Arhailise Meestelaulu Selts :: Muu muhe meestejutt

Arhailise Meestelaulu Selts :: Foorum index :: Muu muhe meestejutt

Autor

S�num

S�numeid:1462

:: Tsiteeri ::

Teema: kuidas laulda oma keeles

Igal keelel on olemas loomulik ja rohkem v�i v�hem isikup�rane keelemuusika, mis saab ilmsiks teksti keskendunud lausumisel, selle t�helepanelikul kuulamisel ja kuuldu meloodiaks vormimisel. Tuleb hoolega t�hele panna, kuidas h��l lausumise ajal meloodiliselt kord t�useb, kord langeb; millised silbid on pikemad ja millised l�hemad; millised silbid k�lavad valjemalt ja millised vaiksemalt.

Meie emakeelel on selgelt eristuv ja isikup�rane keelemuusika. Eesti keele drastiline erinevus indogermaani keeltest on teaduslik t�siasi. V�lted, grammatilise soo puudumine, alatine pear�hk esimesel silbil, r�huta silpide pikenemine, valdavalt laskuv lauseintonatsioon isegi k�silausetes � selline erinevuste palett ei j�ta ruumi kahtlusele, et meie emakeel on �ks v�ga eriline lingvistiline �is.

[teejuhid.postimees.ee]

23.03.23, 20:12

:: Vasta sellele s�numile :: Vasta privaatselt ::

Timo Kalmu

S�numeid:1462

:: Tsiteeri ::

Teema: Re: kuidas laulda oma keeles

Loovuurimus eesti keele kasutamisest vokaalmuusikas.
Eerik J�ks ja segakoori Huik dirigent Ode P�rg tutvustavad uurimust teemal "Probleemid ja lahendused eesti keele kasutamisel vokaalmuusika komponeerimisel ja interpreteerimisel" ehk "Kostke laulud eesti keeles". Saates muusika.
Saatejuht Kersti Inno.

[arhiiv.err.ee]

23.03.23, 20:13

:: Vasta sellele s�numile :: Vasta privaatselt ::

Timo Kalmu

S�numeid:1462

:: Tsiteeri ::

Teema: Re: kuidas laulda oma keeles

M�ttekoda 2023-03-22
Uus etapp emakeelse vokaalmuusika loovuurimuses
March 22, 2023

Share
Download
Eerik J�ksi loovuurimus laulda meie emakeelset vokaalmuusikat mitte ainult

eestikeelsete s�nadega, vaid ka eesti keeles on j�udnud esimese avalikkuse

ette tulemiseni - kontsert t�i esile muusika kaudu ilmsiks saava eesti

keele ainulaadsuse ja erakordse lummuse. Stuudios on muusikateadlane Eerik

J�ks, solist Arete Kerge ja segakoori Huik dirigent Ode P�rg.

[subsplash.com]

23.03.23, 20:14

:: Vasta sellele s�numile :: Vasta privaatselt ::

Timo Kalmu

S�numeid:1462

:: Tsiteeri ::

Teema: Re: kuidas laulda oma keeles

selles ongi Eerik J�ksi jutu m�te, et eestlased ei suuda enam esmav�ltelisi s�nu laulda, kuna saksa ega vene keeles esmav�ltelisi s�nu ei ole.

[www.youtube.com]

sele laulu r�tm on TIRI TITI TITI TITI - nii et t�iesti vabalt saaks laulda v�rdse pikkusega "po-jad", aga saksa mage on nii kontides, et instinktiivselt venitatakse "poojad"

sellest on ka Veljo Tormis l�putult r��kinud oma kohustuslikel loengutel k�igile muusikaakadeemia tudengitele, aga �ks Tormis ei muuda Eestis sedagi

04.06.23, 08:22

:: Vasta sellele s�numile :: Vasta privaatselt ::

Timo Kalmu

S�numeid:1462

:: Tsiteeri ::

Teema: N�dala persoon ⟩ Olav Ehala: mu muusika v�rsub eesti keelest ja v�ldetest

Olav Ehala meenutab, et m�nik�mmend aastat tagasi, kui siinmail hakati k�vasti inglise keeles laule kirjutama, v�itsid nooremad, et eesti keeles ei olegi v�imalik head laulu teha. �See on t�ielik jama,� �tleb v�rske Valget�he II klassi teenetem�rgi kavaler.

[news.inbox.eu]

01.03.25, 08:26

:: Vasta sellele s�numile :: Vasta privaatselt ::

Timo Kalmu

S�numeid:1462

:: Tsiteeri ::

Teema: Re: kuidas laulda oma keeles

Ajalooliselt on eesti keele v�lteid p��tud selgitada ligi sada viisk�mmend aastat.
Mihkel Veske kirjeldas oma 1879. aastal ilmunud raamatus �Eesti keele healte �petus
ja kirjutuse wiis� v�lteid kui h��liku omadust (Weske 1879). V�ldet on ka k�sitletud
kui silbi omadust: l�hike silp vs. pikk silp ja kerge silp vs. raske silp. Silbiv�lte teo-
reetikud on samuti r�hutanud, et eesti keeles pole tegu kolmese vastandusega, vaid
pigem kahe kahese vastandusega erinevatel tasanditel (Tauli 1973; Hint 1998). Silbi-
v�ltega paralleelselt arendati v�lja taktiv�lte teoreetilised alused. K�ige selgemini oli
taktiv�lde esil Arvo Eegi ja Einar Meistri t��des, kes leidsid, et v�ldet ei saa tuvastada
�ksnes r�hulise silbi p�hjal, vaid pigem kogu k�netakti akustiliste omaduste kaas-
abil. Sealjuures ei vastandutud otseselt silbiv�lteteooriale, r�hutati vaid, et silp on
allutatud k�netaktile ja silbiv�lte kolmikvastandus ilmneb takti piires (Eek, Meister
2003). V�lteid on p��tud lahti seletada ka moorameetrikas (Ehala 1999; Eek, Meister
2004; Prillop 2018), kuid seejuures pole tegu p�ris uue v�lteteooriaga, vaid pigem
s�naprosoodilise kirjelduse interpretatsioonidega.
[www.researchgate.net]

01.03.25, 08:29

:: Vasta sellele s�numile :: Vasta privaatselt ::

Arhailise Meestelaulu Selts :: Foorum index :: Muu muhe meestejutt

Postita

Sinu nimi:

Sinu epost:

Teema:

Message Body

L�busad emotsiooniv�ljendavad pisipildid

...

(Naerun�od)

Spam prevention:

Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.

 **     **  **     **  ********   ********  ******** 
 **     **  **     **  **     **  **           **    
 **     **  **     **  **     **  **           **    
 **     **  **     **  ********   ******       **    
 **     **   **   **   **         **           **    
 **     **    ** **    **         **           **    
  *******      ***     **         **           **

Enter code:

Lisa fail manusena:

Lubatud on lisada j�rgmiste t��pidega faile:
Fail ei tohi olla suurem kui
Veel 2 faili saad lisada sellele teatele