Sel taustal hakkas mulle tunduma, et ehk oleks huvitav, kui raamat koosneks kolmest allosast, mis kokku vastaksid umbes disjunktsiooni tõesuspiirkonnale tunnuste ‘tuntakse’ ja ‘on olemas’ järgi:

1) vanasõnad, mis on tuntud ja ka tegelikult olemas;
2) vanasõnad, mis pole küll tuntud, kuid siiski olemas;
3) vanasõnad, mis on küll tuntud, kuid mida kummati pole olemas.
(4. kombinatsioonist – vanasõnadest, mida ei tunta ja mida pole ka olemas – oli juba väga problemaatiline näiteid leida.)

[kultuur.err.ee]

Jaak Urmet


20. sajandi üks haruldasemaid Eestis ilmunud raamatuid. Kogu tiraa˛ hävitati enne levitamist, eeskätt põhjusel, et taga loendis oli varem ilmunud LR raamatute seas mainitud Sol˛enitsõnit jt vene põlu alla langenud kirjanikke. Vähemalt nii kinnitas mulle Vaino Väljas isiklikult. Tänaseks on teada ainult mõni üksik säilinud eksemplar kogu hiigeltiraa˛ist.

väga põnev jaa, 1/2 osana ilmus hoopis Vsevolod Ivanov, "Niidermaad". Huvitav kuidas see bibliograafias kajastub.. Või kuidas hävitatud tiraazid üldse kajastusid..

Mäletan kunagi lapsepõlves kutsus naabritädi mind tuulama oma kuuriks kasutatava keldrikorteri raamatuid. Ma ei tea, kas ta kavatses need ära visata või lihtsalt lasta mul leida sealt mõnd lasteraamatut. Oli huvitav, et need raamatud olid kõik kirvejälgedega ning naabritädi rääkis midagi nende leidmisest ja päästmisest, mis mul muidugi ühest kõrvast sisse, teisest välja läks, sest raamtud olid ägedad ja "vanaaegsed".. võibolla sellest ajast ongi mul tagasihoidmatu tung vanade raaamtute järele.. Mul on tunne, et need raamatud olid ehk "päästetud" juba pärast veidi varasemat kirjanduse masshävitust. Praeguseks on mul millegipärast veel ainult üks kirvejäljega raamat. Jaan Vahtra "Minu noorusmaalt" kolmas jagu.. Kas see oli ka piisavalt keelatud või mittesoovitav, kahtlane, ent võib kontrollida, ehk lahendaks lapsepõlvemüsteeriumi kirvejälgedega raamatutest.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _