Teadaolevalt oli Anni tütar mõisas ammeks, kuni imetatav mõisapreili haigestus ja suri. Usutavasti selleks, et päästa oma ammest tütar mõrvasüüdistusest, rääkis Ann, kuidas ta moondas ennast nähtamatuks koeraks ja käis sel moel mõisapreilit haigeks tegemas, puudutades teda kolm korda oma sauaga. Et nõiatembud kõlaksid usutavamalt, rääkis Ann ka oma osalusest Varudi mõisa süütamisel. Enne noore mõisapreili surma pole ainsamatki teadet, mis viitaks Anni võimetele. Tegelikkuses paistab, et ega muud erilist juhtunudki, kui Ann proovis haiget last ravitseda söega, nii nagu rahvatarkus emasid alati on õpetanud ja mingeid nõiakunste ei vallanud Ann ammugi mitte. Ilmselt polnud ta isegi mitte ravitseja.
...
On esitatud kahtlusi, kas Ann hukati tuleriidal või muud moodi, aga arvestades tolle ajastu tavasid ja hilisemaid teadaolevaid nõidade põletamisi, võib siiski suure tõenäosusega otsustada, et ta siiski leidis oma lõpu leekides.
Otto Wilhelm Masing on täpsustanud Kongla Anni ärapõletamise paika Viru-Nigulas ka lähemalt: «Kirriko tännava suus, mis Leikaks nimmetakse, on pool wersta maad kirrikost parremat kät, üks kingukene, kennest seda näha, et ta inimeste tehtud on, sest, et temmal kiwwid ringümber jallaks. Mitmed väga ellatand inimesed ütlesid meile, et nemmad ommast wannemmitest kuulnud, et seesamma kink wannal ajal hukkamise paigaks olnud, kus kurjategijaid ärahukkatud, ja nõidu ärrapõlletud, ja üttlid seda kohto- ja tulemäeks wannast kutsutawad.»
[
naine.postimees.ee]
