Eesti Kirjandusmuuseum
·
Seoses Puuluubi ja 5MIINUST esinemisega Eurovisioonil Malmös on hea tuletada meelde huvitavat kultuuriloolist tõsiasja, et teadaolevalt vanimad eesti rahvamuusika helisalvestused on tehtud just hiiu kandle mängust.
📌Tegu oli Hiiumaalt pärit hiiurootsi meremehe Jüri (Georg) Bruusiga, kelle mängitud kuus hiiu kandle lugu salvestas fonograafirullile soomerootslasest muusikateadlane Otto Andersson Helsingis 1908. aastal. Praegu on need salvestused tallel Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kuulatavad ka väljaandest "Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, number 11". Koostaja Helen Kõmmus. EKM Teaduskirjatus 2017.
👉Muusikateadlane Otto Andersson kirjutas 1908. aastal Helsingis oma päevikusse järgmist: "Ta oli tulnud üle mere ühe eesti laevaga ja sel hetkel peatunud sadamas, valmis mängima vaskmündi eest oma kannelt, mida peeti üsna eriliseks. Bruus oli sündinud rootslastest vanemate peres, kuigi oli üks nendest, kes oli unustanud oma emakeele. On hästi teada, et väike rootsi kogukond Hiiumaal on peaaegu täielikult sulandunud eesti rahva hulka. Tema pill ja mingil määral ka tema pilliviisid esindavad aga jätkuvalt rootsi pärimust Hiiumaal. Seda ei kinnitanud mitte ainult tema päritolu vaid ka tõsiasi, et tema õpetaja, peaaegu 100-aastane köster luteri kirikust, oli ühest rootslaste külast pärit rootsi mees, kes oli samuti sündinud rootslastest vanematest.
Bruusi eesti kannel, nagu ta selle kohta ise ütles, oli samas stiilis tehtud poogen kannel kui rootslaste talharpa, kuigi üksikasjades erinev. Kõlakast ei olnud õõnestatud ühest puust vaid tehtud küljelaudadest, põhjast ja kaanest. Küljed jätkusid ja muutusid käetugedeks, mis olid ühendatud kaarja põikpuuga. Pillil oli neli viiulikeelt, häälestatud kvinti, kolme neist terasest, üks soolest. Mängides pani Bruus parema jala vasema peale ja toetas kandle selle vastu. See oli tõenäoliselt põhjustatud sellest, et ta oli invaliid, parem jalg oli lühem kui vasem. Kui ta oleks hoidnud pilli nagu Vormsi hiiu kandle mängija Renqvist, siis oleks pilli asend olnud liialt horisontaalne. See ei mõjutanud aga kuidagi tema pillimängu. Ta käsitles pilli tõelise virtuoossusega.“
👉Võib öelda, et hiiu kandle mängija Jüri Bruus oli esimene rahvusvaheliselt tuntud Hiiumaa ja laiemalt võttes Eesti muusik, kes tegi esimesed salvestused välismaal ja tõi oma kodusaarele ja kodumaale sellega kuulsust. Sama teed jätkab nüüd Puuluup Malmös. Lennukat poognat!
Kuidas kõlab see täna Euroopas laineid lööv põnev pill - hiiu kannel?
👉Helinäide: Jüri (Georg) Bruus Hiiumaalt mängib „Labajalavalssi“. Salvestas Otto Andersson Helsingis 1908. aastal. Tegu on vanima hiiu kandle lindistusega.📌
👂Kuula lähemalt, kuidas kõlas hiiu kannel 1908. aastal
[
www.folklore.ee]
💽Jüri (Georg) Bruus, Labajalg hiiukandlel. Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 11. EKM Teaduskirjatus 2017. Koostaja Helen Kõmmus. CD, pala nr 34.
CD plaat on saadaval ka meie e-poes:
👉[
pood.kirmus.ee]
📷 ERA, DF 36284, ERA 90. Konverents "Archive as Knowledge Hubs". Kontserdil esines post-folk ansambel "Puuluup", kes oli siis, aastal 2017, oma muusikalise loometee alguses; fotograaf Alar Madisson (25.09.2017).
Hoidkem nüüd omadele pöialt!👍
📷 Georg Bruus, 1908. aastal, Hiiumaal, "Svenska litteratursällskapet i Finland" fond.
