad. Need on olnud kasutusel juba enne ametlike perekonnanimede panekut ja mõnikord ka saanud ametlikeks perekonnanimedeks, õigeusklikel rahvastel küll tõlgituna vene keelde. Sageli on need pere- või sugukonnanimed olnud looma- ja linnunimetused.

Hõimuklubi leiab aset kolmapäeval, 18. aprillil algusega kell 17 Tallinnas Roosikrantsi 6 (Eesti Keele Instituudi III korruse saalis).

Oodatud on kõik huvilised, sissepääs prii.

Hõimuklubi toetab Tallinna linn.

Manuses on hõimuklubi kuulutus, mille võib välja printida ning sobivas kohas üles panna. Teavet hõimuklubi kohta võib igal viisil levitada.


Fenno-Ugria Asutus
Täiendav teave
Tel 6449270, 55 905432
13.04.07, 09:27
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Toorama ja ersa keele päev
„Toorama” on kamp mehi, kes laulab ersa, mokša ja šoksa laule, aga ma põle päris kindel, kas nad on ise kohal või tuleb see joru masinast.

igal juhul:

Eestis tähistatakse ersa keele päeva



Eesti Mordva Kultuuriseltsi korraldamisel ja MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kaasabil tähistatakse Eestis 18.–20. aprillini ersa keele päeva. Külla saabuvad Mordva Vabariigi Filharmoonia juures tegutseva rahvamuusikaansambli „Kelu” (Kask) eestlauljad Anna Atlassova ja Galina Makðeva.



18. aprillil toimub neil esinemine Tallinna Nõmme Gümnaasiumis, kell 18.00 esinetakse soome-ugri luuleõhtul „Hõbepaat” Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1), kus astuvad üles Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president Arvo Valton ja Ungari professor Janos Pusztay. Oma luuletusi emakeeles loevad udmurt Muð Nadii, ersa Natalja Konstantinova, komi Koljaoz ja eestlane Kristiina Ehin. Tõlkeid loeb näitleja Tõnis Rätsep.



Ersa keele päeva peaürituseks kujuneb õhtu Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) krüptisaalis 19. aprillil kell 18.00, kus dr Heno Sarv räägib ersa ja mokða rahvakultuuri tutvustamisest Eestis, lektor Indrek Särg kõneleb tõlkimisest ning Jaak Prozes ersa keele olukorrast. Esinevad Anna Atlassova ja Galina Makðeva, kõlab „Toorama”. Sissepääs on vaba.



19. aprillil esinevad ansambli „Kelu” lauljad Tallinna Teeninduskoolis ning 20. aprillil Tallinna Ülikoolis.



16. aprilli hakati ersa keele päevana tähistama Mordvamaal Ersa Keele Päästefondi algatusel alates 1993. aastast. Eestis peetakse seda tänavu kümnendat korda. Ersa keele päeva tähistatakse ersa keeleteadlase Anatoli Rjabovi (s. 1894) sünniaastapäeval. Päeva mõtteks on juhtida tähelepanu ersa keele olukorrale, samuti populariseerida ersa keelt. Rahvaloenduste andmetele tuginevalt on ersa keel pea kõige kiiremini kaduv keel soome-ugri maailmas.



MTÜ Fenno-Ugria Asutus



Täiendav info:

Natalja Konstantinova

Eesti Mordva Kultuuriselts

56 47 9507



Jaak Prozes

MTÜ Fenno-Ugria Asutus

501 2319
17.04.07, 19:04
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: KEELE MEELEST
Tere!

Märkasin, et Eesti Televisioonis on alanud uus saatesari KEELE MEELEST. Ise
ma avasaadet ei näinud, kuid selle kordus on teisipäeval, 1. mail algusega
kell 14.40. Sarja järgmine saade on pühendatud liivi keelele ja kultuurile
ning seda saab vaadata reedel, 4. mail algusega kell 19.35.

Klassikaraadio vahendusel saab ülekolmapäeviti kell 21-22 kuulata BOREAALIA
sarja saateid. Juba on eetris olnud avasaade ning liivlastele, soomlastele
ja saamidele pühendatud saated. Kolmapäeval, 2. mail kell 21 räägitakse
Boreaalia 5. saates karjalastest. Vestlusringis on saatejuht Jaan J. Leppik,
keeleteadlane Jaan Õispuu ja kirjanik Olev Remsu. Saadet korratakse
pühapäeval, 6. mail kell 14.05. Boreaalia saadetes on oma osa ka vastava
rahva muusikal.

Head vaatamist ja kuulamist soovides

Eha Viluoja
30.04.07, 23:01
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Hõimuklubi kolmapäeval, 6. veebruaril algusega kell 17 Tallinnas Roo
Fenno-Ugria Hõimuklubi alustab kevadhooaega. Kolmapäeval, 6. veebruaril algusega kell 17 esineb Fenno-Ugria Hõimuklubis komi rahvusest Tartu Ülikooli doktorant ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Nikolai Kuznetsov.
Ettekandja räägib Paul Aristest komi keele ja folkloori talletajana. Veebruari algus on kohane aeg meenutada akadeemik Aristet, kes sündis 3. veebruaril 1905 ja suri 2. veebruaril 1990. Akadeemik Paul Ariste on peale paljude teiste keelte õppinud ka komi keelt ning tegelnud sellegi keelega. Tema õpetajaks oli üks komi keelejuhtidest, kellelt ta talletas komi folkloorset materjali. Kuid Ariste ei ole käinud komide asualadel rahvaluulet kogumas. Komi aines on kirja pandud komi sõjavangidelt 1941. ja 1942. aastal Tartus. Ariste kogutud komi ainestikku hoitakse mitmes köites Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Need materjalid on nüüdseks raamatute kujul kättesaadavad ka laiemale lugejaskonnale. Hõimuklubis räägitakse Paul Ariste tegevusest komi rahvaluule kogujana ja tutvustatakse tema kogutud komi folkloori raamatuid, mis ilmusid Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandel kahes köites aastatel 2005 ja 2006, koostajaks Nikolai Kuznetsov.

Hõimuklubi leiab aset kolmapäeval, 6. veebruaril algusega kell 17 Tallinnas Roosikrantsi 6 Eesti Keele Instituudi III korruse saalis. Oodatud on kõik huvilised, sissepääs prii. Hõimuklubi toetab Tallinna linn.
Teavet hõimuklubi üritustest võib vabalt levitada igal võimalikul moel: oleme selle eest tänulikud! Fenno-Ugria Asutus Tel 6449270
04.02.08, 15:56
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Fenno-Ugria Hõimuklubis tutvustatakse komi rahvamuusikat
Kolmapäeval, 2. aprillil algusega kell 17 astub Fenno-Ugria Hõimuklubis üles komi folklorist, praegu Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juures stažeeriv Ljudmila Lobanova, kes tutvustab ehtsa rahvamuusika plaati „Komi folkloorimälestised. Laulu- ja pillitraditsioon”.

Venemaa TA Uurali osakonna Komi Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi Folkloorifond on suurim komi traditsioonilise kultuuri audio- ja videosalvestiste hoidla, sisaldades lisaks Komi Vabariigis kogutule ka Arhangelski, Kirovi, Tjumeni ja Murmanski oblastites ning Permi krais talletatud materjali. Fondis säilitatakse peale rahvaluule ka etnograafilist ja murdeainest.

Alates 2000. aastast on instituudi folkloristika osakonna töötajad asunud Folkloorifondis säilitatavate välitöödel kogutud materjalide aktiivsele teaduslikule läbitöötamisele. Aastatel 2002–2004 kopeeriti CD-dele kõik 1957.–1991. aasta ekspeditsioonide materjalid.

2006. aastal Komi Vabariigi kultuuri ja rahvuspoliitika ministeeriumi ning M. A. Castrénin seura toetusel välja antud heliplaadil „Komi folkloorimälestised. Laulu- ja pillitraditsioon” on 37 pala. CD-ga kaasneb buklet laulutekstidega algkeeles koos venekeelse tõlke ja juurdekuuluvate kommentaaride ning fotodega. Tutvustataval helikandjal on peamiselt aastail 1959–1970 kogutud laulud ja pillilood. Folkloorifondi rikkalikud materjalid lubavad väita, et veel möödunud sajandi 60-ndatel aastatel oli Komimaa kõigis piirkondades säilinud laulu- ja pillimuusika traditsioon kogu oma mitmekülgsuses. Kaasajal on võimalus välitöödel traditsioonilist komi muusikafolkloori salvestada juba haruldaseks muutunud.

Komi rahvamuusikas leidub nii vanapermi muusikalisele keelele omaseid jooni, mis seovad seda udmurdi rahvamuusikaga, kui ka just komi muusikakultuurile eriomaseid vorme ja nähtusi, samuti naabritelt saadud mõjutusi.

Plaadi koostajate sooviks oli ülevaate andmine nii komi rahvamuusika piirkondlikest kui ka žanrilistest eripäradest, alates eepilistest lauludest ja jätkates lüüriliste laulude, tavandi- ja mängulaulude, lastelaulude ning itkudega.

Kommenteerides heliplaati, jutustab Ljudmila Lobanova nii lauludest, pillilugudest ja rahvapillidest, millel need esitatakse, kui ka sellest, kuidas ja kellelt need lood koguti.

Hõimuklubi leiab aset kolmapäeval, 2. aprillil algusega kell 17 Tallinnas Roosikrantsi 6 Eesti Keele Instituudi III korruse saalis.

Oodatud on kõik huvilised, sissepääs vaba.
Hõimuklubi toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet..

Täiendav teave
tel 6449270, 55 905432
www.fennougria.ee
01.04.08, 09:50
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Fenno-Ugria Hõimuklubis tähistatakse ersa keele päeva.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus

[url]www.fennougria.ee [/url]



Fenno-Ugria Hõimuklubis tähistatakse ersa keele päeva.



Kolmapäeval, 16. aprillil algusega kell 17 tähistatakse Fenno-Ugria Hõimuklubis ersa keele päeva.



Tähtpäeva, mida peetakse alates 1993. aastast ersa esimese keeleteadlase Anatoli Rjabovi (1894–1938) sünnipäeval, taustast ja tähendusest räägib filoloogiakandidaat Nikolai Bajuškin.



Tallinna Ülikooli magistrant ja Eesti-Mordva Kultuuriseltsi esimees Natalia Konstantinova-Ermakov peab ettekande „Siin- ja sealpoolsus ersa rahvatraditsioonis”.

Natalia Konstantinova sündis ja kasvas Mordvamaa Luvne külas. Kasvukeskkond andis talle võimaluse jälgida kohalike tavade ja uskumuste käibimist külakollektiivis ning tekitas huvi rahvapärimuse vastu. Oma magistritöös, mis on aluseks ka tema ettekandele, käsitleb Natalia surmaga seotud rahvapärimusi. Esineja sõnul on seda valdkonda ersamordva traditsioonis uuritud seni vähem, kui vastavat valdkonda Eestis.



Natalia Konstantinova-Ermakov kirjutab: “Keeleliselt, kultuuriliselt ja antropoloogiliselt jagunevad mordvalased mokšadeks ja ersadeks, kusjuures viimaseid peetakse läänemeresoomlaste lähemateks sugulasteks.



Surmakultuuri uurimine on olnud viimase kümnendi trenditeemasid rahvusvahelises kultuuriantropoloogias, etnoloogias ja folkloristikas. Meie kultuur ja keel on sageli säilitanud seda, millele me tavaliselt ei pööra suuremat tähelepanu. Industrialiseerumise ja urbaniseerumisega kaovad ka vanad tavad, sealhulgas surmakultuur.



Ettekanne käsitleb surma ja matustega seotud kombeid ersamordvalastel, jälgides, millised tavad ja uskumused on säilinud ja millised on taandunud. Suuremas osas toetun enda kogutud ainesele ja läbitöötatud kirjandusele. Vana ersa kultuuritraditsioon säilib suuresti sellepärast, et suletud külaühiskonnas antakse põliseid väärtusi edasi põlest põlve. On eriti tähtis, et noored oskaksid hinnata pärimuse ja oma kultuuri ning keele tähtsust, sest nemad on tulevikus, vana sugupõlve lahkumise järel, traditsioonide jätkajad.”



Ürituse lõpetab Eesti Ersa Kultuuriühingu „Sjatko” folklooriansambli esinemine.



Hõimuklubi leiab aset kolmapäeval, 16. aprillil algusega kell 17 Tallinnas Roosikrantsi 6 Eesti Keele Instituudi III korruse saalis.



Oodatud on kõik huvilised, sissepääs vaba.



Hõimuklubi toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.


Täiendav teave

tel 6449270, 55 905432
14.04.08, 09:19
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: Hõimuklubi Soome Instituudis 3. aprillil, külas Kari Sallamaa‏
Reedel, 3. aprillil kell 17.00 toimub Soome Instituudis (Tallinn, Harju tn 1,
Kirjanike maja II korrus) järjekordne Hõimuklubi õhtu.


Oulu ülikooli kirjandusprofessor ja soome-ugri liikumise toetaja
KARI SALLAMAA peab ettekande "Sügavusest ma hüüatan, Uralia".


Juttu tuleb soome-ugri rahvastest ja nende taassünni võimalustest rahvaste
koostöö kaudu.

Sallamaa räägib soome-ugri koostööorganisatsioonide olulisusest, noorsooühingust
MAFUN, tudengite kongressist IFUSCO ja soome-ugri kirjanduste assotsiatsioonist
AFUL, mille esimees on Arvo Valton. Samuti peatub ettekanne Kesk-Venemaa
soome-ugri ja turgi rahvusorganisatsioonide koostöölepingul ja selle platvormil
Idel-Ural.

Pikemalt kirjeldab Sallamaa Tartus kakskümmend aastat tagasi loodud
etnofuturistlikku liikumist, mis on levinud mitme Venemaa sugulasrahva hulka --
eriti Udmurdimaale, kus kõik noored intelligendid on etnofuturistid.

Õhtu lõpul tuleb esitlusele ka Sallamaa uue etnofuturistliku luulekogu
"Tiibklaveri kaanele kirjutatud loits" eestikeelne väljaanne, mille tõlkijaks
on Jaan Õispuu.


Õhtu korraldajad: Fenno Ugria Asutus ja Soome Instituut
Sissepääs vaba!

www.fennougria.ee
02.04.09, 09:07
Timo Kalmu









Sõnumeid:887
:: Tsiteeri ::
Teema: pärimusmuusikud Tshukalõ külast Mordvamaalt
Head sõbrad !

Olete palutud ja oodatud !

Fenno-Ugria Asutus
www.fennougria.ee


Fenno-Ugria hõimuõhtu

ERSA KEELE PÄEV
koostöös ersa ja mordva kultuuriseltsidega

Kolmapäeval, 15. aprillil kell 18.00
Vanalinna muusikamajas (Tallinn, Uus 16c)

Ersa keele päeva tähistatakse ersa kirjakeele rajaja, keeleteadlase Anatoli
Rjabovi (1894-1938) sünniaastapäeval.

• kõneleme ersa keelest ja meelest,
• filmikatkendid ersade suvisest palvepühast,
• esinevad pärimusmuusikud Tshukalõ külast Mordvamaalt

Tere tulemast!
Šumbrat!

--------------------------------------------------------------------------------

Ersa ja moksha keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma.
Ersasid ja mokshasid loetakse üheskoos mordvalasteks, kuigi nad ise on end
alati eri rahvasteks pidanud. Mordvalased (ersad ja mokshad) on üks
tänapäeva suurimatest soome-ugri rahvastest, kuid hajutatud asualade tõttu on
nende assimilatsioon kiire.

Ersa ja moksha keel on küll vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele (1995)
vene keele kõrval ametlikeks riigikeelteks, kuid tegelikult pole neil
avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Ersa keele väärtustamiseks
tähistatakse alates 1993. aastast ersa keele päeva kirjakeele rajaja Anatoli
Rjabovi sünniaastapäeval, 16. aprillil.

Eestis tähistatakse ersa keele päeva juba kaheteistkümnendat korda. Tšukalõ

külast Ardatovi rajoonist, mida loetakse ersa kultuuri hälliks, on tulnud
külla kolm ehedat laulumemme. Nende esituses kõlavad iidvanad rahva- ja
riituslaulud.

Ersa kultuuris on väga oluline suvine palvepüha Rasken Ozks, millel
taaselustatakse iidseid kombeid, lauldakse ja tantsitakse. Rahvapalvusest
korduvalt osa võtnud Indrek Särg esitleb ja kommenteerib külaskäikudel
valminud filmimaterjali.
13.04.09, 09:20
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2453
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Soome-Ugri
*MARI SANGARI PÄEV*

/koostöös Tallinna Mari Seltsiga/

**

*Kolmapäeval, 29. aprillil kell 18.00*

*Vanalinna Muusikamajas (Tallinn, Uus 16c)*



* maride muistsest ja tänasest vabadusvõitlusest
* dokumentaalfilm mari rahvausundist
* idamari folklooriansambel Tšolga Šudõri etteasted
* mari suupisted



*Kell 20.00 MARI TANTSUKLUBI*



*Tere tulemast! Salam lijže!*

* *



*Maride rahvuspüha* on 26. aprill. Pärimuse põhjal langes just sel
päeval 1556. aastal maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš.



*Ansambel Tšolga Šudõr*

* *

Idamaride folklooriansambel Tšolga Šudõr (Põhjanael) on asutatud 1982.
aastal Sverdlovski oblastis Malaja Tavra külas. Ansambel peab üheks oma
põhieesmärgiks kohaliku mari pärimusmuusika kogumist. Praeguseks on
lindistatud üle 1300 erineva mari rahvalaulu, millest enamik kuulub ka
ansambli enda repertuaari.


Tšolga Šudõr esitab ehedaid mari rahvalaule, mis tutvustavad
pulmatraditsioone, vanu mänge, kombestikku (lapse sünd, nekrutiks
võtmine) ning iidseid tantse, saateinstrumentideks mari torupill ja
trumm. Ansambel kannab vanade tavade järgi valmistatud rahvariideid,
mille kudumiseks pandi kultuurimajja üles kangasteljed.



Peamiselt tegeleb ansambel mari rahvuskultuuri tutvustamisega ja osaleb
kohalikel mari rahvuspidudel. Tšolga Šudõr on esinenud Venemaal
erinevatel folkloorifestivalidel. Välisreisil on ansambel oma ajaloos
esimest korda.



*Lähemalt: www.fennougria.ee *

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.04.09, 10:40
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
       **  **      **  **    **  ********   ******** 
       **  **  **  **  **   **   **     **  **       
       **  **  **  **  **  **    **     **  **       
       **  **  **  **  *****     **     **  ******   
 **    **  **  **  **  **  **    **     **  **       
 **    **  **  **  **  **   **   **     **  **       
  ******    ***  ***   **    **  ********   ********