Nojaa.. siin mitut aega on õige mitmel rindel mõlgutatud ikka ja jälle aadamast, ubinast, kiigest mis on vahepeal õunapuu ning siis äkki ilmasammas, refräänist "hoi marja" õunalaulus jne..

Kõik mõlgutused randuvad õuna sõna algupära kaldale, on neid kes vannuvad tulihingeliselt, et kõik õunamüüdid on mütoloogilise aja algupäraga ja säilinud hõimude lugudes kes asusid toona iraanist, p-aafrikast ja mujalt teele.. ning siis on leer kes muieldes tuletab eestlaste õunakasvatusaega meelde. Noh, üheltpoolt on selge, et kirbetanud metsõunapuu vilja keegi ilmselt mingiks mõistlikuks maailmaloomise alguseks ei ihka, teisalt tõesti on ka skandinaavias juba viikingiajal kõneldud ja kirjutatud õuntest.
Mida aga õigupoolest kujutas põhjamaalane ette kui ütles sõna, mis tänases tähenduses peaks olema kõigi eelduste järgi õun.. Ning kas meie müütides õun on õigupoolest õun või on uba, mari või veel midagi mis on läbinud tähendusnihke ja mu-ta-bor-teerununud mahlaseks ja punaseks polski jablkoks..
ega puul muidugi nüüd muu eriti ei kasva mis õuna meenutaks, oleks tähelepandav, ning potsataks tähelepandavalt puult, nt. merre..

"https://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?F=A&C06=et&Q=õun"

[kaino.kotus.fi]

"https://vakk.ut.ee/otsi.php?lemma=õun&liik=&tahendus=&sone=&vorm=&keel=&kontekst=&tsajand=&tliik=V+I&tlevik=&tautor=&taasta=&tpealkiri=&tkeel=&boss="

Nojaa.. 17 saj alul peab ka Müller oma jutlusi ning räägib kullatud õunast millel kullatud rist.. säärast õuna kujutab muidugi ette küll.

Iseenesest võiks tunduda, et õuna ja õunapuud tunti ja hinnati küll ajal, mil l j p-eesti olid üsna eraldi, muidu neil poleks vast erinevat sõna. Iseasi, kas nad sõnadena tähendasid mõlemad mets- või aedõunapuud. L-Eesti õunalaulud tunduvad olema põhiliselt seotud kosjamotiiviga, mõned neist kindlasti uuemamoelised ja ühtivad sisus euroopaski tuntud lauludega kolmest oksast ja kolmest õunast, millest ühe saab loomulikult peigmees.. kas neil on vanust rohkem kui mõnisada aastat, kahtlen.. samas õun mis merre kukub ning maailma kasvama paneb, mine võta kinni..

Kas võiks ka õunapuu-motiiv olla nihestunud suhteliselt hiljuti? Soomlastel kasvab üllatuslikul kombel (ja väga levinud laulumotiivis) (kultapyörä)tammi, millel äkitsi "Joka oksahan omena"..
Tamm kasvatab õunu - kahtlane.. kui aga uibu-omena oleks mistahes ümmargune vili, omaks loogikatki..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Iseenesest võiks tunduda, et õuna ja õunapuud tunti ja hinnati küll ajal, mil l j p-eesti olid üsna eraldi, muidu neil poleks vast erinevat sõna."

kuidas Sa seda ette kujutad, et l j p-eesti olid üsna eraldi?

ei saand üle Emajõest või?

Tsiteeri:

ei saand üle Emajõest või

Justament :) ühed hüüdsid üle emajõe: "hiidä uppin", tõlk paadis röökis teisele kaldale: "viska õun", aru ei saanud kumbki, eriti too keskmine.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

see ei ole ju üldse usutav.

kui lõunaeesti keel oli kõigist teistest läänemeresoome keeltest kõige varem "eraldunud", siis pidid nad tollal ikka teineteisest oluliselt kaugemal paiknema.

seega on nende praegune naabrus mingi rände tagajärg. isegi katku või sõja laastavad jäljed ei püsiks nii kaua, et keel saaks nii erinevaks areneda

aga lõpetame selle küsimusega nüüd siin

"Mida aga õigupoolest kujutas põhjamaalane ette kui ütles sõna, mis tänases tähenduses peaks olema kõigi eelduste järgi õun."

peab arheobotaanikutelt küsima, mida minevikus õunte ja muude taoliste puuviljade kohta leitud on

mina otsin ühe, Sina leiad teise

metsõunapuu viljad olid samad olid samad. Aga toidulaud oli palju nirum. Ja eks mõni oli tollalgi parem kui enamus.
Aga juba keskajal jõudis siia ilmselt ka lõunapoolseid aedõunapuid.

Ma tooksin võrdluseks metsporgandi. See nii mõru juurikas, et pidi tänapäeva mõttes ikka nälg olema, et seda kasvatama hakati 10 000 a tagasi ja sellest paremaid valima.

Uurime ja puurime, loodetavasti tekitatud torm veeklaasis annab mõne hea mõtte kusagil seal tarkpeade peades, seniks:

ULRIKE PLATH
ÕUNAD KUI AJALOO PEEGEL:

[www.horisont.ee]

**

Muuhulgas jäin mõtlema, et mõnes kohanimes võiks olla säilinud miskine õunanimetus juhul kui too kirbetanud viss kellelegi tähtis tundus.. Appule oleks liialt võõras, Unas, Unaes, Unokse võiks paremini profiili sobida, ons see aga seotud hoopis kivi nimetusega?
Või läheks mistahes ümara vormi ning sellega seotud asjade nimetuseni?

Kana all, muna peal - mis see on?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

minu isikliku arvamuse kohaselt on omenad-ubinad-(obnad>)-õunad siiski siia toodud kusagilt Mordvamaa kandist. ersä keeles on nad vist umarat (täpsustan hiljem)

ja minu mäletamist mööda on ersa rahvalaulude plaadil isegi sarnase sisukirjeldusega laul regivärsi sarnases värsimõõdus



minu meelest on leedukatel (ja vist ka lätlastel) sarnase sisuga imelist õunapuud kirjeldavaid laule

[www.flickr.com]



ma siis arvan, et need "umarad" on laenatud läänemeresoome murretesse mitmel pool ja pisut erineval kujul. võib-olla ka sisserändajate erinevatest murretest

"Õunapuu nimetuse saladus"
Karl Pajusalu

[www.etera.ee]
[vana.loodusajakiri.ee]

**

On sellegipoolest põnev, et paljudes lauludes on mari ja õun tihedates vormelisidemetes, ehk on u-mar siis "suur mari"? See eeldaks muidugi seda, et need lauluvormelid on vanemad kui neist loota võiks..

Tamm meil annab taigenasta
Viigipuu meil viinukesta
Kirsipuusta kibedat viina
Maripuust teen marjataari
Ei mede kali ei kahane

Saksa need õunad saledad
Maripuu marjad magusad

Poisikesed roosikesed
Õunpuuaia õiekesed
Maripuuaia marjakesed
Ärge sööge mu südada
Ärge jooge mu jumeda

Maha jäävad maripuuaeda
Õue jäävad õunapuuajad
Toa taha tapuaeda

Teeme tulda tikerberist
Magusasta maripuusta
Ilusasta õunapuusta

Siin on ussen uibuaiad
Maani maripuuaida

Ma tee tina trepikese,
Uibuhe üles minna,
Marjapuust maha tulla.

Võta siis redel reastasta
Mine õue õunapuusse
Magusasse marjapuusse

Haari Maarijat manida
Jessu iks oodi uibohe
Maarja oodi maarjapuun
Jessu iks tulli maale uibust

Kolm on metsa kõrvistikku
Üks on metsa männimetsa
Sie on noorte mieste metsa
Teine metsa kaskemetsa
See on noorte naiste metsa
Kolmas metsa marjapuine
See on noorte neitsikeste.

jne..

Ka nimetust "maripuuaed" või "marjaaed" näikse olema kasutatud uuema õunaaia tähenduses. Muidugi ka luuviljalised sinna juurde..

kui nüüd mõelda õuna kukkumisele puu/tamme otsast, siis võiks poeetiliselt küll mõelda, kuidas seda saaks võrrelda päikesega ning ühildada seda jumalate pulmaga ning päeva tagasitoomisega maailma, ent see on juba suti libe tee Amun-Ra ja muude tegelinskite kapsaaias ning võrdeline ehk tollesama "ümar" sõna võrdlemisrumalusega.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Old English æppel "apple; any kind of fruit; fruit in general," from Proto-Germanic *ap(a)laz (source also of Old Saxon, Old Frisian, Dutch appel, Old Norse eple, Old High German apful, German Apfel), from PIE *ab(e)l- "apple" (source also of Gaulish avallo "fruit;" Old Irish ubull, Lithuanian obuolys, Old Church Slavonic jabloko "apple"), but the exact relation and original sense of these is uncertain (compare melon).
In Middle English and as late as 17c., it was a generic term for all fruit other than berries but including nuts (such as Old English fingeræppla "dates," literally "finger-apples;" Middle English appel of paradis "banana," c. 1400). Hence its grafting onto the unnamed "fruit of the forbidden tree" in Genesis.

(As far as the forbidden fruit is concerned, again, the Quran does not mention it explicitly, but according to traditional commentaries it was not an apple, as believed by Christians and Jews, but wheat. [Seyyed Hossein Nasr, "The Heart of Islam: Enduring Values for Humanity," 2002] )

Cucumbers, in one Old English work, are eorþæppla, literally "earth-apples" (compare French pomme de terre "potato," literally "earth-apple;" see also melon). French pomme is from Latin pomum "apple; fruit" (see Pomona).

[www.etymonline.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

õun Eedeni aia keelatud puu viljana on üsna kindlasti pärit ladinakeelsetelt targutajatelt malum tähendab nii pattu kui õuna
[en.wiktionary.org]

History Channel näitas päris huvitavat aimekat seletamaks, et Piibli "keelatud vili" ongi teravili, mille kasvatamisega inimesed sattusid ökoloogilisse lõksu, pidid rohkem tööd rügama ("oma pale higis pead sa oma leiba sööma"), ja mille tõttu nende tervis koguni halvenes (ka Euroopa korilaste luustikud ja eriti hambad on palju tugevamad kui põlluharijatel. mingil teadmata põhjustel pidid varasemad põlluharijad iga natukese aja tagant oma külad maha põletama).

lisaks kõigele võimaldab just põlluharijate koorimine rajada palgasõjaväge ja riike, kuna erinevalt küttidest ja karjakasvatajatest jääksid põlluharijad vallutajate eest põgenedes lihtsalt nälga

ma siiski ei usu, et patuõunal oleks seost regivärsi imelise õunapuuga

jaa, võimalik, et patt ja õun on ladina rahvaetümoloogide pajaroog, ehkki ilmselt nad päris üks tüvi ei ole, üks on pika, teine lühikese a-ga ning ka sanskritis ilmselt oli see miski paha tähenduses, kas ka aramea? (pattulangemine ilmselt "bestsellerina" siiski heebreakeelne), täpselt ei mäleta ent tasuks meeldetuletamist, piiblitõlgendusi ei tohiks olla raske leida. Kreekast ilmselt ladina maalus ning sellegaseoses meloni nimi kui järgmine "suur õun".
Inglisesse on vist loogiline, et on tulnud "malevolent" sama ladina kaudu.. siit kohe uitmõte, et kas ka "male" on sellega seotud? Kas mehed olid pahad või olid need naaberkülamehed keda pahaks sõimati ning siis toimus üks lõputu tähendusnihestus sarnaselt sõnale "paganus". Noh, see läheb küll juba udutamiseks, ka mari tüvi mar-, selle kaudu ka mordva ja udmurt tahaksid nagu kohe teemasse tõusta, ent jäägu see.

Uibu kohta ütles U.Uibo, et : "/../uibu't on seletatud (minu meelest juba ühes rootsiaegses käsikirjas) kui ubinapuu lühenenud kuju. Küllap ta seda ongi, aga kuidas kolmesilbiline ubina paugupealt ühesilbiliseks lühenes, on mulle natuke arusaamatu; oleks kahesilbiline ubi lühenenud, oleks asi arusaadavam. Aga jah, selles seletuses pole kaheldud ja lühenemisele viitab seegi, et sõna on III vältes; samuti pole toimunud lõpukadu."

(Võrumaal öeldakse küll ka "uib")

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

näh, mehe etymonline:

"late 14c., "male human being; male fish or land animal; one of the sex that begets young," from Old French masle (adj.) "masculine, male, adult," also used as a noun (12c., Modern French mâle), from Latin masculus "masculine, male, worthy of a man" (source also of Provençal mascle, Spanish macho, Italian maschio), diminutive of mas (genitive maris) "male person or animal, male.""

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

This is an excerpt from the 'The Botany of Desire', a two-hour PBS documentary based on the best-selling book by Michael Pollan. It takes us on an eye-opening exploration of our relationship with the plant world - seen from the plants' point of view.



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Oseberg ship burial, 834

[en.wikipedia.org]
[irisharchaeology.ie]

"bucket was one of several found on on the ship. Made out of yew wood it is surrounded by decorative brass fittings and held together with iron hoops. A wooden ladle and 6-7 wild apples were found inside it."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

sedasi võib ka väita, et laborihiired juhivad inimühiskonda, et neid üha rohkem saaks ega peaks oma toidu ega peavarju pärast vaeva nägema

aga kõik see õuna värk juhib meid regivärsist hoopis eemale. nii et me unustame, mida me üldse teada tahtsime

usun, et ka leedu uobolys võib olla osaline selles, et lõunaeesti keeles on "ubimad" mitte "omenat".

"peavoolu" keeleteadus üritab sõnade päritolu selgitada lineaarse jadana, kuigi kõik teavad väga hästi, et keele areng ei ole matemaatiliselt üksüheselt reeglipärane vaid igal muutusel võib olla mitmeid mõjureid,

ülisageli ignoreeritakse rahvaetümoloogiat, murrete vahelist laenamist, arhaismide püsimist luules, kohanimede kulumist, afektiivset slängi jne