Eesti Kirjandusmuuseum
2 days ago
·
👉Niinimetatud Veissoni tants 🕺ehk Puuluubi ja 5MIINUSE 😎poolt Malmös Eurovisioonil esitatav ja populaarsust koguv hoogne tants on meeleolukas kinnitus sellest, et kõik uus on ammu unustatud vana.
👉Väga vanade tantsude hulka arvatakse Eestis soolotantsud, mida üksi või väikese rühmaga esitasid enamasti mehed. Nende tantsude hulgas on ka matkivad ja akrobaatilised tantsud. Matkivas tantsus aimatakse järele mõnda olukorda, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Akrobaatilises tantsus näidatakse ka oma osavust. Näiteks ristitantsus toimuvad keerukas järjestuses erinevad hüppamised üle risti pandud kepikeste.
🧐Loe lisaks: Särg, Taive 2005. Rahvatantsud ja rahvamuusika. – Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse. Koostajad Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Toimetaja Mall Hiiemäe. Tallinn: Koolibri, lk 155.
👉Seto vanemate, nö kargustantsude puhul tantsivad mehed ja naised enamasti eraldi. Liigutakse kindlas kujundis, peamiselt ringis, igaüks omaette, arvestades samas ringi tervikut. Meeste tantsudest teame üsna vähe, kuid võib oletada, et ligi sada aastat tagasi ei tantsinud mehed ja naised kargustantse koos. Ühiselt ringis liikumise komme hakkas laiemalt levima alles 20. sajandi teisel poolel. Seto meeste tantsudest kõneldes nimetatakse alati kasatskit, mis on tõenäoliselt ida poolt üle võetud, kuid kinnistunud seto meeste, aga ka naiste-meeste ühise väljendusrikkama tantsuvormina.
🧐Loe lisaks: Sarv, Maarja ja Sarv Õie 2003. Tantsimine Setomaal. [rahvakultuur.ee]
Vaata ja loe ka:
[menu.err.ee]

Tänaseks õhtuks pöidlad pihku ja kerget jalga esinejatele lavale!
📷 ERA, Foto 312, Setu, Mäe v., Mikitamäe k. - Richard Viidalepp (10.09.1936)
📷 ERA, Foto 513, Ristitants, Mustjala khk., Ninase k., Põdra t. - Rudolf Põldmäe (09.08.1936)
📷 ERA, Foto 456, Seto kargus, Setumaa, Meremäe k., Rudolf Põldmäe (11.09.1936)
📷 ERA, Foto 960, Tsura karglõse (seto poisid tantsivad), Setumaa, Seretsüvä k., Armas Otto Väisänen (19.05.1913)

Vormsilane: Veissoni tants on Vormsi rahvatants



Karl Kermes rääkis R2 saates "Hommik!", et tema on uurinud Vormsi ajalugu ning saab öelda, et põhimõtteliselt on Veissoni-nimelise tantsu puhul tegemist Vormsi rahvatantsuga. Veel rääkis Kermes oma kogemustest etenduse ajal teisi segavatest teatrikülastajatest.

"Tegin uurimistöö, et kas see tantsusamm, mida me näeme 5miinust x Puuluubi esitatud loos "(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi" on pärandkultuuri osa ehk Vormsi rahvatants," rääkis produtsent Karl Kermes, kes on ühtlasi ka vormsilane. "Selge on, et pärandkultuur Vormsil on väga tugev, seal on väga tugev rahvatantsurühm ja samuti ulatub Vormsi ajalugu väga kaugele, juba viikingi aega. Puuluubi tants näeb välja nagu jahimehe või sõdalase tants enne jahile või sõtta minemist."

Kermese sõnul on fakt, et eelmisel suvel toimus Vormsis bändilaager ja seal tõesti kinnistati ka see tants, mille nimi on Veisson. "Puuluubis on Marko Veisson, kes on ühtlasi ka kultuuriantropoloog ja õpetab neid teemasid Kultuuriakadeemias. See tähendab seda, et otsene seos pärandkultuuri, viikingite ja pärimuskultuuriga on küll olemas, aga saarele tulles otseselt seda tantsu kuskil ei näe. Aga põhimõtteliselt on see Vormsi rahvatants."


5miinust x Puuluup Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR
"See, mida 5miinust ja Puuluup teevad, on väga tänuväärne, sest nad toovad ajaloost välja asju, mis muidu iial meieni ei jõuaks," lisas Kermes. "Vana kultuuri tänapäevastamine ongi kultuuri edasiviimise mõte."

Kermes jagas oma kogemusi ka teisi häirivate teatrikülastajate kohta. "Kui me räägime stand-up etendustest ja saalis on keegi, kes töötab vastu või lämiseb, siis on kehvasti," ütles Kermes. "Inimesed on covidi ajal nii palju kodus istunud ja vaadanud telekast seriaale, et osad neist ei oskagi enam teatris käituda. Kui keegi saalis lämiseb, siis oleneb see juba lavalolijast, kui kiiresti ta suudab lämiseja vaigistada. Teatris on see kokkulepe ka, et filmida ja pildistada ei tohi, ja meil on ikkagi olnud olukordi, kus ma olen pidanud inimese saalist välja juhatama. Kui inimene segab kõiki teisi, siis ta ikkagi peab saalist välja minema."

"Kultuuri arendamiseks, loomiseks või taasloomiseks võiks teha dresscode`iga etendusi," sõnas Kermes. "Aga ma võin lohutada, et juba 1999. aastal, kui käisime lavakunstikooli kursusega Soomes Tšehhovi "Kajakat" vaatamas, olid Soome teatrikülastajad dressidega saalis ja sõid küpsist."

Toimetaja: Annika RemmelAllikas: R2 "Hommik!", intervjueerisid Jüri Muttika ja Margus Kamlatvormsipuuluup5miinustmarko veissonkarl kermes


[menu.err.ee]



Muudetud 1 korda. Aeg: 13.05.24 19:47 kasutaja: Timo poolt.

jättes kõrvale turundusloogilise arutluse:

"Selge on, et pärandkultuur Vormsil on väga tugev, seal on väga tugev rahvatantsurühm ja samuti ulatub Vormsi ajalugu väga kaugele, juba viikingi aega. Puuluubi tants näeb välja nagu jahimehe või sõdalase tants enne jahile või sõtta minemist."
Kermese sõnul on fakt, et eelmisel suvel toimus Vormsis bändilaager ja seal tõesti kinnistati ka see tants, mille nimi on Veisson. "Puuluubis on Marko Veisson, kes on ühtlasi ka kultuuriantropoloog ja õpetab neid teemasid Kultuuriakadeemias. See tähendab seda, et otsene seos pärandkultuuri, viikingite ja pärimuskultuuriga on küll olemas, aga saarele tulles otseselt seda tantsu kuskil ei näe. Aga põhimõtteliselt on see Vormsi rahvatants."

... tekkis mul küsimus, mis pärimust Puuluup üldse esindab?

minu meelest teevad nad lihtsalt oma asja pärimuspilliga

kui tšelloga hevit mängida, siis ei saa sellest veel kammermuusika

kui rahvapärimusest midagi sarnast otsida, siis kõigepealt kargavad pähe paroodiad ja tantsulugude trallitamine:

"vatt lupsadi luu sangadi", "tere tibukene, kabujalakene" jms

kuid nad ei jätka seda pärimusena samas funktsioonis vaid on omaloominguliste naljakate sõnade kordamisest teinud oma kaubamärgi