Mari Sarv

"Meil ei ole etnograafilistest allikatest mitte ühtegi teadet, et siin loomulikult kasvavat sinerõigast oleks osatud kasutada värvimiseks," märgib Rammo. Pigem toodi sinerõigas Eesti aladele sisse poolvalmis kujul.
Regilauludes on üsna levinud motiiv kus neiu küsib vennalt maad sine jm taimede kasvatamiseks. Vähemalt ühes variandis on ka öeldud et seda vajatakse riiete värvimiseks:
küll oli kõlla kasune
küll oli sine maast tõusnu
kaks ma kõlla kandeles
Panni sine põlle pääle
viisi ma sine koduje
Panni ma sine padaje
kallasi kõlla katelesse
lätsi kõrikud kõlludeme
Pallapoolikid parimaie

EÜS VIII 2061/3 (362) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Pärtli t. - K. Viljak & G. Vilberg < Miina Kempmann, 66 a. (1910)


Oli mul rikas risti eite,
Oli mul rikas risti taati,
Pani sie kulla amba'aksi.
Ma läksin kooje vaatamaie.
Küsüsin vennalt pellu maada,
Küsüsin talult tapumaada,
Nimelta niidumaada.
Mis tieb pere pellu maaga,
Mis tieb talu tapumaaga?

Siie'p ma sineda külvän,
Siie'p ma punada poimin.
Sine kasv pikka, sine kasv paksu,
Sine kasv silmade tasane,
Puna kasv polve korgujelle.
Etsisin sirpi siita maalta -
En saand sirpi siita maalta.
Läksin Narva sebä juure.
Sebä kuera augatie,
Sebä naine nauratie:
Siel tulle minu miniä,
Astub ainu pojanaine.
Mina muistin, vastu kostin:
Ei ole sinu miniä,
Astu ei ainu pojanaine.
Kas sinu poig on, eidekäne,
Kas sinu poig on siegi miesi,
Kes tieneb tinase sirbi,
Valab amba'ad vasesta,
Lüöb solme kanamunasse,
Aganast sie kierdäb köüe1,
Viskab otsa taeva'asse,
Toise Jordani jogeje.
Eite varsi vasta kostis:
Küll minu poig on siegi miesi,
Kes tieneb tinase sirbi,
Valab amba'ad vasesta,

Lüöb solme kanamunasse,
Aganast sie kierdäb köüe,
Viskab otsa taeva'asse,
Toise Jordani jogeje.

vt. v. 118



1 (köüve)

Kati Kallio
"Lähtään myö sisot sinelle, Keltaheinään kälykset, Mataraan morsiammet!" 'let us sisters go to [collect] blue, sisters-in-law to yellow hay, brides to bedstraw (Galium verum)', found in Ingria and in Finland (Häme, Sääksmäki). In Ingria "sinoi" that the sister cultivates once her brother has given her a tiny plot is linen ("jo sinoi sinikukalla").

Õie Sarv
Aitäh, Mari. Mis kandi laulusõnad? pallapoolikeid parimaie - seto keeles painma ehk värvima. Nii armas on leida seoseid.

1d
Edited
Mari Sarv
Õie Sarv Karksi

1d


Jaana Ratas
Palun saada need andmed Riinale, seda on vaja teada.

1d
Kati Kallio
"Lähtään myö sisot sinelle, Keltaheinään kälykset, Mataraan morsiammet!" 'let us sisters go to [collect] blue, sisters-in-law to yellow hay, brides to bedstraw (Galium verum)', found in Ingria and in Finland (Häme, Sääksmäki). In Ingria "sinoi" that th… See more

See translation
1d
Kati Kallio
But these are two different things: the first one in lyrical songs, second one in narrative one.

20h


Timo Kalmu
EÜS VIII 2061/3 (362) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Pärtli t. - K. Viljak & G. Vilberg < Miina Kempmann, 66 a. (1910)
Oli mul rikas risti eite,
Oli mul rikas risti taati,
Pani sie kulla amba'aksi.
Ma läksin kooje vaatamaie.
Küsüsin vennalt pellu maada,
Küsüsin talult tapumaada,
Nimelta niidumaada.
Mis tieb pere pellu maaga,
Mis tieb talu tapumaaga?
Siie'p ma sineda külvän,
Siie'p ma punada poimin.
Sine kasv pikka, sine kasv paksu,
Sine kasv silmade tasane,
Puna kasv polve korgujelle.
Etsisin sirpi siita maalta -
En saand sirpi siita maalta.
Läksin Narva sebä juure.
Sebä kuera augatie,
Sebä naine nauratie:
Siel tulle minu miniä,
Astub ainu pojanaine.
Mina muistin, vastu kostin:
Ei ole sinu miniä,
Astu ei ainu pojanaine.
Kas sinu poig on, eidekäne,
Kas sinu poig on siegi miesi,
Kes tieneb tinase sirbi,
Valab amba'ad vasesta,
Lüöb solme kanamunasse,
Aganast sie kierdäb köüe1,
Viskab otsa taeva'asse,
Toise Jordani jogeje.
Eite varsi vasta kostis:
Küll minu poig on siegi miesi,
Kes tieneb tinase sirbi,
Valab amba'ad vasesta,
Lüöb solme kanamunasse,
Aganast sie kierdäb köüe,
Viskab otsa taeva'asse,
Toise Jordani jogeje.
vt. v. 118
1 (köüve)

1d
Timo Kalmu
ehk siis see sine võis olla ka lina.

1d


Liis Luhamaa
Väga põnev, aitäh jagamast! Vaatasin allikat oma värvitehnoloogi pilguga ka 🙂 Võin öelda seda, et sinega värvimise laulus ei ole ühtegi viidet suht spetsiifilistele värvimise võtetele, mis on vajalikud, et sinerõikaga sinist värvida ja mis aitaksid kinnitada, et meil siin tõesti kasutati kohalikku sinerõigast värvimiseks. Laul ütleb, et sine korjati põlle peale, viidi koju ja pandi patta. Paja kasutus omakorda viitab keetmisele või vähemalt hautamisele. Ent sinerõigas on indigotaim ja indigo on küüpvärv, mis vajab lahustumiseks aluselist keskkonda ja redutseerimist suht madalal temperatuuril (pm nagu potisinise puhul indigo lahustamine kääritatud uriinis, u 30-35 kraadi juures).

17h
Toomas Kukk
Liis Luhamaa ma ei usu kohaliku sinerõika kasutamisse - näiteks Vilbaste rahvapäraste taimenimede raamatus pole teada ühtki rahvapärast nimetust. Võimalik, et ta oli varem ka haruldasem (rannal uitavad loomad sõid ära).

17h
Jaana Ratas
Liis Luhamaa Jah, ma jåin ka mōtlema, et see sine võib tåhendada mida iganes. Nende laulude laulmise ajal oli imporditud indigo kåttesaadav, sellega on tunduvalt lihtsam toimetada. Ja eriti, kui need laulud on Lõuna-Eestist, mis pole üldse sinerōika kasvukoht.

9h
Edited
Timo Kalmu
Jaana Ratas mille põhjal sa nende värsside loomise dateerisid? Karksi ei pruugigi olla selle sü˛ee tekkekoht.

1m
Edited


Mari Sarv
Veel üks .. siin räägitakse parkimisest ja otsesemalt on seos värvimisega .. jälle Karksi E 51717/9 (46)
Vihatses sai vellenaine
Segas mu sine paasta
Kallas kõlla katelesta.
Mul jäi kõrik kõldumede
Pallapoolik parkimede.
Veli hella vellekene
Anna mul ütsi adratäisi
Jätä ütsi jäl´letäisi
Kus ma külva köömelida
Või ma ripude sineda.
Mul om vihane vellenaine
Segäs mu sine paasta
Kallas kõlla katelesta.
Ja veel Karksist E 51945/8 (16)
Viha silma vellenaine
Segas mo sine paasta
Kallas kõllo katelesta
Siis jäi kõrik kõldumede
Pallapooli parkimede
Sõbu jäi sinedemede.

14h
Edited
Liisi Jääts
Nende laulude lauljate jaoks näib siiski olevat seos "sine" taime, selle taime kasvatamise ja kanga värvimise vahel. Sinerõika looduslik kasvuala on küll vist mere ääres, aga kas seda on täitsa lootusetu sisemaal kasvatada?

6h
Timo Kalmu
Liisi Jääts muistsed kultuurtaimed (nõges, kalmus jne) kasvavad tänapäeval sageli inimasustusest eemal, sest viljakat mulda tarvitatakse tänapäeval teiste taimede kasvatamiseks

3m


Mari Sarv
Need taimedega värvimise motiivid tunduvadki olevat ainult Karksist ja Hallistest.
Üldisem on tõdemus, et pojad hakkavad vanematelt põllumaad küsima, aga tütred lepivad väikese maalapiga kus kasvatada sinet, punet, kõlda, maranaid/madaraid, köömneid, tatraid, lina. Põhjaeesti lauludes lõigatakse seda sinet sirbiga, seega seal ta võib ka lina olla (aga ei pruugi).

3h
Jaana Ratas
Mari Sarv Lina ei lõigata sirbiga, vaid kitkutakse maa seest välja. Aga jah, need taimenimed on paras peavalu.

3h
Edited
Mari Sarv
Ajah, õige küll 😃 No siis ei saa ka põhjaeesti laulude sine vist lina olla (vt Timo näidet üleval).

3h
Edited
Timo Kalmu
Mari Sarv aga võib olla läks sirpi vaja pune tarvis. kuigi kui see oli madar, siis oleks vaja hoopis juured kätte saada. mõlemal puhul on tegu poeetilise mõttetusega. nii sinerõika kui madara värvimisomadused ei sõltu sellest, kas see kasvas silmini

5m

[www.facebook.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kõlapaelte kudumiseks oli kasutatud nii kirjut kui ka valget kahekordset tugevalt korrutatud valget, helepunast, tumepunast, sinist ja tumesinist lõnga. Peenemast alusvillast valmistatud valge lõnga värvimisega oli saavutatud kirkamad toonid ning kirjust villast lõnga värvimisega tumedamad toonid.

[www.ajaroivas.ee]

Villaste lõngade punaseks värvimiseks kasutati madaraliste (Rubiaceae) perekonnast pärit
värvmadara (Galium boreale) juuri (Textiles… 2013) ja värvi kinnitamiseks lisati ilmselt
peitsainet. Peitsaineks nimetatakse mitmesuguseid sooli, mida kasutati eelkõige värvi püsivuse
saavutamiseks (Peets 1998). Siniseks värviti lõngu ilmselt sinerõika (Isatis tinctoria) abil, seega
oli värvaineks indigotiin. Kuna minu eesmärgiks oli saavutada visuaalne sarnasus, mitte
keskenduda autentsetele värvimismeetoditele, värvisin rekonstruktsioonis kasutatud lõngad
sünteetiliste lõngavärvidega, püüdes saavutada indigole omast sinist ja madarale omast punast
tooni (lisa 4, näidis 5).
[www.muinsuskaitseamet.ee]

Villaste lõngade punaseks värvimiseks kasutati madaraliste (Rubiaceae) perekonnast pärit
värvmadara (Galium boreale) juuri (Textiles… 2013) ja värvi kinnitamiseks lisati ilmselt
peitsainet. Peitsaineks nimetatakse mitmesuguseid sooli, mida kasutati eelkõige värvi püsivuse
saavutamiseks (Peets 1998). Siniseks värviti lõngu ilmselt sinerõika (Isatis tinctoria) abil, seega
oli värvaineks indigotiin. Kuna minu eesmärgiks oli saavutada visuaalne sarnasus, mitte
keskenduda autentsetele värvimismeetoditele, värvisin rekonstruktsioonis kasutatud lõngad
sünteetiliste lõngavärvidega, püüdes saavutada indigole omast sinist ja madarale omast punast
tooni (lisa 4, näidis 5).
[www.muinsuskaitseamet.ee]